Naaber ja lapsed

Üks inimene oli akvaariumis elav kala. Olime tema küljest järjest juppe vähemaks söönud. Nüüd oli järel veel ainult saba. Saba oli liikumatu, nii et oli raske aru saada, kas ta on veel elus. Siis hakkas saba ringi ujuma ning liivateri ja muid asju sööma. Talle kasvasid pea ja kere uuesti külge. Vahepeal oli ta olnud akvaariumi ainus kala, aga nüüd olid sinna kasvanud ka muud kalad.

*
Naaber tuli külla. Panin kasseti mängima. Ütlesin, et mul on sellel kassetil raadiost lindistatud laulud, need on poolikud. Naaber vastas, et nii ongi õige. Väikse tüdruku kohta tuli naabril meelde, et tüdruk oli varem rääkinud, et ta tahab minna balletikooli. Naaber ütles, et nüüd ei saagi enam minna, sinna sai minna 5-aastaselt. Naabril oli nähtavasti lapse kasvu tõttu tema vanuse kohta vale arvamus. Vastasin, et laps on alles 3-aastane. Parandasin, või et vist oli juba ka 4. sünnipäev. Väike poiss võttis väikse tüdruku sülle ja hüppas temaga riiuli otsast alla. Maandumine läks õnnelikult. Väike tüdruk tahtis toas olevat puud põlema panna. Keelasin teda.

Sildi tähis

Olin võidelnud ühe vanainimese vastu. Mind oli nähtavasti hirmutanud see, et ta oli nii vana.

*
Kahe toa vahelt pandi uks kinni. Nüüd mängisid osad vennad ühes ja osad teises toas. Ennustasin, et uks võidakse uuesti lahti teha. Kohe tehtigi.

*
Leidsin oma blogist vea. Nägin, et vigase blogisissekande silt on teistest erineva tähisega üle tõmmatud. Tahtsin kontrollida, kas vigaseks pole muutunud ka kõik teised selle sildiga sissekanded. Tundus, et samal ajal kui ma vigu parandan, teeb keegi neid juurde.

Lõksu tungimine

V-L-O-O-K-R-V-R
1. c4 c6 2. Oc2 Rhg6 3. d4 d5 4. c5 e5 5. e3 Of6 6. de Oe5 7. Rd2 Oe6 8. Rg3 Rd7 9. Og6 hg 10. Lc2 0-0 11. 0-0 a6 12. f4 Of6 13. f5 gf 14. Rf5 Le5 15. Rd6 Le3+ 16. Kh1 Lc5 17. Lc5 Rc5 18. Vb1 a5 19. a3 a4 20. Rf3 Vb8 21. Oe3 Rb3 22. Oa7 Vbd8 23. Rb7 Vd7 24. Oc5 Vb7 25. Of8 Kf8 26. Vf2 Of5 27. Ve1 Rc5 28. Vc1 Rd3 0:1. Valge mõtles 14 ja must 12 minutit.

Kõigi ainete eksam

Läksin kitsasse prakku. Teiselt poolt tuli üks mees vastu, mistõttu pidin veel korraks praost välja tulema, et ta läbi lasta. Kui ta oli möödas, läksin prakku tagasi. Seal oli raamatuid. Mõned neist olid mul pooleli jäänud. Mõtlesin, et kui ma praegu poolelijäänud kohast lugemist jätkaksin, ei oleks mul varasem osa enam hästi meeles. Seetõttu on parem alustada raamatut otsast peale.

*
Olime saksa keele tunnis. Piret P. vastas koha pealt. Tundus, et ta on lühikeste küsimuste reale lühikesed vastused pähe õppinud spetsiaalselt vastamise jaoks.

*
Oli kevad. Läksime ruumi, kus pidi toimuma korraga kõigi ainete eksam. Vastama hakkas kutsuma selle aine õpetaja, kelle tundides ma polnud aasta jooksul ühtegi korda käinud. Mõtlesin, et kui ma oma näoilmet ei kontrolli, siis ta kutsub vastama minu. Vabandaksin, et ma ei teadnud, et meil selline aine on, mul oli tunniplaanis viga. Või ma võin selle ka ütlemata jätta, tõenäoliselt saaksin ikkagi vastatud.

Kiiremini ja halvemini arendamine

V-K-R-V-L-O-O-R
1. f4 e5 2. fe Le5 3. Rd3 La5 4. e4 Rg6 5. Od4 f6 6. Rg3 Oc4 7. Oe2 Od6 8. Oc3 Lb6 9. Rf5 Of8 10. Lg3 Rce7 11. Rd4 Ve8 12. 0-0 Rc6 13. Le3 Od3 14. Od3 Oc5 15. Rc6+ dc 0:1. Valge mõtles 7 minutit, must 6 minutit.

Majast möödumine

Läksin Paidesse ja kõndisin mööda vanaema majast, kus toimus kokkutulek. Majast möödumise järel vaatasin korraks selja taha ja nägin maja rõdul Anttit ja ühte teist klassivenda. Kõndimist jätkates kuulsin, nagu klassivennad räägiksid rõdul, et ma sõitsin selleks Paidesse, et ainult hetkeks seda maja vaadata. Siis selgus üks põhjus, miks ma pidin uuesti maja suunas tagasi kõndima.

Noor Päts

Toomas Karjahärm. „Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär (1874–1916)“. Sari „Riigivanemad“. Rahvusarhiiv, Tartu 2018. 511 lehekülge.

Antakse välja raamatusarja, kus ilmselt on kavas avaldada kõigi Eesti riigivanemate elulooraamatud. Mõned aastad tagasi kuulutati välja, et tänavu aastal kui Eesti riigi 100. sünnipäeva aastal võiksid sarjas ilmuda Pätsi ja Tõnissoni elulood, keda peetakse teistest tähtsamateks riigivanemateks. See töö võis olla aeganõudvam, sest nende kohta on rohkem materjali. Teiselt poolt võis ülesannet kergendada, et Pätsi ja Tõnissoni on varemgi uuritud. Nüüd ilmunud Pätsi elulugu jaguneb kahte köitesse, varasemast perioodist on kirjutanud Toomas Karjahärm ja hilisemast Ago Pajur.

Tõnissoni elulooraamat ei ole minu teada veel ilmunud, aga Pätsi omad said Eesti riigi aastapäevaks valmis. Ühtlasi ka Pätsi sünnipäevaks. Pätsi sünnipäeva on tähistatud 23. veebruaril, päev enne ametlikku Eesti Vabariigi aastapäeva või Eesti iseseisvuse Pärnus välja kuulutamise kuupäeval. Vahepeal kirjutas Küllo Arjakas ajalehes, et Pätsi sünnipäev võis olla tegelikult uue kalendri järgi 22. veebruaril, kuupäeva vanast kalendrist uude ümberarvutamisel võidi teha viga. Kuid nüüd ütleb Karjahärm, et ta jääb siiski 23. veebruari juurde, sest ka vana kalendri järgi kirjutatud allikates esineb mõlemat varianti.

Magistriõppe ajal kirjutasin neli arvustust Pätsi kirjutisi sisaldavate või Pätsist rääkivate raamatute kohta, millest kolm ilmusid ajakirjas „Tuna“ ja neljas kolm aastat pärast toimetusele saatmist „Akadeemias“ kõrvuti Toomas Hiio arvustusega sama raamatu kohta. Tänast elektroonilist kirjutist ette valmistades kasutasin teistsugust metoodikat, et ei otsinud välja nii täpseid viiteid, aga mõtlesin rohkem. Aastal 2012 selles pikkuses võrguarvustuste kirjutamist alustades tegin mõtlemispausi iga 20 lehekülje lugemise järel, aga nüüd olen teinud iga lehekülge lõpetades, mille miinus on küll, et läbi saadud köidete arv on langenud.

