Poiss ja pall

Olime ühes väikses majas. Käis sõda ja maja kõrval olid vaenlase väed. Üks meie sõdur ütles, et sel ajal, kui vaenlased parajasti lähedal on, tema riideid ei vaheta. Lisati, et minuga on vastupidi.

*

Olin oma õuel. Seal oli üks poiss palliga. Täiskasvanud naine ütles talle aknast, et poiss palli jalaga lööks. Poiss lõi ja pall läks keldri aknasse. Kuigi löömine oli toimunud naise enda soovil, hakkas ta nüüd pahandama, et igas suunas ei lööda. Poiss lõi palli teises suunas. Vaatasin, kui kaugele see veereb.

Värvid pildile

Kopeerisin Copilotile verandal lugemise teemalise pastakajoonistuse ja palusin lisada värvid. Tulemus on selline.

Minu ainetel joonistus?

Kopeerisin Copilotile enda joonistuse, millel olid malenupud. Palusin selle ainetel uus pilt joonistada. Ta joonistas sellise. Hea pilt, aga sarnasusest on raske aru saada.

Kaugemale

Meil oli teisest linnast külaline. Kinkisin talle oma raamatu. Kui ta hakkas ära minema, küsisin, kas ta saaks viia raamatu ka ühele teisele inimesele. Ta vaidles vastu, et see inimene on vana ja haige. Küsisin, kas ta saaks viia raamatu siis kellelegi kolmandale, muidu seda loetakse ainult Tartus. Raamatukogust seda ka ei võeta. Tartus on praegu kaks eksemplari välja laenutatud, aga Tallinnas mitte ühtegi.

Jannseni lisalehed

„Missionär ehk sõnnumed pagganatest“ 1863–1869, „„Eesti Postimehe“ Jututuba“ 1863–1869, „„Eesti Postimehe“ lisaleht“ 1871–1879, „„Eesti Postimehe“ öhtuköned: Sönumetooja uus lisa“ 1869, „Eesti Põllumees kõige eesti põllumeestele“ 1869–1889.

Olen kirjutanud „Perno Postimehest“ ja „Eesti Postimehest“, aga „Eesti Postimehel“ oli ka lisalehti, lisaks andis Jannsen välja ka muid asju. Päisesse kirjutasin Jannseni aegsete väljaannete nimed, aga „Eesti Postimehel“ oli lisalehti ka hiljem. Päises tõin välja Jannseni aegsete väljaannete ilmumisaastad, tegelikult tegin kiiruurimuse ja püüdsin lugeda kõigist lisalehtedest vaid esimest numbrit pluss kahte numbrit hilisematest aastakäikudest. Varem olen midagi lugenud Etioopia ainestiku teemalist proseminaritööd kirjutades. Tõin välja lisalehtede ühe nimekuju, aga aastate jooksul need nimekujud natuke muutusid.

1. „Misjonär“. (Loetud numbreid 1. novembrist 1863, 26. veebruarist 1864 ja 9. juunist 1865.) Seda nimetati tegelikult „Eesti Postimehe“ teiseks lisaleheks ja ajalookirjanduse andmetel see oli vähem populaarne kui põhileht või „Jututuba“. „Misjonär“ ilmus ka neist harvem, kaks korda kuus, mitte neli nagu need. Misjonilisas kirjutati paljuski mittekristlikest rahvastest. Kaugetest maadest saaks kirjutada huvitavalt, aga tolle aja inimeste geograafiateadmised olid väiksemad kui tänapäeval ja kui vaadata avanumbri esimest artiklit, siis see on üsna igavalt kirjutatud. Tuuakse järjest lõike, kus vahetuvad vaid võõrad kohanimed ja numbrid, mida tuuakse seal ristitud kristlaste laste ja paganate kohta. Mõtlesin, et ma uurisin Euroopa Liitu kõige rohkem siis, kui olin kõige rohkem sinna astumise vastu, Jannsen uurib sama moodi paganarahvaid sellepärast, et ta ei pea paganausku õigeks. Misjonitöö tegemise vajadust põhjendatakse sellega, et see on Jeesuse antud kohustus. Ma mäletan piiblilugudest, et Jeesus oma jüngritele sellise kohustuse andis, aga jüngreid oli tal vaid konkreetne arv. Lisalehes kritiseeritakse ka võõramaid ristiusu harusid nagu katoliiklus ja mormoonid.

