Äraarvamisraamat

Mõtlesime isaga liimida minu toa tapeedi peale vanad ajalehed. Tapeet oli isegi loetava mustriga, ajalehed oleksid olnud veel loetavamad. Kui ajalehed seisid virnas, siis ei teadnud, mida sealt otsida, aga kui need seinale laiali laotada, oleks olnud osa sisust kõigile näha.

*
Olin maleklassis. Küsisin Reilt, mitu partiid on käikude äraarvamise raamatus. Rei ei vastanud, aga ma vaatasin ise järele, et neid oli natuke üle saja. Anto oli palju aastaid trennis käinud ja kui ta oli ühel korral uhke, et ta ühest selle raamatu partiist palju käike ära arvas, oli Rei talle öelnud, et ta on seda partiid mitu korda vaadanud. Maleklassis ei olnud asjad enam nii korralikult paigutatud nagu varem, vaid laudadel oli ülearuseid asju. Hakkasin malelauale algseisu peale panema. Üks nupp ei tahtnud hästi püsti püsida. Üks poiss istus laua taha ja tahtis minuga mängida. Ta nihutas juba ühte etturit ühe ruudu võrra edasi. Panin selle teisele reale tagasi, sest mäng ei olnud veel alanud.

*
Jagomägi elas Toomemäe juures. Ta ütles, et tema kodu juures on rästikuid. Ma ei teadnudki varem, et linnas rästikuid elab. Aga kui vaatasin selle tänava liiklusmärki, siis nägin, et sellele on tõesti märgitud, et selle tee ääres võib 30 kilomeetri pikkusel lõigul rästikuid kohata. Mõtlesin, et loomad ei ela kõigis kohtades, põtrade kohta on ka ainult osades kohtades pandud liiklusmärk, et seal võib põder üle tee minna. Sellised liiklusmärgid on seal, kus mets algab, aga tegelikult võib põder metsast kaugemale ka kõndida.