Praegu tõlkimisel oleva raamatu teemaga seostub Pätsi osalemine 1905. aasta revolutsioonis. Karjahärm ütleb, et sõltub definitsioonist, kas Pätsi tuleb nimetada revolutsionääriks või mitte. Päts pooldanud küll reforme, aga mitte barrikaadivõitlust. Võiks lisada, et piltlikus mõttes Päts siiski barrikaadidele läks. Ta toimetas päevalehte „Teataja“, kus avaldas poliitilisi juhtkirju. Pätsi toetust vägivalla kasutamisele vähendas võibolla see, et Tallinna linnaomavalitsuses tal juba natuke võimu oli. Aastal 1905 muutus ta Tallinna linnapea kohusetäitjaks. Revolutsiooni mahasurumine sundis aga Pätsi välismaale põgenema ja tõi talle kaasa tagaselja surmaotsuse.

Algul põgenes Päts Šveitsi, mõne aja pärast tuli kodumaale lähemale Soome, mis allus autonoomse alana Vene riigile. Ülikooliloengust mäletan, et enamlaste juhid elasid Šveitsis veel Veebruarirevolutsiooni puhkedeski. Soomes elada oli ilmselt natuke riskantsem. Aga Päts tuli lõpuks ka sealt tagasi, olles selleks nõus vanglakaristuse ära kandma, kui surmanuhtlus teda enam ei ähvardanud.

Päts sekkus aktiivselt Eestis ja Venemaal toimuvasse ka paguluses elades. Kui sõjas võidakse üks lahing võita ja teine kaotada, siis nii on see ka revolutsiooni ajal. Kuigi revolutsioon nõudis ohvreid, oli keisri poolne järeleandmine, et riik sai parlamendi. Päts kirjutas pagulusest parlamendile eelnõusid, ajalehtedele kaastöid ja isegi toimetas ajalehte.

Mussolini nime all on ilmunud Itaalias kirjutis, et sõda on fašismile meelepärane asi, sest paneb inimesi rohkem pingutama. Ka Päts on Esimese maailmasõja puhkemist tervitanud, lootes sellest muutuste aega. Karjahärm pehmendab seda sellega, et Vene võimud polevatki oodanud sõja kritiseerimist. Aga kui sotsioloog Sorokin oleks hiljem tahtnud tulevikusõjad ja revolutsioonid ära hoida, et ei oleks verevalamist, siis Päts arvas kõnealusel ajal, et veri ei voola asjata.

Vene võimud asusid Esimese maailmasõja puhkedes Saksamaaga sõdides ka oma riigi piirides elavate sakslaste õigusi kitsendama. Päts kasutas seda ära, et saavutada baltisakslastelt läbirääkimiste teel järeleandmisi. Juba enne Pätsi oli soovitud, et rüütelkonna maapäev võiks muutuda kogu elanikkonna esindusorganiks, Päts oli seda mõtet korranud ja nüüd avanes lootus selle mõtte teosktegemiseks, kuni sündmustele andis uue suuna Veebruarirevolutsioon. Mõned panid Pätsile sakslastega kokkuleppele minekut pahaks, nagu uuemal ajal vabadusvõitlejad kritiseerisid NLKP-sse astumist.

Kuigi raamatus on tsiteeritud Pätsi, et ta tähtsustas võitlust, rõhutab Karjahärm raamatu kokkuvõttes rohkem Pätsi valmisolekut erinevate jõududega kompromisse teha. 1930. aastatel ütles Päts vabadussõjalaste põhiseaduse muutmise eelnõu toetama asudes, et parem pool muna kui tühi koor, aga selline mõtteviis oli talle varemgi omane. Tõnisson on kritiseerinud tule ja vee koalitsioone, aga Päts olevat millalgi öelnud, et ta on vajaduse korral valmis vanakuradi vanaemaga tantsima.

Nuppude käppimine

Mängisime malet. Tundus, et on selge, mis on sellisest seisust mängu tulemus. Siis panime peale teise seisu, kus nupud olid muidu sama moodi, aga mõned read allpool. Tundus, et sellest seisust on tulemus teine.

*
Istusin malelaua taga. Tüdrukud tulid ja käppisid nuppe. Ütlesin, et malenuppudega nii ei tehta, ükski nupp ei tohi oma kohalt liikuda. Tüdrukud vastasid, et nemad malet ei oska, neil ei ole nii kõrge IQ kui minul. Ütlesin, et on kirjutatud, et malemänguoskus erinevalt mõnest muust oskusest ei sõltu IQ-st, vaid treeningtundide arvust.

Vokaalsegaja

Väljast kostev puurimine võib segada, aga täna tuleb mürin isegi kasuks, sest kui see vahepeal vaiksemaks jääb, hakkab kostma muusika. Vokaalmuusika ei lase oma mõtetele keskenduda, instrumentaalmuusika oleks vähem segav.

Kõrvalhoov

Kõrvalhoovis oli tulekahju ja sinna saabus tuletõrje. Läksin ka kohale. Võidi mõelda, et kui ma olen alati tulekahju ajal kohal, siis mina olengi süütaja. Viisin enne vee peale laskmist pabereid eest.

Keelepraktika

Eile lugesin võrgust välislehti. Saksa parempoolses lehes kirjutati tehnoloogilisest võidujooksust ja tehisintellekti loomisest ning Saksa kantsleri toetusest sellele. Varem olen lugenud raamatut selle kohta, nagu võtaksid masinad inimestelt töö ära, aga Saksa lehest jäi meelde väide, et kõrgema tehnoloogia tasemega riikides on väiksem tööpuudus.

Järgmiseks lugesin Vene opositsioonilehte, kus oli kirjas kellegi arvamus, et praegu on olukord maailmas hullem kui Külma sõja ajal, sest siis oli kaks võitlevat poolt ja oli võimalik dialoog nende vahel, aga praegu on osapooli rohkem. Minu meelest vähemalt Eestis on hetkel olukord parem, kuigi on olemas potentsiaalsed ohud.

Inglise parempoolne leht ei lasknud ennast kasutajanimeta lugeda, seetõttu lugesin vasakpoolset. Seal oli lugu Uus-Meremaa kohta. Seal võideldakse endiselt eurooplastega koos saabunud uute liikide vastu, mis ohustavad Uus-Meremaa põlisliike. Võitluse tegevat raskemaks kliimasoojenemine. Seda ei öeldud, et keegi tahaks valgeid inimesi ennast Euroopasse tagasi saata.

Lugesin ka Eesti lehti, aga neid mäletan halvemini. Eesti lehti lugesin paberilt ja teooria järgi peaks paberilt loetu paremini meelde jääma, aga võibolla oli kodustes lehtedes vähem üllatavat või oli süüdi teine lugemiskellaaeg. See, mis Eesti lehtedest meelde tuleb, ei ole selle blogirubriigi teema.

Tsitaatide nimekiri

Kõndisin maamajas ühest väiksest sahvri moodi ruumist teise. Seal oli ämblikuvõrk. Tõmbasin selle puruks. Mõtlesin, et ma olen vist kuulnud, et osad ämblikud on väga mürgised ja ründavad inimest. Võibolla Eestis selliseid ei ela, aga võibolla elab.

*
Ema andis mulle rohupurgi, et ma seda rohtu tarvitaks. Panin purgi ööseks padja alla. Järgmine päev mõtlesin, kas see on üldse õige rohi. Sellele purgile ei olnud kirjutatud, mis haiguse vastu see rohi aitab. Siis leidsin, et on siiski kirjas, et see on maksahaiguse vastu. Mul oli üks teine haigus. Ma ei teadnud, kas rohi aitab mõlema vastu.