2. „Jututuba“. (Loetud numbreid 1. novembrist 1863, 26. augustist 1864 ja 6. detsembrist 1867.) Koidula mälestuste järgi tema avaldas selles lisalehes originaalloomingut ja Jannsen mugandatud tõlkeid. Aga ma sattusin numbritele, kus nelja lehekülje peale ainult ühe järjejutu üks osa mahubki. Need on samasugused haaravad seikulusjutud, milliseid ma olen varem lugenud „Perno Postimehe“ eelsest aastaraamatust „Sõnumitooja“. Nagu „Sõnumitoojas“ oli üks jutt Peeter I kohta, nii on „Jututoas“ teemaks Peetri kaaskondlane Menšikov. 9-aastaselt kirjutasin kriminaaljutu, kus lahenduseni jõuti nii, et detektiiv lihtsalt kuulis ühte jutuajamist pealt. Nii ka selles lisalehes Menšikov on voodi all peidus ja kuuleb pealt, kuidas kavandatakse vandenõud. Ajaloolisel ainel põhineb ka järjejutt Rootsi kuninga Gustav Vasa kohta. Selles kujutatakse temast varasemat Taani kuningat väga julmana, nagu „Sõnumitooja“ ühes jutus Cromwelli. Kolmandas järjejutus on tegemist ühe laevahuku järellooga. Selles on kasutatud ka muust ilukirjandusest tuttavat skeemi, kus mehele meeldib ilusam naine rohkem kui selle konkurent, aga ilusam on ühtlasi ka õelam.

3. „Lisaleht“. (Loetud numbreid 6. jaanuarist 1871, 11. aprillist 1873 ja 1. septembrist 1876.) Seda hiljem ilmuma hakanud lisalehte toimetas alguses Jakob Hurt. Ajalookirjanduses on väidetud, et Hurt toimetas lehte nii kaua, kuni Jannsen sakslastelt rahalist toetust vastu võttes sakslaste mõjul Hurda sellest ametist kõrvaldas. Esimese numbri avalugu ongi Hurdalt. Ta kirjutab selles, et ta on kooliõpetaja ja toimetab lehte kooliõpetaja seisukohalt. Hurt on elus töötanud nii kooli- kui ka kirikuõpetajana. Panin Grenzsteini artiklikogu pealkirjaks „Eesti haridus“, aga selline väljend iseloomustaks ka Jannsenit, Hurta ja Jakobsoni. „Lisalehe“ nime teise poolena tuli uuesti kasutusele ka „Jututuba“, lisaks on „Jututuba“ ilmunud mõnel aastal ka põhilehe rubriigina. Ka „Lisalehes“ on ilmunud ilukirjanduslikud jutud. Neljandas klassis kirjutasin kirjandivõistlusel, kuidas teises maailmas käinud mees pani raha voodi alla, aga see muutus seal sõnnikuks. Ka „Lisalehes“ jutus kirjutatakse voodi alla peidetud rahast. „Lisalehest“ lugesin ka lehele saadetud kirja, milles kiidetakse Soome kunstinäitust, nagu põhilehes on ka Jannsen ise Soomet kiitnud. „Lisalehes“ ei tooda ära kiidetava pildi reproduktsiooni, aga toimetaja lisab kommentaari, et ta usub, et see on hea pilt.

