Kaardil ja päriselt

Üks ajakirjanik oli minu blogi ühest kataloogist ära kustutanud, põhjendusega, et mul ei ole enam millestki kirjutada. Pärast seda kirjutasin uue sissekande. Ajakirjanik pani viite kataloogi uuesti üles. Nägin, et teised blogijad olid hääletanud, kas minu blogi peaks selles kataloogis olema. Kaks olid hääletanud vastu ja viis poolt. Vastu hääletanud läksid kööki emaga rääkima. Tegin käega tõukava liigutuse. Ema ütles neile, et ma tõukasin nende blogi. Üks vastuhääletanutest rääkis, et selle kataloogi pani üles üks ajakirjanik 20 aastat tagasi ja nüüd koostatakse selle põhjal ajalehte.

*
Vaatasin kaardilt Eesti saari. Kaardilt oli selgelt näha, kus on Kassari, aga ma ei teadnud, kas ma olen seal käinud. Rääkisin, et koos K. Põlluga me võibolla kõndisime Kassarile, aga võibolla ka mitte, ma ei teadnud siis, kus ma olen. Põllu elas vist Kuressaares või selle eeslinnas. Mõtlesin, et linnad on kaardil vist sellepärast teist värvi, et seal on asfalt. Ma ei teadnud, kui palju võtaks aega Kassari suuruse saare läbi kõndimine. Kessulaid oli väiksem ja seal oli üks poiss öelnud, et sellele kõnnib ringi peale poole päevaga. Kui olin seda hiljem emale rääkinud, oli ema vastu vaielnud, et ta kõndis sellele ringi peale ja see võttis vähem aega. Lapsed kõndisid aeglasemalt ja neil oli ajataju teine.

*
Ma ei saanud enam raamatukogust raamatuid koju laenata. Mõtlesin, et tellin siis lugemissaali. Selleks tahtsin teha endale uue blogi. Klikkisin ühe teise inimese blogil ja kirjutasin avalduse oma blogi tegemiseks. Avaldus lükati tagasi, sest see blogiteenuse pakkuja oli just pankrotti läinud. Mõtlesin, et kasutan siis mõnda teist blogiteenust. Vaatasin kataloogi ja mõtlesin, kuhu klikkida tuleb.