*
Leidsin võrgulehekülje, kus oli toodud Oudekki kohta käivate tsitaatide nimekiri. Saatsin selle kohta Oudekkile kirja, sest arvatavasti polnud ta veel ise seda lehekülge leidnud. Pille rääkis, et ta arvab, et ma olen ise oma tsitaadi sellele leheküljele lisanud. Vaidlesin vastu, et mina ei kirjutanud sinna midagi. Pille ütles, et siis ta eksis. Vaatasin uuesti sinna leheküljele. Olin arvanud, et minu tsitaati seal üldse pole, aga nüüd nägin, et peale avalehe on olemas ka järg, viimase alalehe viimase tsitaadina võis keegi midagi minult kirja pannud olla. Võis ka olla, et see lehekülg on Oudekki enda koostatud.

Nädal algab

Punast värvi buss sõitis mööda. Varem olid bussid kollased. Ükskord oli viktoriiniküsimus, mis värvi on päike, õigeks vastuseks loeti vist kollane, ma vastasin midagi muud. Päikse värv on erinevatel kellaaegadel tegelikult erinev. Päikse vaatamine ei olevatki silmadele kasulik, võivat lausa pimedaks jääda. Pimedaks saab ka teisiti jääda. Kui teha midagi teistest inimestest erinevalt, siis võib nii originaalse mõtte eest kiita saada kui ka kommete mitte tundmise pärast laita. Uue teadusavastuse eest võib järgneda karistus. Aga ka plagieerimise eest. Budismi püha raamatu järgi pole asja, mille eest ei võidaks laita. Poliitikutel on vist siiski rohkem vastaseid kui populaarsetel lauljatel. 1988 olid poliitikud ka populaarsed ja poliitika oli ühendatud laulmisega. Sorokini järgi kasutatakse revolutsioonide ajal sõnalisi ilustusi koledate tegude varjamiseks, aga tol ajal inimestele tunduski, et elu läks ilusamaks. Sorokini järgi on koledamad sügavad revolutsioonid, kui rohkem verd valatakse. Mõni inimene on unistanud ka märtriks saamisest. Osad neist võivad hauatagust igavest elu uskuda ja osad mitte uskuda. Hauatagusesse elusse suhtutakse ka erinevalt.

Sõdiv riik

Olin Ukrainas. Ukraina oli sõjas Venemaaga, aga lahinguid ma ei näinud. Kohalikud inimesed rääkisid, et veehoidlad on õnnetus, need teevad õhu niiskeks, veehoidlaid ei saa pommitada ka, muidu tuleb üleujutus. Küsisin, kui palju neil sääski on. Ukrainlased vastasid, et vähe. Mõtlesin, et võibolla tegelikult on palju, aga kuna nad on harjunud, et kogu aeg on palju, siis nad ei teagi, et seda on rohkem kui mujal. Ukrainlased rääkisid, et Venemaal on olukord nii rahulik. Mõtlesin, et Ukraina elanikke ei saa liigitada ainult selle järgi, mitu protsenti räägib ukraina ja mitu protsenti vene keelt, sest osad ukrainlastest räägivad ka vene keelt.

Sorokinist ajalehes

Tänases "Arvamus / Kultuuris" arvustab Leho Lamus Pitirim Sorokini raamatut "Meie ajastu kriis". Arvustaja peab teost väheväärtuslikuks. Ta kritiseerib ka saatesõna autorit, et see on autori suhtes liiga kiitev. Saatesõna autor on Henn Käärik, mida pole ajalehes nimetatud. Kirjas on, et raamatu tõlkija olen mina.

Arvustaja kirjutab: "Teose ja saatesõna läbilugemisel tekkis küsimus. Kes vastutavad väärtkirjanduse sarjas sisutu ebateksti avaldamise eest?" Vastan, et autor mulle soovitati, aga konkreetse raamatu valisin välja mina. Seda tehes lähtusin sellest, et tegemist on Sorokini kõige rohkematesse keeltesse tõlgitud raamatuga, see on teatmeteostes tema peateosteks peetava raamatu kokkuvõte, samal ajal kui pikemat varianti pidasin tõlkimiseks liiga pikaks, aga ka lühendatud variant oli endal lugeda väga huvitav. Rahataotlusesse kirjutasin vist, et raamat oleks täienduseks varem eesti keeles ilmunud Spengleri ja Toynbee sarnasel teemal raamatutele. Hindasin ka seda, et Sorokini teos on laiahaardeline, läbi on uuritud tuhandete aastate pikkune periood. Ta pole seda tööd teinud üksi, vaid koos meeskonnaga. Autori soovitamisel peeti oluliseks veel, et Sorokin on soomeugri päritolu.

Arvustaja arvates ei pea Sorokini teooria sisuliselt paika ja puudus olevat ka see, et selles pole ta jõudnud välja veel nii kaugele kui oma hilisemates teostes. Selline teos ei sobivat väärtkirjanduse sarja. Tegelikult ilmus see just klassika sarjas, klassika ei pea olema kõige uuemad teosed. Kõik ei usu ka Piiblit, aga Piibel on osa inimkonna ajaloost ja seda tasub tunda. Ühel varasemal korral kirjutati ajalehes, et ilmuvat üldse liiga palju ajalooraamatuid, tähtsam olevat majandus. Mind isiklikult ajalugu huvitab, ilmselt ei pea kõik inimesed majandusteadlased olema.

Ka kõik raamatu väljaandmisega seotud inimestest ei arvanud sarnaselt arvustajale, et see oleks Sorokini parim raamat. Praegu tõlgin tema järgmist raamatut "Revolutsiooni sotsioloogia", mis ei ole minu välja valitud, aga tundub sellest hoolimata ka mulle huvitav. Kahju, kui osadele lugejatele ei ole isegi maailma tippautorite raamatud piisavalt huvitavad. Ise satun igavate raamatute peale harva. Kui ma pole autoriga nõus, saan raamatust vähemalt ainet edasimõtlemiseks.

Äraarvamisraamat

Mõtlesime isaga liimida minu toa tapeedi peale vanad ajalehed. Tapeet oli isegi loetava mustriga, ajalehed oleksid olnud veel loetavamad. Kui ajalehed seisid virnas, siis ei teadnud, mida sealt otsida, aga kui need seinale laiali laotada, oleks olnud osa sisust kõigile näha.

*
Olin maleklassis. Küsisin Reilt, mitu partiid on käikude äraarvamise raamatus. Rei ei vastanud, aga ma vaatasin ise järele, et neid oli natuke üle saja. Anto oli palju aastaid trennis käinud ja kui ta oli ühel korral uhke, et ta ühest selle raamatu partiist palju käike ära arvas, oli Rei talle öelnud, et ta on seda partiid mitu korda vaadanud. Maleklassis ei olnud asjad enam nii korralikult paigutatud nagu varem, vaid laudadel oli ülearuseid asju. Hakkasin malelauale algseisu peale panema. Üks nupp ei tahtnud hästi püsti püsida. Üks poiss istus laua taha ja tahtis minuga mängida. Ta nihutas juba ühte etturit ühe ruudu võrra edasi. Panin selle teisele reale tagasi, sest mäng ei olnud veel alanud.

*
Jagomägi elas Toomemäe juures. Ta ütles, et tema kodu juures on rästikuid. Ma ei teadnudki varem, et linnas rästikuid elab. Aga kui vaatasin selle tänava liiklusmärki, siis nägin, et sellele on tõesti märgitud, et selle tee ääres võib 30 kilomeetri pikkusel lõigul rästikuid kohata. Mõtlesin, et loomad ei ela kõigis kohtades, põtrade kohta on ka ainult osades kohtades pandud liiklusmärk, et seal võib põder üle tee minna. Sellised liiklusmärgid on seal, kus mets algab, aga tegelikult võib põder metsast kaugemale ka kõndida.