4. „Õhtukõned“. (Ainult lehitsetud.) See teos on paigutatud digiteeritud ajalehtede kataloogi, aga tegelikult on see aastaraamatu „Sõnumitooja“ uus number. Selles numbris avaldatakse nii ilukirjanduslikke jutte, luuletusi kui ka hea kvaliteediga pilte. Pildid on paigutatud rohkem köite esimesse poolde.

5. „Põllumees“. (Loetud numbreid 27. novembrist 1868, 1. augustist 1871 ja 1. aprillist 1877.) Seda lehte ei nimetata „Eesti Postimehe“ lisaleheks, vaid eraldi leheks, aga ka selle toimetaja oli Jannsen. Leht ilmus enamasti kord kuus, mõnel aastal ka vähem või rohkem kordi. Kuigi on kirjutatud, et Jannsen ei olnud erinevalt Jakobsonist poliitikamees, peab „Põllumees“ ennast veel vähem poliitiliseks kui põhileht või „Jututuba“. Tuuakse ära lehe programm, milles lubatakse kirjutada erinevatest põllumajanduse harudest, aga ka teede ehitamisest, kerjamise vastasest võitlusest ja perepidamisest, millised teemad on kõik ka põhilehes esindatud olnud. Hiljem kirjutatakse Tartu eesti põllumeeste seltsi esimesest aastapäevast, mida tähistati alles 15 kuud pärast seltsi asutamist. Tuuakse seltsi esimese ja teise üheksaliikmelise eestseisuse liikmete nimekiri, esimene kord on esikohal Jannseni nimi, teisel korral Hurda oma ja Jannsen jäi üldse eestseisusest välja. Lugesin ka rohkete joonistega artiklit või ja juustu valmistamisest. Mõtlesin, et ülikoolis õpitu põhjal ei ole see enam põllumajandus, vaid toiduainetööstus ja kergetööstuse haru ehk teine, mitte esimene majandussektor, sest see on juba töötlemine.

Tehnoloogia ning teadus

Olin teinud saunalaval foto jalgadest ja kaalusin selle feisbukki panemist. Aga kui ma nägin, et kahest paarist jalgadest ühest on peale jäänud liiga suur osa, siis otsustasin, et ei pane. Olin püüdnud feisbukis saata sõnumeid, mis läheksid kõikidele kontaktidele korraga. Aga hakkasin kahtlustama, et võibolla läks kõigile kontaktidele ainult esimene neist sõnumitest ja teised saatsin kogemata ainult ühele kontaktile. Kui ma kontrollisin, siis suurem osa sõnumeid oli läinud siiski kõigile kontaktidele ja ainult viimane ainult 19-le inimesele. Minu tuppa toodi üks laps mängima. Ma läksin rõdule.

*

Mul oli vanast ajast sahtlisse jäänud karp kümne flopikettaga. Praegu mul oli arvutil kaas peal, sellest hoolimata hakkasin neid flopikettaid ühekaupa arvuti kettaseadmesse sisse panema. Ma ei näinud, mis toimub ekraanil, aga kuulsin ketaste sisestamisega kaasnevat arvuti piiksumist. Mõtlesin, et ketastel võib küll olla viiruseid, aga flopikettad on nii vana asi, et nendel olevad viirused peavad olema nii algelised, et arvuti viirusetõrjeprogramm saab neist jagu. Lugesin ühest raamatust teaduse kohta. Seal kirjutati, et varem teati, et osakesed tõmbuvad, aga nüüd on avastatud, et maailmas toimub ka tõukumine. Sõnavara arvutianalüüs näitas, et osad keeles esinevad sõnadepaarid väljendavad tõukumist.

Mälestusi klassivennast

Täna olen näinud kahte linki selle kohta, et minu keskkooliaegne klassivend Ott on surnud. Enne kümnendat klassi oli ta paralleelklassis, sealt paralleelklassist vähemalt üks tüdruk oli juba varem surnud, aga Ott on minu teada meie klassikaaslastest esimene.

