Iseseisev doktoritöö

Tegin ingliskeelsete ajalooajakirjade põhjal kaustikutesse märkmeid, mida doktoritöös kasutada. Klaus vaatas ühte kaustikut ja ütles, et seal on kõik asjad segamini. Vastasin, et mul on selliseid kaustikuid ka, kus on ainult ühest asjast juttu. Klaus ütles, et ma liigun ajakirjade lugemisega nii aeglaselt edasi. Ma pidin seda aeglaselt tegema, sest eesmärk oli leida mõni mõte, mille saaks doktoritöösse kirja panna. Mõtlesin, et kirjutan doktoritöö magistritööga samal teemal, ainult uuema kirjanduse põhjal. Ajakirjadest raamatuarvustuste lugemisest on vähe, tellin ka välismaalt raamatuid. Kui ma hakkaksin tegema õppejõudude kohta iroonilisi märkusi, võibolla mind peetaks siis targemaks ja võetaks kergemini doktoriõppesse vastu. Kati S. rääkis oma doktoritöö juhendajaga. Kati oli töö ühes lõigus viidanud ajaleheartiklitele, kus oli juttu minust, juhendaja ütles, et tuleb täpsemalt kirjutada. Aga see oli Kati töös vaid kõrvalepõige, üldiselt oli tema teema hoopis varasemate sajandite kohta. Mõtlesin, et Katil on juhendaja, kes teda õpetab, selle võrra on tal kergem kirjutada. Ise mõtlesin doktoritöö valmis kirjutada ilma juhendajata, sest juhendajaga oleksin kohe eriarvamustele jõudnud. Mõtlesin kirjutada kõigepealt töö valmis ja alles seejärel doktoriõppesse astuda. K. Sander oli koostanud ülikooli maleklubi uue põhikirja projekti. Selles oli punkt, et turniirid toimuvad ainult juhul, kui kohal on vähemalt 21 mängijat. Ma olin sellise punkti vastu, sest eelmisel hooajal ei olnud nii palju mängijaid kogunenud ühelgi korral.