Mõtteloo konverents

Täna toimub Eesti Rahva Muuseumis "Eesti mõtteloo" raamatusarjale pühendatud konverents. Konverentsi korraldaja on Eesti Teaduste Akadeemia. Hommikul toimus üritus ainult Akadeemia liikmetele ja sellele järgnes konverents laiemale kuulajaskonnale. Esimene kõneleja oli Tarmo Soomere, kes esindas Teaduste Akadeemiat. Ta rääkis, et Akadeemia asutati alles aastal 1938, sest varem kaheldi, kas väiksel riigil on selleks piisavalt inimesi. Organisatsiooni üritused olevat toimunud muidu traditsiooniliselt kindlal nädalapäeval, aga täna on see teisel nädalapäeval, et oleks õigel aastapäeva kuupäeval. Teine kõneleja oli Alar Karis, kes esindas Eesti Rahva Muuseumi. Ta rääkis Muuseumi osast sarja autorite hulgas ja lootis, et sellele tuleb edaspidi täiendust. Kolmas kõneleja oli Hando Runnel raamatusarja nimel. Ta rääkis, et juba lapsed mõtlevad palju ja nende mõtlemisel ei ole teadlastele kehtestatud piiranguid. Kõneleja võrdles "Eesti mõtteloo" sarja nimetust oma lasteluulekogu "Mõtelda on mõnus" pealkirjaga ja luges ette selle kogu nimiluuletuse. Sarja välja andva kirjastuse direktor Mart Jagomägi rääkis raamatusarjast statistiliselt. Kuna tegemist oli Teaduste Akadeemia üritusega, tõi ta eraldi välja akadeemikute protsendi sarja autorite hulgas. Akadeemikute raamatud olevat keskmisest sarja raamatust paksemad. Juttu oli ka sellest, kui suur on olnud elavate autorite osakaal, need on olnud vähemuses. Autorite sünniaastate statistika põhjal järeldas Jagomägi, et sõjad on potentsiaalseid autoreid hävitanud. Jaan Undusk rääkis loodusteadlaste osast sarja autorite hulgas. Ta arvas, et loodusteadlasi on olemas rohkem kui humanitaarteadlasi, kuid sarja autorkonna hulgas on vastupidi. Pakuti võimalust esitada küsimusi. Küsiti, kas sarjas on plaanis välja anda Struve raamat. J. Undusk vastas, et tema on selle mõtte poolt, H. Runnel tuletas meelde, et raamatute valmimiseks on vaja koostajaid. Järgnes vaheaeg, ürituse teist poolt ma ei kuulanud.

Tiiva ründamine

V-O-R-K-L-V-O-R
1. f4 c5 2. Oc5 Rg6 3. f5 Re5 4. Od4 f6 5. e4 Rc6 6. Oe3 Rd6 7. c3 Oc7 8. d4 Oc4 9. Re2 Lh5 10. h3 0-0 11. Rf2 Vc8 12. g4 Lf7 13. b3 Oe2+ 14. Le2 e6 15. fe de 16. Od3 Vfd8 17. 0-0-0 e5 18. d5 Re7 19. g5 Re8 20. Rg4 Lh5 21. gf Rf6 22. Rf6+ 1:0. Valge mõtles 8 minutit ja must sama palju.

Õige ruum

Mängisime pika mõtlemisajaga malet. Olime jõudnud lõppmängu, kus ühel poolel olid ratsu ja oda, teisel ratsu ja ettur. Kahe viguriga pool lõi etturi. Nüüd oli tõenäoline, et mäng lõppeb viigiga, sest matti panna oli väga raske. Mõtlemisaega oli kulunud juba palju.

*
Sisestasin ühe võõra konto parooli, seejärel veel teise. Mul oli võõras parool selle järgi meeles, et see kattus mu enda parooliga. Aga siis mul oleks olnud parem oma parool ära muuta, sest teine inimene võis ka proovida, kas kellelgi on veel selline parool nagu temal. Sain ühe raamatu läbi ja mõtlesin panna selle sinna tuppa, kus see oli varem olnud. Aga tolle toa rahvas kolis parajasti asju ühest toast teise. Küsisin, kas ma peangi selle raamatu sinna tuppa tagasi viima, kui see on varem olnud erinevates tubades, ka minu toas.

Hümn kloostris

Lugesin "Ajaloolisest Ajakirjast" nr. 3/4 1999 Kalle Lõuna artiklit Petseri kloostrist. Hiljuti jäeti vastu võtmata seadus, millega oleks Eesti hümni kuulamise õigust kõvasti kitsendatud, selle vastuvõtmisel ei oleks saanud olla ka sellist pidevat hümni kuulamist, mida nimetab artikli autor lk. 61: "Häirivalt mõjus ka asjaolu, et 1927. aastani paiknes kloostri territooriumil Eesti sõjaväeüksus ja sealt igal hommikul kostuv Eesti hümn võis venemeelseid munki tõsiselt häirida." Ma ei tea, kuidas on olnud hümni esitamise sagedusega teistes väeosades ja teistel aegadel.

Vanad kirjapanekud

Vaatasin oma vana ajaloo vihikut. Olin konspekteerides kirjutanud ühe nime üles lühendiga, nagu oleks see nii lihtne asi, et seda ma tean juba varem. Nüüd ei tulnud esialgu meelde, mis see nimi pikemalt on. Varsti tuli, aga palju ma sellest inimesest ikkagi ei teadnud. Vaatasin oma 12. klassi tunnistust. Mäletasin, et mulle oli tunnistusele kirjutatud usundiloo asemel majandusõpetuse hinne, kuigi ma olin õppinud usundilugu, mitte majandusõpetust. Nüüd nägin, et majandusõpetus oli lisaks ainus aine, mille hinne oli tunnistuse esileheküljel eraldi välja toodud. Lehte edasi keerates avastasin, et tunnistuselt on puudu ka matemaatika hinne. Või see siiski oli olemas, aga matemaatika oli tähistatud lühendiga. Tahtsin minna tagumisse vannituppa, aga korteris algas parajasti ringiratast peetav jooksuvõistlus, vannituppa minnes oleksin jooksjatele ette jäänud.

*
Taheti teha grupifotot, millele ei jääks kõik korteris viibijad, vaid kõik tõlkijad. Olin ka tõlkija, seetõttu pidin sellele pildile minema. Inimesed kogunesid toa kahte otsa ja ma ei saanud aru, kumba otsa pean minema. Üks inimene tuli pildile, kelle puhul oli üllatav, et ta ennast tõlkijaks peab. Küsiti, mida tema tõlkinud on. Ta oli tõlkinud ainult ühe asja.

*
Vaatasin 1980. aastate ajalehti. Lugesin artiklid järjest läbi. Lugesin neid rohkem kui siis, kui need ajalehed olid värsked. Kui ma oleks nüüd 1980. aastatest rääkima hakanud, oleks võidud arvata, et ma mäletan neid aegu nii hästi, tegelikult oleksin ma mäletanud praegust lugemist.

*
Oli umbes kesköötund pimedas korteris. Olime siia just jõudnud, mina olin enne teisi raadioga toas. Raadio mängis. Märkasin, et selle ühest august tõuseb suitsu. Seetõttu lülitasin raadio välja, et see põlema ei läheks. Suitsu oli vist küll tõusnud ka varasematel mängimistel ja süttimist polnud järgnenud.

Raha ja punkte

Kirjutasin doktoritööd magistritöö edasiarendusena. Võtsin aluseks magistritöö teksti, kustutasin sellest osad asjad ära ja seejärel kirjutasin vahele mõned laused juurde. Doktoritöö tuli magistritööst õhem. Esitamise tähtaeg lähenes.

*
Mõtlesin, et kui mul jäävad sissetulekud väikseks, siis muudan blogi lugemise tasuliseks. Saab näha, kas keegi seda võimalust kasutab. Mõtlesin, et kui mind kiidetakse, siis see pole parim näitaja, sest kiita võidakse ka halva asja eest. Kõndisin ühte koridori ja seda mööda edasi. Koridori lõpus oli ruum, kus olin varemgi ühte arvutimängu mänginud. Elisabet oskas seda mängu paremini ja näitas mulle täna, kuidas rohkem punkte saada. Selleks ta peksis koletisi kõvemini.

Kevadsibul

Sibul pole enam kribul,

varrestik tal lausa vohab.