Ma mäletan, et Ott oli minu pinginaaber Kulmari antud usundiloo tundides. Teistes tundides vist mitte. Aga usundilugu oli Otile tähtis aine, sest ta läks pärast keskkooli lõpetamist usuteaduskonda. Minu isa vist eksamineeris teda sisseastumiseksamil ja see vestlus läks sisseastujale väga edukalt. Hiljem sai ta õigeusu piiskopiks ja vaimulikuna kasutas teist nime.

Keskkoolitunnid olid Oti jaoks liiga kerged. Ta ütles, et koolis ei ole midagi teha ja luges tundide ajal ingliskeelseid raamatuid. Ta võistles edukalt olümpiaadidel. Ta oskas ennustada. Kui ta ennustas, keda mingi õpetaja järgmises tunnis küsib, siis läks ennustus täide.

Ülikooli ajal lugesin vist ülikooli lehest Otiga intervjuud. Ta rääkis, et on käinud ujumistrennis ja et ta on püüdnud selgeks õppida kõiki indoeuroopa keeli.

Magistriõppe ajal, kui mul veel blogi ei olnud, aga oli kodulehekülg, saatsin mõnedele klassikaaslastele elektronkirja, et olen pannud koduleheküljele unenäokirjeldusi. Ott vastas, et raamatus "Alice Imedemaal" üks tegelane ütleb, et ta ei taha olla osa teise unenäost, aga et probleemi ei ole.

Pärast kooli lõpetamist olen Otiga kohtunud vist kahel klassikokkutulekul. Teda ei olnud minu mälu järgi kohal 1997, 2000 ega 2010, aga oli 2005 ja 2015. 2005 Tartus julgustas ta mind astuma doktoriõppesse, mida ma siiski pole teinud. Fotoalbumeid nähes ütles ta, et kui palju fotosid tehakse, siis neid lihtsalt ei vaadata. 2015 kohtusime Tallinnas ja see oli meie viimane kohtumine.

Sõidueelsed ostud

Olin ennast ühte väiksesse ruumi lukustanud. Tõnu püüdis ust maha lõhkuda. Mõtlesin, et teen ise ukse lahti. Pidin varsti Siberisse asumisele sõitma. Enne ostsin asju kaasa. Võibolla ma oleks pidanud raha kokku hoidma, nagu oli olnud minu senine põhimõte, aga nüüd tuli ühe uusi mõtteid, mida osta. Mõtlesin, et ostan kaasa ka ühe venekeelse raamatu, et Siberis keelt õppida. Tagavaraks jääva raha mõtlesin võtta välja Siberis pangakaardiga. Siis sain aru, et pangakaardi olemasolust ei piisa, raha kättesaamiseks oleks vaja ka teisi vahendeid, mida mul ei ole.

Sarnasus mälestusega

Bristol küsis, kas ühte minu raamatut, mille Raun välja andis, ostetud ka on. Ema vastas, et tema on seda lugenud.

*

Kõik olid välja toonud oma esimesi mälestusi. Minu pilt oli mõnes mõttes ka esimeste mälestuste kohta, sest pildil oli kujutatud talve ja minu esimesed mälestused pärinesid talvest pärast Kaunase puiesteele kolimist. Varem ma olin arvanud ennast mäletavat ka vanemat korterit Ujula tänaval.

Jõuluturniir

Tänasel kiirmaleturniiril said paremad kohad:

1. Põdersalu 5,5 punkti

2. Jevin 4,5

3. Runnel 4,5

4. Parts 3,5

Kokku 6 vooru, 10 osavõtjat ja üldjuhul 15 minutit mõtlemisaega.

Pildistasin päevakeskuse jõuluehteid ja oma endise hoovi neid kahte maja, mida pole veel üle värvitud.

