"Randröövel"

Herman Sergo. "Randröövel". 384 lehekülge.

Ühel päeval lugesin ajakirja "Looming". Lõpetades mõtlesin, et sellest jäi väheks, tahaks veel midagi ilukirjanduslikku lugeda. Otsustasin just alustatud psühholoogiaraamatu esialgu pooleli jätta ja lugeda selle asemel läbi ühe romaani.

"Randröövli" valisin selleks romaaniks põhjusel, et ta tundus tol hetkel riiulis olevatest raamatutest kõige ilusam. Tegelikult olin mõelnud seda juba ammu lugeda, sest autori sugulane on ostnud minu raamatuid mitu eksemplari korraga, aga mina polnud nende suguvõsalt veel midagi lugenud. Kolmandaks ma olen ajaloolane ja mind huvitavad lapsepõlvest saadik ajaloolised romaanid.

Olen lugenud raamatuid sellest, kuidas sakslased tegid eestlastele halba, samuti uuema voolu omi, kuidas hoopis eestlased tegid sakslastele halba ja sakslased olid kultuursed. Sergo raamatus on sakslased ka üksteise vastu halvad.

Ühest "Tuna" numbrist kirjutades küsisin, kas keskajal oli tappa kergem kui sõna murda. "Randröövli" tegevus ei toimu küll keskajal, vaid 18. ja 19. sajandil, aga peategelane parun Ungern-Sternberg on selline, kes peab ohvitseriausõna murdmist tapmisest ja röövimisest suuremaks patuks.

Magistritöö kirjutamisest saadik mäletan Mussolini ütlust, et parem olevat elada üks päev lõvina kui sada päeva lambana. Siin raamatus kohtasin sama vanasõna ilma viiteta Mussolinile, ainult lõvi asemel nimetati hunti.

Kui raamat oli pooleli, tuli Ungern-Sternbergi teema veel kahes kohas ette. Ühel õhtul lugesin "Randröövlit", järgmisel hommikul ajalooraamatust dekabristidest ja sama päeva õhtul kuulasin Aadu Musta raadiosaadet, kes rääkis nii Ungern-Sternbergist kui ka dekabristidest. Ungern-Sternbergi kohta Musta väitel oskab iga keskkooli lõpetanu rääkida pika loo, aga Musta loetud arhiivimaterjalide järgi on lugu teistsugune, tema vastu olevat olnud ka poliitilised süüdistused. Must ütles, et Ungern-Sternbergi kohta on nii palju arhiivimaterjale, et temast saaks kirjutada raamatu. Seda ta selgelt ei öelnud, et on juba kirjutatud.

Teine koht, kus see teema hiljuti vastu tuli, oli Grenzsteini raamat, mida ma tõlgin. Grenzstein kirjutab, et sellised legendid nagu Ungern-Sternbergi randröövimise kohta käiv kinnitavad sakslaste halba käitumist. Sergo raamatut ei olnud siis veel kirjutatud, aga Grenzstein viitab, et sel teemal oli kirjutatud juba kolmes keeles. Oli kogutud teateid selle teema kohta, aga lõplikku selgust polevat saabunud.