Paras aeg on haljendada,

praegu on see omal kohal.

Võimalik on jäädvustada

rohkem rohelisi toone.

Seda ma ka praegu tegin.

Nüüd on pildil vähem foone.

Ajakirjaga õppehoones

Olin ülikooli õppehoones. Kõrvalruumis algas kõrgema õppeastme loeng. Mõtlesin, kas minna loengut kuulama. Aga ma kuulsin seda ka siinpool ukseava. Jutt tundus kergesti jälgitav, ma ei kirjutanud seda üles, aga kui pärast eksamile oleks läinud, oleks raskusi tekkida võinud. Võtsin kätte ajakirja "Tuna" uue numbri. See oli varasematest suurema formaadiga. Küsisin, kas see on muudetud ajakirjast ajaleheks. Ütlesin, et nii suure formaadiga numbreid on raske säilitada, sest kodus ei ole nii kõrgeid riiuleid. Aga tundus, et aitab ajakirja pooleks murdmine.

Kuningarünnak lõppmängus

R-O-L-R-O-V-K-V
1. d4 d6 2. c4 c5 3. dc dc 4. Rb3 Oe5 5. Od2 Rb6 6. Od3 Re6 7. Ve1 Oa4 8. Rc3 Vd8 9. 0-0 Ob3 10. ab Rd4 11. Ld1 0-0 12. Oe4 Vd7 13. e3 Rc6 14. Lc2 h6 15. Vd1 Vfd8 16. Rb5 a6 17. Rc3 Lc7 18. f4 Of6 19. Rd5 Rd5 20. Od5 Rb4 21. Ob4 cb 22. f5 Le5 23. Vf3 Lb2 24. Lb2 Ob2 25. Vdf1 a5 26. V1f2 Oe5 27. g4 Va8 28. h4 a4 29. ba Va4 30. e4 Va3 31. Va3 ba 32. c5 Vc7 33. Vc2 Od4+ 34. Kg2 Oc5 (Katkestusseis. Valge on mõelnud 26 minutit ja must 20.) 35. g5 hg 36. hg Kf8 37. g6 f6 38. Of7 Od6 39. Va2 e6 40. Oe6 b5 41. Kf3 b4 42. Vh2 Va7 43. Vh8+ Ke7 44. Vg8 Va5 45. Vg7+ Ke8 46. Vg8+ Ke7 47. g7 a2 48. Oa2 Va2 49. Ve8+ Kd7 50. g8L Va3+ 51. Ke2 b3 52. Le6+ Kc7 53. Vc8+ Kb7 54. Ld7+ Kb6 55. Lc6+ Ka5 56. Va8+ Kb4 57. Ld6+ 1:0. (Valge mõtles kokku 34 ja must 29 minutit.)

Klassikaaslastest noorem

Käisin 11. klassis. Meil lähenesid eksamid. Mõtlesin, et tänavu olen ma eksamitetegijate pingereas ilmselt taga pool kui järgmine aasta, sest ma olen klassikaaslastest noorem. Neil tekib huvi õppimise vastu juba tänavu, minul aasta hiljem. Proovisin trepist üles minna, aga mõlemad trepi pooled viisid alla. Siis läksin teist pidi ja nii tehes õnnestus ülespoole saada.

Kloor ja nutitelefon

Poest osteti toitu ja kloori. Need pandi samasse kotti. Siis selgus, et klooripudeli kork on katki. Vaatasin entsüklopeediast järele, et kloor on kohutavalt mürgine. Hiljem mulle selgitati, et see käivat gaasilise, mitte vedela kloori kohta. Tuletati meelde, et varem puhastati klooriga basseinivett. Mulle meenus veel hiljem, et vist ka Tallinna kraanivett ja ma olen seda vist joonud. Aga hiljuti oleks nagu siiski olnud ajalehes uudis, et keegi sai basseinis kloorimürgituse.

*
Nutitelefoni on peetud vanema mobiiltelefoniga võrreldes sammuks edasi, aga sain teada ühe nutitelefoni miinuse. Seda tulevat sagedamini laadida. Laadimisvajaduse sagedus sõltuvat küll sellest, mitu funktsiooni on telefonil sisse lülitatud. Samale telefonile saavat osta erineva kiirusega laadijaid.

Rahulikumad mõtted

Geograafia eksami asendasin keskkoolis uurimistööga. Peale uurimistöö kirjutamise tuli seda ka inglise keeles kaitsta. Kaitsmisel rääkisin, et Põhja-Itaalia ja Lõuna-Itaalia võivad eralduda eraldi riikideks. Ainsaks probleemiks pidasin seda, mida teha Rooma linnaga. Ülikoolis tegin Rooma ajaloo eksami. Rooma oli algul linnriik. Pidime pähe õppima Rooma kuningate nimed, kuigi pole kindel, et nad päriselt olemas oleks olnud. Esimene kuningas oli Romulus ja kõige meeldejäävama kõlaga nimi oli Numa Pompilius. Hääldus oli Nuuma. See kõlab nagu nuumama või puuma. Ükskord oli meil raamat kaslaste kohta, kus erinevad peatükid olid erinevate kaslaste liikide kohta. Seda ma mäletan, et tuleb kirjutada 'kaslane', mitte 'kasslane', sest tegemist on kaashäälikuühendiga. Kuigi mõnele inimesele võib see reegel mõjuda eksitavalt, sest võib tekkida ettekujutus, et sõna tuleb sõnast 'kas', mitte 'kass'. Ma olen sellises talus suvitanud, kus oli palju kassipoegi. Koju ema ei tahtnud kassi või koera, et ei peaks nende järelt koristama, aga seal talus poleks kassidel nagu üldse väljaheiteid olnud. Seal olid ka sead, aga seaväljaheidetest ma ka midagi ei mäleta. Lehmakooke ja kanakakat olen küll näinud. Või milline sõna kõlaks kanaväljaheidete kohta kõige viisakamalt? Kanamuna tuleb ka kana seest välja. Mulle näidati hiljuti reklaami, kus olid kanamunad värvitud veel lihavõtetest hilisemal kuupäeval. Tänavu langes lihavõttepüha kokku 1. aprilliga, aga keegi aprillinalja ei teinud.

Tänased sündmused

Eile sain aru, nagu ma võiksin igakuise sissetuleku üldse kaotada, aga täna küsisin telefoni teel üle, selgitati, et küsimus on rohkem selles, mis nimetuse all seda maksta. Eile oli majas tulekahju ja täna elektrikatkestus. Tekkis oletus, et elektrikatkestus on samuti seotud remondiga, aga selgus, et see puudutas suuremat ala kui meie maja, võibolla remonditi siis kuskil kaugemal veel midagi muud.

Sündmusterohke päev

Täna oli meie majas tulekahju. Tulekahju ajaks läksin Kirjandusmuuseumi. Kirjandusmuuseumist tulles astusin läbi kirjastusest ja maleklassist. Maleklassis ütles üks kooliõpilane, et koolis hakkas ka suitsuandur tööle. Meil ei hakanud, sest ei põlenud maja seest poolt, vaid välisseina soojustus. Tulekahjule eelnes keldris uputus. Ma kartsin juba varem, et remondi ajal võib tulla uputus või tulekahju, sest tuttavates majades, mida on remonditud, on seda ennegi juhtunud. Enne tulekahju käisin töövõimet hindamas. Otsust veel ei tea. Aga hoiatati, et abiraha võidakse ära võtta, sest polevat kindel, et Kultuurkapitali toetuse eest raamatu tõlkimine loetakse juriidilises mõttes töötamiseks. Nii kaua kui raamat pole lõpuni tõlgitud, ei ole mul võimalust ka mingit muud tööd teha. Vaatasin pärast arvutist, et töövõimetoetust on õigus saada ka ambulatoorsel ravil viibimise korral. Ambulatoorsel ravil ma nagu oleksin, aga võibolla sain mõnest ekspertiisi küsimusest valesti aru ja võidi eksikombel kirja panna, nagu ei oleks. Kuigi selle täpset definitsiooni ma ka ei tea.

