The Journal of Modern History 4/2014

"The Journal of Modern History". Volume 86, Number 4, December 2014. The University of Chicago Press.

Kuigi seda ajakirja antakse välja Chicagos, ei leidnud ma vähemalt sellest numbrist ühtegi kaastööd Ameerika Ühendriikide kohta. Juttu on ainult Euroopast, Euroopa piiril asuvatest maadest nagu Venemaa, Türgi ja Armeenia ning mõnest Euroopa riikide kolooniast nagu Trinidad ja Mosambiik.

Selles numbris on 3 pikemat kaastööd ja umbes 60 lühemat raamatuülevaadet. Esikohal on artikkel Hispaaniast ja turismist. 20. sajandi algul loodi Hispaanias riiklik turismiagentuur ja nüüdseks on Hispaania maailma üks populaarsemaid turismisihtkohti. Riikliku turismiagentuuri loomise põhjus oli soov maad tihedamalt integreerida, kuivõrd seal oli neli separatistlikku piirkonda. Reisiti ühest riigi provintsist teise. Paarkümmend aastat varem oli loodud Kataloonia turismiorganisatsioon, mis oli aga separatistlik ja edendas reisimist ainult Kataloonia piires. Franco ajal nimetati mõned provintsid ümber rannikuteks, et rõhutada, et nad on ainult osa Hispaaniast. Riigi ühtsuse suurendamiseks mõeldi välja rahvustoite, mis olevat igas provintsis küll erinevad, aga siiski sama toit. Oma eluajast tekib võrdlus, kuidas Euroopa Liitu astumise poolt hääletamist propageeriti Eestis samuti liikumisvabaduse suurenemisega ja euronormidega on ühtlustatud ka toidulauda.

Teine artikkel on Venemaa sõjakuritegudest Esimeses maailmasõjas. Varem olevat kirjutatud rohkem sellest, et Saksamaa sooritas sõjakuritegusid Prantsusmaal ja Belgias, nüüd selguvat, et samamoodi tegi neid Venemaa Saksamaalt ja Austria-Ungarilt vallutatud aladel. Eestlane Hendrik Sepp kirjutas küll juba ammu Venemaa traditsiooniliselt julmast sõjapidamisviisist. Vahepeal on Läänes Venemaa osas vaikitud ilmselt sellepärast, et ta oli kahe maailmasõja liitlane, aga nüüd minnakse kriitilisemaks, kuna on vaja põhjendada seoses Ukraina sõjaga kehtestatud sanktsioone. Number varem ilmus ülevaade sakslaste küüditamisest pärast Teist maailmasõda ja selles numbris raamatuülevaadete all kahetsetakse, et Venemaal ei ole kommunismi kuritegude eest kedagi süüdlaseks tehtud. Artiklis Venemaa Esimese maailmasõja aegsetest kuritegudest nimetatakse, et Prantsusmaa okupeeris Saksa pinda lühemalt kui Saksamaa Prantsuse oma, seetõttu ei olnudki prantslastel võimalust nii palju kuritegusid sooritada. Esimest maailmasõda peeti mäletatavasti ka Aafrikas, millest juttu ei ole. Eestlased võivad küsida, kas Eestist rindele läinud sooritasid kuritegusid venelastega koos.

Kolmandal kohal on ülevaateartikkel Prantsuse ususõdade kohta käivast kirjandusest. Varem olen õppinud, et vana kord lõppes Prantsuse revolutsiooniga, nüüd sain teada, et vana korra algus olevat olnud Henri IV aeg. Ususõjad olevat Prantsuse kuningavõimu tugevdanud. Kuningavõimu tugevdajad olevat olnud Henri IV, Richelieu, Mazarin ja Louis XIV. Dumas' romaanidest on mul ettekujutus, et Mazarini ajal oli see nõrgem kui talle eelnenud Richelieu ajal. Seoses Calvini 500. sünniaastapäevaga olevat viimasel ajal palju raamatuid ilmunud tema kohta. Seoses sellega oli kirja pandud ärritav lõik, et Calvinit kujutatavat ette šoti presbüterlase sarnasena, aga seda "negatiivset" pilti hajutavat, et talle olevat meeldinud veini juua, süia ja sõpradega rääkida. Siin on põhjust solvuda nii šotlasel, karsklasel, anorektikul kui ka autistil. Kevadel mult küsiti, mis mees ma olen, kui ma viina ei joo. Jaan Tõnissonil oleks olnud sellise küsimuse puhul lihtne vastata: suurmees. Viimasel ajal on mult tänaval kaks korda suitsu küsitud, kui pole olnud, siis üks küsija oigas ja tegi nägusid, teine hakkas ropendama, nagu oleksin mina midagi valesti teinud, kuigi minu meelest on vale tervise rikkumine, kerjamine ja ropendamine.

Arvustuste all nimetatakse ajaloo suurimaks kuriteoks holokausti. Minu meelest on suuri kuritegusid olnud teisigi, näiteks Jaapani tsiviilisikute vastu tuumapommide tarvitamine.

Hitleri kohta olen varem lugenud igalt poolt, et tal oli kehv tervis. Nüüd on avaldatud raamat, mille järgi tema tervis oli hea. Varem on kirjutatud, et teda ravis petis, aga ka see olevat vale, ta olevat saanud head ravi. Miks ta siis ravi vajas, kui tervis oli hea?

Kalvinistide ja katoliiklaste võitluse kohta Hollandi kuldsel ajastul kirjutati, et nad puutusid kokku kolmel tasandil – preestrite, kodaniku ja eratasandil. Kahel esimesel tasandil olevat oldud üksteise vastu vaenulikud, aga kolmandal tingimata mitte.

Euroopa riigid jaganud 1884-5 Berliinis Aafrika ära orjuse vastu võitlemise ettekäändel, kuid kehtestanud ise sunnitöö, mis sarnanes orjusega ja jätkus ka 20. sajandil.

Napoleoni on peetud geeniuseks ja väga erandlikuks inimeseks, kuid nüüd minevat rõhk Napoleoni isiku uurimiselt tema keisririigi uurimisele. Euroopa riikide ajalugu hakatavat rohkem vaatlema nende kolooniate omaga seostatult.

Vene kirjandusest nimetati Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", öeldes, et Lääne detektiiviromaanides on tegeletud küsimusega, kes on süüdi, aga vene kirjanduses sellega, miks kuritegu sooritati. Seda lugedes mõtlesin, et siis kuulub Eduard Vilde raamatuga "Külmale maale" ja teiste teostega rohkem vene kirjandusse.