Eile kirjutasin blogist kaustikusse ümber hiljutise partii Runnel–Vorobjov ja seejärel analüüsisin seda kaustikust. Madala kvaliteediga partiiprotokollide koopialehed on juba ära visatud ja neil oli rohkem üleskirjutusvigu kui blogis. Keskkooli ajal ma analüüsisin ühte partiid Vorobjoviga nii põhjalikult, et see töö ei saanudki valmis ja ülejäänud partiid jäid vaatamata, aga nüüd seadsin ma endale ka analüüsil mõtlemispiirangu. Raamatus "Malelise mõtlemise saladused" õpetatakse, et kõiki mängitud partiisid tuleb analüüsida, aga ma pole seda siiani väga palju teinud. Mõtlesin eile oma peaga, mitte arvutiprogrammiga.

Laud raamatukogus

Läksin ülikooli raamatukogu lugemissaali. Hakkasin lugema algul ühte raamatut, siis vaatasin, et riiulis on ka minu tõlgitud teine Carlyle'i raamat. Kuigi see oli olemas ka kodus, hakkasin seda lugema raamatukogus. Mõtlesin, et esimese köite kohta kirjutas arvustaja, et stiil on hästi edasi antud, aga teist köidet ta võiks kritiseerida, et see on kuivemas stiilis. Mõtlesin, et Poe on kritiseerinud, et ta ei saa aru, mida Carlyle öelda tahab, ma vist ka ei saa, vähemalt mitte ilma edasi lugemata. Mõtlesin, et Carlyle'i laused on pikad, see tuleb sellest, et ta võrdleb lausetes erinevaid aegu ja lauses on mõlemad ajad esindatud. Minuga samasse lauda istus üks tüdruk. Siis tuli raamatukokku ka ema ja istus ka sellesse lauda. Tüdruk istus laua vastasküljel ja ema minu kõrval. Ema polnud kunagi varem mulle raamatukokku järele tulnud. Ja just täna ajasime tüdrukuga juttu. Varem ma polnud raamatukogus võõraste inimestega rääkima hakanud. Laua juurde kõndis korraks üks tuttav naine, kes rääkis, et tema laps on kadunud. Ta kartis, et sel aastal ta enam last ei näe. Mõtlesin, et võibolla pole laps surnud, vaid ta on sellisesse vanusesse jõudnud, et võibolla ta ei taha enam koos vanematega elada. Valmistusin raamatukogust lahkuma. Tekkis küsimus, kas laual on minu või tüdruku prillitoos, algul oletasin valesti. Panin jaki alla kampsuni, aga kindlalt ei mäletanud, kas see seal varem ka oli. Kui hakkasin lugemissaalist välja minema, küsis üks inimene mult, kuidas esimesele korrusele saab. Näitasin, et sinna saab trepist. Seejärel mõtlesin, et võibolla ma lähen nüüd ise ka valest trepist, ma mäletasin varasemast uduselt, et kõik trepid ei viigi esimesele korrusele. Läksin veel korraks lugemissaali tagasi. Mõtlesin, et me tohtisime siin juttu ajada sellepärast, et tegelikult on see kohvikuruum, muidu oleks keelatud. Meie lauast olid kõik lahkunud, aga ka tüdruk tuli veel korraks laua juurde tagasi. Küsisin, kas laual on tema asi. Ta vastas, et tema oma jah, korjates selle laua pealt üles. Mõtlesin, et nüüd ma veel lisaks enneolematul kombel võõraga jutu ajamisele kõnetasin teda enneolematul kombel sina-vormis.