Kordamööda löömine

Olin maleklassis. Rei ütles ruumi ühes osas viibijate kohta, et need on Eesti noortekoondis. Vastasin, et mõne neist võidan ma ära. Rei arvas, et ei võida. Ütlesin, et võidan küll, kui ma olin ühel tugeval turniiril neljas. Parandasin, et või ma ei tea ise ka, mitmes ma olin. Ruumi astus üks poiss, kes tagastas mulle kaks eset, mis ta mulle võlgu oli. Mängisin ühe vastasega malet. Ühel käigul lõi ta minu kuninga ja ütles, et nüüd on mäng läbi. Vastasin, et ei, mina löön tema kuninga. Tegime kordamööda löömiskäike, mina tegin need kõik lipuga. Ühel käigul lõin ka ühe hästi pisikese nupuga vastase hästi pisikese nupu. Vastane kahtles, kas see on õige käik. Minu nupp muutuski putukaks ja lendas ära, vastase nupp muutus omakorda putukaks ja lendas samuti ära. Lõpuks lõi vastane minu lipu, mis oli mu viimane nupp, nüüd olin küll kaotanud. Vastasel oli veel järel neli nuppu.

Rahutud hommikud

Täna õnnestus mälus sorides natuke unes nähtut meelde tuletada, aga sel aastal võib unenägude saak tulla suhteliselt väike, sest maja on remondis ja maja kõrval hakkavad juba hommikul suured masinad tööle. Teine põhjus, mis võib unenägude meeldejätmist segada, et mul varvas valutab. Istuvas asendis eriti mitte, aga lamades rohkem.

Kattuvad margid

Hakkas sadama äiksevihma. Läksin saju eest metsa alla varjule. Mõtlesin, et peab olema võsa all, et märjaks ei saaks, aga mitte suurte puude all, millesse võib välk sisse lüia.

*
Pakuti endale võtmiseks suurt hulka marke. Mõtlesin, et ma ei võta ühtegi, sest need on mul juba suurelt osalt olemas. Need olid Nõukogude aja margid, milliseid olin ükskord Asko käest saanud. Tal endal oli neid kõiki võibolla mitu tükki.

Päästvad võlusõnad

Hirmudega võitlemine
ühel hetkel algas taas.
Pingeline mõtlemine
aitas hoida jalad maas.

Elu oli vaevaline,
siis kui oli raske faas.
Appi tuli taevaline
ja ka mõni ilus fraas.

Kellade tulek

Elas kord üks mees. Selline lause näitab, et ma kirjutan minevikust. Aga öeldakse, et kui ta surnud pole, elab ta tänapäevani. Igal juhul minevikus elas ta kindlasti. Ta ei mõelnud ajamasinast, vaid ajanäitajast. Ta tahtis saada endale kella. Aga ta oskas ilma kellata ka aega mõõta. Kellaga tahtis ta mõõta oma rikkust ja tähtsust. Mõni ütles, et kell on lollidel, seda pole üldse vaja. Aga mees uskus rohkem nende arvamust, kellel oli kell olemas. Talle tundus, et targemad on need, kellel on kell. Ühel päeval tundus talle, et kella ostmiseks on raha koos. Ta läks seda ostma, aga tee peal käis kõrtsist läbi ja pärast seda jäi summast ikkagi natuke puudu. Ta püüdis hinda alla tingida, aga lõpuks mõtles, et perekonnal on muude asjade jaoks ka raha vaja. Pärast rääkis ta naabritele, nagu oleks ta kella ostnud, aga ei hakkaks seda igaühele näitama. Naabrid vastasid, et tegelikult on neil ka kell olemas, aga nemad ka ei näita.

Ämbliku pildistamine

Nägin seinal suurt ämblikku. Tõin fotoaparaadi ja proovisin pildistada. Igal katsel jäi pildile vaid udukogu, mis tuli ära kustutada. Meenus, et on räägitud, et fotoaparaat teeb teravamaks heledamad objektid nagu näod, aga see ämblik oli sellest seinast tumedam. Mõtlesin, et proovin mõnda teist režiimi. Üks režiim on fotoaparaadil dokumentide pildistamiseks, seega pidi tegema vastupidi teravamaks mustad tähed valgel paberil ja võis teha ka ämbliku. Enne selle proovimist vaatasin, et üks režiim on aparaadil mõeldud loomade pildistamiseks. Proovisin seda, aga ei aidanud. Dokumentide režiimiga sain parema pildi, mille ripuatan üles. Proovisin sellega teha veel teist klõpsu, aga teine tuli halvem, sest ämblik parajasti jooksis. Mõtlesin, et lõikaks ämbliku pildi seest välja, et ta oleks suurem, aga siis vaatasin, et ta on ikkagi natuke udune, väljalõikamisel paistaks udusus paremini välja.

Saates kommenteerijad

Aias tehti ümberkorraldusi. Üks aed jagati mitmeks väiksemaks aiaks. Mõtlesin, et aiad võivad olla küll ilusad vaadata, aga kuskilt ei saa neist kõigist korraga ülevaadet, igaühte neist näevad ainult selle enda elanikud.

*
Mõtlesin, et võiks koostada nimekirja, millisele ajaloo õppejõule on mul millised etteheited. Või sinna võiks võibolla juurde lisada ka, mille eest ma keda kiidan.

*
Läksin rongi peale. Rong hakkas sõitma. Ema tuli tagantpoolt mööda raudteeäärt veduri kõrvale ja hüüdis rongijuhile, milliselt pangaarvelt ta tahab raha välja võtta ja mis selle parool on. Nüüd võõrad inimesed kuulsid seda ja mõni neist võis ise kogu raha välja võtta. Läksin ühte väiksesse majja, kus sorisin mustuse sees ja leidsin sellest mündi, seejärel veel teise.

*
Ma olin vennalastele mängimiseks andnud mänguautosid, aga ühte kohta olin peitnud mängulennukid, mida ma polnud neile andnud. Nüüd võtsin need välja. Kõik olid hästi säilinud. Saates vaadati minu ruumi kohta tehtud kaadreid ja kommenteeriti neid. Isa vaatas pealt ja ütles ühe kommentaari kohta, et maal elades oli ka nii. Pärast saate lõppu mõtlesin, et saates kommenteeriti minu loomingust ainult unenägu, unenäod on ikka minu kirjutiste kõige väärtuslikum osa.

Ettekavandamine

Malemaailmameister Botvinniku mälestusteraamatust mäletan, et ta hakkas lapsena kirjutama ilukirjanduslikku juttu, aga talle soovitati, et kui ta kirjutama hakates ei tea, millega jutt lõppeb, siis ärgu kirjutagu. Aga kas ta malet mängides teadis, millega partii lõppeb? Ei ole ju teada, mis käigu vastane järgmiseks teeb. Koolis soovitati kirjutada kirjandile kõigepealt mustand, mustandit alustades ei olnud ka lõpp veel nii hästi ette teada kui puhtandi puhul. Kas Botvinnikule ei võinud soovitada, et ta kirjutaks oma jutu mitu korda läbi? Esialgse variandi võib pärast ära põletada ja lõppvariandi alles jätta. Males on teistsugune reegel, et puudutatud nupuga peab käima, kui vastane seda nõuab, tähtsam on esimene, mitte viimane liigutus. Kohtus võidakse õigeks mõista see, kes tulistab teisena. Sõdasid alustades on seetõttu püütud varjata, kes on tegelik alustaja. Siis, kui sõjad algasid sõjakuulutusega, oli sõdimine suurem auasi kui praegu. Male on sõja mudel, aga mäng ei alga sõjakuulutusega, vaid omavahelise kokkuleppega. Kui kaks mängijat on eriti suured vaenlased või ka eriti suured sõbrad, siis nad võivad tahta mitte omavahel mängida.

