Gibraltari kalju

Lugesin ühte Carlyle'i raamatut. See oli kergemini arusaadav kui tema varem loetud teosed. Raamat oli 1500 lehekülge paks, aga sain selle läbi kolme päevaga. Seejärel võtsin järgmise köite.

*
Ühe Kirde-Aafrika riigi vastas oli Gibraltari kalju. Igal aastal kindlal päeval istusid selle riigi elanikud pinkidele ritta, et üle mere kaljut vaadata. Aga kahe mandri vaheline vahemaa oli kasvanud, nüüd nägi kaljut ainult sellelt kohalt, kus istus valitseja, ja sedagi vaid kindla peaasendi korral. Panin valitsejale käe ette, et ma tean, kaljut näeb läbi selle punkti. Valitseja vastas, et mul on õigus. Minu meelest võis üle mere vaatamise traditsiooniga jätkata ka veel siis, kui mandrite vahe on kasvanud nii suureks, et kalju enam üldse ei paista, sest siis oleks saanud vaadata, kas sealt suunast tuleb mõni laev.

*
Oli varahommik. Tuba oli veel üsna pime. Laua peal oli üks minu joonistus. Vaatasin, et see on jälle päris huvitav välja tulnud. Mõtlesin, et pildistan seda ja riputan foto võrku. Algul tahtsin pildistada pimeduse režiimiga, siis mõtlesin ümber, et kasutan fotoaparaadi tavalist režiimi, aga panen enne laualambi põlema. Laualamp ei tahtnud süttida, vaid jäi värisema. Vaatasin, et fotoaparaadi ekraanilt peegelduvad kauged õues asuvad kohad. Ütlesin, et peegeldub isegi Kaunase puiestee kollase hoovi maja. Katustel on inimesed püsside, Eesti lippude ja pasunatega.

*
Lugesin ajalehte. Ajakirjanik Muuli oli kaevatud kohtusse, sest ta oli kirjutanud tõtt. Tema toetuseks avaldas artikli teine ajakirjanik, kes oli saanud Muulilt raha oma ajalehe väljaandmiseks. See teine ajakirjanik kirjutas, et homod ja üks teine liik inimesi tuleb kastreerida. Mõtlesin, et mina kellegi kastreerimist ei poolda, sest operatsioonid on kehavigastuste tekitamine. Jõudsin kooli riidehoidu. Olin vara ärganud, aga nüüd oli kell vist juba palju. Mult küsiti, miks ma hiljaks jään. Vastasin, et ma ei tea üldse, mis kell on, ma olen uimane. Ütlesin, et appi, eksamid lähenevad.