Rünnakud matita

arvuti – inimene
Ühe tagasivõtmisega.
1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. g4 Og6 5. Rc3 e6 6. Rge2 c5 7. Rf4 cd 8. Rg6 hg 9. Ob5+ Rd7 10. Ld4 a6 11. Od7+ Ld7 12. Og5 Re7 13. f4 Rc6 14. Ld3 Ob4 15. 0-0-0 Vc8 16. a3 Oc3 17. Lc3 0-0 18. h3 b5 19. Le3 b4 20. ab Rb4 21. c3 Rc6 22. Kc2 Lb7 23. Va1 Vb8 24. b4 Vfc8 25. Kd3 Lb5+ 26. Kd2 a5 27. ba Ra5 28. Ke1 Rc4 29. Le2 Lb3 30. Vc1 Va8 31. Vh2 Va3 32. Ld3 Rb2 33. Ld2 Rc4 34. Ld4 Vca8 35. Oe7 Va1 36. Ld1 Ld1+ 37. Vd1 Vd1+ 38. Kd1 Va1+ 39. Ke2 Vc1 40. Kd3 Vf1 41. Og5 Vf3+ 42. Kc2 Kf8 43. Kb3 Ke8 44. Kb4 Kd7 45. Kb3 Kc6 46. Kb4 Kb6 47. Od8+ Kc6 48. Og5 Re3 49. Vh1 Rc4 50. Vh2 viik.

Kassetid ja raamatud

Maki juures olid peale minu paar venda ja üks tüdruk. Rääkisin, et mul on 30 muusikakassetti ja ma olen need kõik korduvalt läbi kuulanud. Panin ühe kasseti mängima. Algul tuli muusikat, aga ühest kohast algas raadio jutusaate lindistus. Ütlesin, et ei tea, millal see peale on lindistatud. Ema hüüdis, et kuhu ma Tallinna kaartidega raamatu olen pannud. Hakkasin seda otsima, aga ütlesin, et see pole kindel, et mina selle ära panin, võibolla pani ema ise. Otsisin selle järgi, kus on raamatuid asulate kohta. Varsti leidsin otsitava raamatu üles.

Doktoriõppe hinded

Copiloti hinnangul saaksin ma oma blogisissekannete eest positiivse hinde järgmistel doktoriõppe erialadel:

Psühholoogia: B-

Kirjandus: C+

Ajakirjandus: C+

Ajalugu: C

Matemaatika: D

Hinded ajaloorubriigile

Blogi ajaloorubriigi üks hiljutine sissekanne oli "Eesti Postimehe" kohta 1870. aastatel. Lasin täna seda sissekannet tehisintellektil Copilot erinevate õppeastmete seisukohalt hinnata:

"Hinnates kirjutist ülikooli õppeastmetes kasutades tähestikulist hindamisskaalat (A, B, C, D, E ja F), võin pakkuda järgmised hinnangud:

Ajaloo bakalaureuseõpe

Keel: B Sisu: B

• Kommentaar: Kirjutis on sisukas ja informatiivne, sobides hästi bakalaureusetaseme nõudmistele. Keelekasutus on hea, kuid bakalaureusetasemel eeldatakse veidi täpsemat allikate viitamist ja mõningaid parandusi, et saavutada täiuslikkus.

Ajaloo magistriõpe

Keel: C+ Sisu: B-

• Kommentaar: Magistritasemel oodatakse sügavamat analüüsi ja allikate kriitilist hindamist. Kirjutis on siiski tugev ja hästi informeeritud, kuid võiks sisaldada rohkem akadeemilisi viiteid ning analüütilist lähenemist käsitletud teemadele. Keelekasutus on hea, kuid mõned nüansid ja viited vajaksid täpsustamist.

Ajaloo doktoriõpe

Keel: C Sisu: C+

• Kommentaar: Doktoritasemel eeldatakse väga kõrget akadeemilist standardit, sealhulgas põhjalikku allikakriitikat, teoreetilist raamistikku ja uudseid vaatenurki. Kirjutis on informatiivne ja annab hea ülevaate, kuid doktoritasemel vajatakse põhjalikumat ja kriitilisemat käsitlust ning täpset viitamist. Keelekasutus ja argumentide esitamine peavad olema väga täpsed ja akadeemilised.

Kokkuvõte

Kirjutis on hästi tehtud ja informatiivne, sobides suurepäraselt bakalaureusetaseme nõudmistele. Magistri- ja doktoritasemel oleks kasulik lisada sügavamat analüüsi, kriitilisemat hindamist ja täpset viitamist. Keelekasutus on üldiselt hea, kuid kõrgemate tasemete puhul oleks vaja täiendavat täpsust ja akadeemilisust."