Kaitstud nupp

V-L-O-K-V-O-R-R
1. e4 d6 2. Rf3 Rg6 3. d4 e5 4. de de 5. Oc4 Ve7 6. Og5 Rf6 7. 0-0 Od7 8. Vd1 c6 9. Rg3 Kc8 10. Of6 gf 11. Rh5 Oe6 12. Ob3 Ob3 13. cb Ve6 14. Vd3 Vd6 15. Ld1 Vd3 16. Ld3 Oe7 17. Vd1 Lc7 18. Rg7 Rf4 19. Lc4 Of8 20. Re8 Le7 21. Rd6+ Kc7 22. Rf5 Le6 23. Lc2 Oe7 24. Re7 Le7 25. Rh4 Vd8 26. Rf5 Vd1+ 27. Ld1 Le6 28. g3 Rg6 29. Lh5 Rf8 30. Lh6 Le8 31. Lf6 Rd7 32. Lg7 Rf8 33. Rh6 Ld8 34. Le5+ Kc8 35. Rf7 Ld1+ 36. Kg2 Ld7 37. Rd6+ Kc7 38. Rb5+ Kb6 39. Ld4+ Kb5 40. a4+ Ka6 41. Lc4+ b5 42. ab+ cb 43. Lc5 Re6 44. Lf5 Le7 46. e5 Kb6 47. g4 Kb7 48. Lf6 Lf6 49. ef Kc7 50. h4 Kd7 51. Kg3 Rd4 52. g5 Ke8 53. h4 Kf7 54. f4 Rf5+ 55. Kf3 Rd4+ 56. Ke4 Rb3 57. f5 Rc5+ 58. Kd5 Rd3 59. g6+ Kf6 60. gh Kg7 61. Ke6 Rf4+ 62. Ke7 Rh5 63. Kd6 Kh7 64. Kc5 a6 64. b4 Rf6 66. Kb6 Re4 67. Ka6 Rc3 68. Kb6 Kg7 69. Kc5 Kf6 70. Kd4 Ra2 71. Kc5 Rc3 72. Kd4 Kf5 73. Kc3 Ke5 74. Kd3 Kd5 75. Kc3 Ke4 76. Kc2 Kd4 77. Kd2 Kc4 78. Kc2 Kb4 79. Kb2 Ka4 80. Ka2 b4 81. Kb2 b3 82. Kb1 Ka3 83. Ka1 viik. Valge mõtles 37 minutit ja must 35.

Klassi ajaleht

Olime käinud klassikokkutulekul. Ma olin arvanud, et seal ei ole midagi teha, aga nüüd sain teada, et teised olid põrandast kõrgemal mitmel laual malet mänginud. Lugesin klassi ajalehe numbrit, mida olin lugenud ka varem. Lugesin selle jälle tervikuna läbi. Tahtsin lehte alles hoida ka järgmisteks lugemisteks, aga ei teadnud, kus, sest kodus oli vähe ruumi ja siin võidi see ka ära visata. Tristan rääkis, et sellist sõna on vaja, mis tähendaks absoluutset ehk jumalat.

*
Poisid ja tüdrukud olid koos saunas käinud. Fotolt oli näha, kuidas nad olid vahepeal sauna ette tulnud. Kui samast soost inimesed koos saunas käisid, siis nad võtsid riided seljast, aga eri soost inimeste saunas hoiti riideid seljas. Sellest hoolimata vaatasid nad fotol üksteist suure huviga.

*
Eestis oli rahutu olukord. Üks üksus oli omaalgatuslikult arreteerinud mitukümmend riigi vastast. Osad protestisid selle vastu, öeldes, et Kaitseliidu üksustel ei ole inimeste arreteerimise õigust. Üksuse juht andis intervjuu ja ütles nende süüdistuste kohta: "Noh-jah". Mõtlesin, et Kaitseliit ei saa teha riigi kaitseks ühtegi asja, mille kohta poleks võimalik öelda, et see on ebaseaduslik. Mõtlesin, et selle ajaga, mis Venemaal kulub Ukraina vallutamisele, jõutakse Eestis mobilisatsioon läbi viia.

Intervjuud blogijatega

Pühapäeval levitasin linki lihavõtteteemalisele sissekandele listis kultuur.vestlus ja feisbukis, pärast seda hakkas blogisse palju külastusi tulema. Mõtlesin, kas selle linkide levitamise pärast, aga esmaspäeval oma nime otsingumootorisse lüies selgus veel kolmas põhjus - minuga oli ilmunud "Õhtulehes" blogimise teemaline intervjuu, milles oli antud ka blogi aadress. Seda intervjuud saab lugeda aadressilt https://www.ohtuleht.ee/867412/blogiauhinnad-blogija-simo-runnel-kui-kirjutan-sojast-tuleb-blogisse-palju-kulastusi-ukrainast . Andsin sellele feisbukis lingi ja sain tavalisest rohkem laike. Ma olen enamasti eelistanud "Õhtulehele" "Postimeest", "Eesti Päevaehte", "Sirpi" ja "Tartu Postimeest", aga kui sain 20. märtsil "Õhtulehe" ajakirjaniku kirjalikud küsimused, siis vastasin kohe ja see nädal olen sealt lugenud ka teiste blogijate intervjuusid, sest neid on avaldatud terve sari.

Lõvi tegemine

Mängisin Vihmandiga malet. Mul olid mustad. Panin avangus vankri g3. Vihmand jäi mõtlema, sest see oli ootamatu käik. Vaatasin, et vastasel on ratsu f1, ma jään vankrist ilma, seetõttu alistusin. Kui olin juba alistunud, siis mõtlesin, et ratsu ei saanud olla f1, see pidi olema g1 ja oli lihtsalt paigast nihkunud. Vihmand andis mulle ülesande teha mosaiigist lõvi. Mõtlesin, et lõvi tegemiseks on mosaiigiklotse vähe, teeks osa plastiliinist. Hakkasin võtma oma sahtlist plastiliinikarpi, aga selgus, et plastiliin oli halvaks läinud. Ma olin mõned varem valmis tehtud plastiliinimehikesed karbis alles hoidnud, aga nüüd tuli kõik ära visata. Vihmand valas mulle käte peale nende halvaksläinud plastiliinist puhastamiseks vedelikku. Kahtlustasin, et võibolla see vedelik on tegelikult hape. Aga siis mõtlesin, et kui ma oleks ise mingit vedelikku valanud, siis ma oleks pidanud ka ära arvama, kas see on hape või mitte. Tahtsin minna suurde wc-sse käsi pesema, aga seal olid just inimesed sees duši all. Ühed tulid välja ning teised läksid sisse. Läksin korraks uksele, et praht prügikasti visata. Ajasin kogemata prügikasti ümber ja tõstsin selle uuesti püsti.

Kauged maad

Kirjutasin listi:

"Lugesin muuhulgas Vietnamist raamatust "Välispanoraam 1982". Seal kirjutatakse, et pärast Ameerikaga sõja lõppu hakkas Vietnami majanduslik olukord juba paranema, aga uue tagasilöögi andis sõda Hiinaga. Ka see oli juba seljataga, kuid relvakokkupõrked Vietnami-Hiina piiril jätkunud. Kui muidu kiidetakse Nõukogude-aegses kirjanduses sotsialismi, siis Vietnami puhul ka seda, et riigi osa majanduses oli vähendama hakatud ja põllumehed võisid senisest suurema osa saagist endale jätta.

Uue relvakokkupõrkena kirjeldatakse Lõuna-Aafrika Vabariigi ja kääbusriik Lesoto vahelist. Lõuna-Aafrika vägi tungis Lesoto territooriumille, aga vist mitte selle enda külge liitmiseks, vaid Lõuna-Aafrika enda neegeropositsiooniga arvete õiendamiseks. Ei saanud selgust, kas väed läksid pärast operatsiooni uuesti minema või jäid sinna kauemaks. Teisele väikeriigile Svaasimaale andis Lõuna-Aafrika samal aastal hoopis maad juurde või tagasi, aga ka seda kritiseeritakse, sest tegemist olnud probleemsete aladega ja erinevate rahvaste vahel valitsenud pinged, millest kardeti, et need annavad hiljem Lõuna-Aafrikale ettekäände sissetungiks. Nagu Euroopas otsustati aastal 1975 piiride põlistamine, nii olnud ka Aafrikas Aafrika Ühtsuse Organisatsioon piiride muutmise vastu, et oleks vähem ebastabiilsust. Aga kas vahel piiriküsimuse lahendamine ei ole olnud pingete lõpp? Kui Ida-Saksamaa liideti hiljem Lääne-Saksamaaga, siis sellele järgnes rahva aktiivsuse langus."

Pärast vaatasin veel võrgust, et kuigi Lesoto või Lesotho rahvaarv oli varem Eesti omast väiksem, on praeguseks seal riigis rohkem elanikke, Eestil on natuke suurem pindala. Kontrollisin ka võrgust, kas Lõuna-Aafrika ikka andis 1982 Svaasimaale maad. Leidsin kinnitust, et ta seda pakkus, aga ei leidnud selget lauset selle kohta, kas pakutud maa ka üle anti või mitte.

/TÄIENDUS: Nüüd leidsin ühe lause, mis ütleb, et seda maad üle ei antud. Lause kõlab järgmiselt: "By 1982, an agreement had been finalised, but resistance from South Africa’s KwaZulu legislature scuttled the deal." See on kirjas aadressil https://mg.co.za/article/2005-01-14-swaziland-seeks-border-adjustment, kuhu jõudsin otsinguga "Swaziland new territory 1982"./

Talvine tuvi

Kolme aasta eest olen avaldanud blogis foto tuvist tagantvaates, tänavu talvel tegin ühe pildi külgvaates. Nüüd tahetakse maja rõdud kinni ehitada ja siis võibolla nii mugavat pildistamisvõimalust enam ei ole.

Kiire sulamine

Eile hommikul maas olnud lumi oli nii õhuke, et sulas suuremalt osalt maapinnalt mõne tunniga ära. Hilisemal kellaajal tulid külla Toomas ja Elisabet. Nad olid käinud ka pühapäeval ja siis rääkis Elisabet haldjatest, aga tal ei olnud haldjaraamatut kaasas, sellepärast tahtis ta eile tagasi tulla. Täna näen aknast, et maas väikseid lumesaari siiski on ja kuulen akna tagant linnulaulu.

Lumi aprillis

Aknast välja vaadates on maa suhteliselt valge, öösel on vist lund sadanud. Minu mälu järgi eile nii palju lund ei olnud. Eile oli juttu, et Saaremaal on paks lumi maas, Tartus samal ajal ei olnud. Tavaliselt polevat Saaremaal lund isegi siis, kui mandril on.

Järelevaatamine

Mõtlesin, et täna hommikul sain feisbukis palju tagasisidet, vaatan, kas seda on juurde tulnud. Tegin feisbuki lahti. Seal oli ühel pildil üks naine ilma riieteta. Klaus ütles kõrvalt, et see inimene on ilma riieteta, selle saaks ära blokeerida. Ma polnud kedagi blokeerinud ega tahtnud seda teha. Ütlesin, et ega ma pilti ei vaata, ma loen teksti. Mõtlesin, et riiete mittekandmise teeb see raskemaks, et osadele inimestele ei meeldi.

*
Elasin ühes raamatukogu moodi toas. See oli täis üksteise taga seisvaid raamaturiiuleid, mille vahele jäid kitsad praod. Seisin ruumi tagumises osas kahe riiuli vahel. Mõtlesin, et mul hakkab siin koristaja käima, ma pean nähtavasti olema ilma riieteta samal ajal, kui koristaja viibib ruumis. Koristaja soovitas, et ruumi eespoolses osas on riietumiskabiin, ma võiks kasutada seda.

Ettepanekud välismaalastele

Mõtlesin, et võibolla mulle ülikooli ajal ainult tundus, et üks tüdruk sai ühe poisiga hästi läbi, ma ei näinud neid kõige sagedamini. Mõtlesin, et võibolla ma hakkan veel kunagi selle tüdrukuga rääkima, aga võibolla mitte kunagi. Läksin ühele välismaa võrguleheküljele ja kirjutasin sinna inglise keeles ettepaneku, millise seaduse võiks vastu võtta. Seejärel tegin teise ettepaneku teisel leheküljel. Kuulsin ema teises ruumis nendest ettepanekutest rääkimas. Ta ei teadnud, kes need tegi, aga oletas, et võibolla ei teinud neid tegelikult Eestist keegi, sest kas keegi Eestist üldse neil võrgulehekülgedel käis. Hüüdsin, et mina tegin need ettepanekud. Lamasin voodis, Tõnu läks voodist mööda ja patsutas teki läbi, aga mul oli igal pool pehme vooder peal. Seletasin, miks ma need ettepanekud tegin. Võibolla arvati, et ma tahtsin sellega kustutada jälgi oma kunagistest suhetest Kerstiniga. Ema küsis, ega ma pärast nendel võrgulekülgedel käimist rohtu ei võtnud. Vastasin, et võtsin küll, aga ainult ühe tableti. Ema ütles, et meil on üks mürgitus, me peame selle rohu hävitama. Lisasin, et teist rohtu ma olen rohkem võtnud. Ema ütles, et järjest hullemaks läheb. Selgitasin, et ka teist rohtu olen viimasel ajal võtnud ainult ühe tableti, pikem kuur oli ükskord varem.

Kabelt malele

Ühel korral öeldi klubis, et malelt kabele on kerge üle minna, aga vastupidi võimatu. Kuid ühele minu vennapojale meeldis varem mängida rohkem kabet ja nüüd leiab, et male on huvitavam. Eile mängisin temaga kaks malepartiid. Ma mäletan, et ma ise selles vanuses veel nii hästi ei mänginud. Ma küll eilsete mängude ajal natuke õpetasin. Kommenteerisin oma käikude eesmärke.

Läbi riikide

Kõndisin koos Erikuga tänaval. Kohtasime pätte. Läksime nende eest väikeste majade aedadesse ja ühte väiksesse majja. Seal oli see viga, et seal oli koeri. Inimesed pidasid koeri, nagu oleks see loomulik. Sõitsime ühe reisigrupiga bussis läbi paljude riikide. Aga hakkas tunduma, et üheski neist riikidest ei olnud midagi huvitavat. Seal olid tee ääres asjad vaid hetkeks pilgu peale viskamiseks nagu arvutimängus. Läksime jalgpalliväljakule ja hakkasime mängima. Mäng lõppes sellega, et sinna tulid relvastatud mehed. Kõndisime neil eest ja nemad kõndisid relvatorusid meile suunates meie kannul. See teos tahtis öelda, et nii on ajaloos alati kõik asjad lõppenud.

*
Mängisime maleturniiril. Minu vastaseks oli Karpov. Ta sai paremuse nagu tavaliselt. Kõrval kommenteeriti, et ma alustasin mängu Karpovi enda stiilis. Ühel käigul ei teadnud ma, kuhu ratsut panna. Võtsin selle kätte, aga panin sellele ruudule tagasi, kust olin võtnud, et veel mõelda. Tundus, et ma saan mati. Klaus tegi käigu minu eest. Ütlesin, et kõrvalt ei tohi õpetada. See oli pika mõtlemisajaga turniir, kus oleksid pidanud kehtima eriti ranged reeglid. Aga kui Klaus ka järgmises mängus käike minu eest tegi, ei viitsinud ma enam keelata.

Munad 2018

Pehme pintsel, ümar muna.

Pildil on need värvituna.

Üks on tehtud vildikaga.

Kombeks on neid pildistada.