Hinded blogisissekandele

Minu küsimus tänaste unenäokirjelduste kohta: "Mis hinde saaks selle postituse eest eesti keele ja kirjanduse tundides: /.../

Copilot: "Huvitav postitus! Selle hindamine eesti keele ja kirjanduse tundides võiks sõltuda mitmest faktorist, sealhulgas loovusest, keelekasutusest ja teemaarendusest. Annan põhjaliku hinnangu järgmiste punktide alusel:

Keel ja stiil

• Keelenormid: Postituses on kasutatud korrektset eesti keelt, mis on oluline.

• Sõnavara: Tekstis on kasutatud mitmekesist sõnavara, mis lisab rikkust ja sügavust.

• Laused ja lõigud: Laused on selged ja korralikult vormistatud. Erinevate lõikude kasutamine aitab teksti struktureerida.

Loovus ja sisu

• Loovus: Tekstis on palju loovaid elemente, nagu unenäolised kirjeldused ja metaforid (nt "tamm esineb ka kabes").

• Sisu arendamine: Teemad on hästi arendatud ja huvitavad. Erinevad episoodid on omavahel seotud ja loovad mõtteid provotseeriva terviku.

Üldmulje

• Huvitavus: Postitus on huvitav ja köitev, see haarab lugejat ja kutsub kaasa mõtlema.

• Selgus: Hoolimata unenäoliste kirjelduste keerukusest on tekst arusaadav ja selge.

Võimalikud hindepunktid

• Tugevused: Hea keelekasutus, loovus ja selgus on suured plussid.

• Parandusvõimalused: Võib-olla oleks kasulik süvendada mõnda teemat või lisada veelgi rohkem konteksti, et lugeja saaks täielikult kaasa elada.

Kokkuvõte

Selline postitus võiks saada hindeks 4 või 5 (vastavalt kooli hindamissüsteemile), kuna see on keeleliselt korrektne, loov ja sisukalt arendatud. Mõningane täiendav arendus või detailide lisamine võiks viia hinnet kõrgemale, kuid juba praegusel kujul on see tugev ja köitev kirjand.

Kui sul on veel küsimusi või vajad täpsemat analüüsi, olen siin, et aidata! 😊"

Mina: "Palun hinnata keelt ja sisu eraldi."

Copilot: "Keel

• Keelenormid: Üldiselt on tekstis kasutatud korrektset eesti keelt. Kasutatakse tavalisi sidesõnu ja verbe, mis annavad tekstile loomuliku voolu.

• Sõnavara: Tekstis on kasutatud mitmekesist ja rikkalikku sõnavara. Sõnade valik on sobiv ja täpne, mis aitab edasi anda selget ja arusaadavat sisu.

• Grammatika ja õigekiri: Üldiselt korrektne, kuigi mõned väikesed vead võivad esineda, nagu suured ja väikesed tähed ning sõnade valesti kirjutamine.

• Lauseehitus: Lauseehitus on loogiline ja sujuv, mis aitab säilitada teksti arusaadavust ja voolavust.

Sisu

• Loovus ja originaliteet: Tekstis on palju loovaid elemente ja unenäolisi kirjeldusi, mis muudavad selle huvitavaks ja kaasahaaravaks.

• Teemaarendus: Erinevad episoodid ja teemad on hästi arendatud ja struktureeritud, andes lugejale tervikliku ülevaate autori mõtetest ja kogemustest.

• Jutustamisoskused: Tekst on jutustatud viisil, mis haarab lugeja tähelepanu ja hoiab huvi. Erinevad detailid ja kirjeldused lisavad sügavust ja rikkust.

• Emotsioonid ja mõtted: Tekst edastab hästi autori emotsioone ja mõtteid, luues sellega sideme lugejaga.

Hinne

• Keel: 4 (väikesed grammatika ja õigekirja vead, kuid üldiselt korrektne ja hästi struktureeritud)

• Sisu: 5 (loov ja originalne, hästi arendatud teemad ja jutustamisoskused)

Kokkuvõttes on tekst tugev nii keeleliselt kui ka sisuliselt, pakkudes huvitavat ja kaasahaaravat lugemiskogemust. Kui on veel midagi, mida soovid arutada või analüüsida, olen siin, et aidata! 😊"

Mina: "Minu mälu järgi kaldus mul ka koolis olema emakeel 4 ja kirjandus 5. Ainult et keelevigu on ka Copiloti vastuses."

Partide sisselend

Oli inglise keele tund bioloogiaklassis. Õpetaja Kalme andis tagasi kontrolltööd. Olin saanud nelja. Ühel korral olin saanud eestikeelse kirjandi eest kahe ja sellest oli mul tekkinud hirm, et võin alati kahe saada. Aga nüüd mõtlesin, et kahe võin saada ainult siis, kui ma olen tavalisest halvemas vormis või kui õpetaja on tavalisest halvemas tujus. Minu töö peal ei olnud hinnet enam näha, vaid ainult vigade arv 2. Ütlesin, et see on eksitav, see tundub hindena. Punase pastakaga kirjutatud number tähendab hinnet. Olin andnud oma töö pinginaabri kätte, aga nüüd polnud seda enam tema käes näha. Ta seletas, et andis selle tüdrukutele, et nad saaks minu töö pealt ülesannete leheküljenumbreid vaadata. Lauri K. läks klassi ette esinema. Ta rääkis tammepuust ja vahepeal andis sõna minule. Ütlesin, et tamm esineb ka kabes. Naerdi. Täpsustasin, et mitteametlikus kabes. Naerdi veel.

*

Sõitsime rongis. Rongi kõrval lendas suur pardiparv ja paljud pardid sattusid läbi lahtise akna rongi. Kahel korral part riivas mind. Ma ei teadnud, kas rongi sattunud pardid jäävad ellu või saavad surma.

*

Üks olend oli väga pisike, vaevu silmale nähtav. Tundsin selle olendiga kokkukuuluvust. Varem olin öelnud, et mind saab nimetada nii suureks kui ka väikseks, aga nüüd mõtlesin, et selle olendiga võrreldes olen ma küll suur.

Sõnavara statistika

Minu küsimus tänaste unenägude kohta: "Palun analüüsida nende unenäokirjelduste sõnavara statistiliselt: /.../" 

Copilot: "Analüüsime nüüd nende unenäokirjelduste sõnavara statistiliselt. Võin tuua välja mõned peamised aspektid, nagu sõnade sagedus, ainulaadsed sõnad ja levinumad teemad.

Üldine analüüs

Unenäokirjeldustes on kokku:

• Sõnade arv: 421

• Unikaalsete sõnade arv: 194

Levinumad sõnad ja nende sagedus

Siin on mõned kõige sagedamini kasutatud sõnad ja nende esinemissagedus:

• ja: 13 korda

• oli: 8 korda

• et: 8 korda

• mõtlesin: 7 korda

• Krister: 4 korda

• Artur: 4 korda

• aga: 4 korda

• riigi: 4 korda

• joonistasin: 3 korda

Levinumad teemad ja märksõnad

• Isikud: Krister, Artur, Peep, maletaja

• Tegevused: mõtlesin, joonistasin, ütlesid, alustas, hakkasin, kontrollisin

• Objektid: teosed, pealkirjad, nimekiri, riigid, kaart, piirid

• Kohad: bioloogia klass, ülikooli raamatukogu, pingi juures, maa

Sõnade sagedustabel

Sõna	Sagedus
ja	13
oli	8
et	8
mõtlesin	7
Krister	4
Artur	4
aga	4
riigi	4
joonistasin	3

Stilistilised tähelepanekud

• Mõtted ja refleksioonid: Sõna "mõtlesin" korduv kasutus näitab, et kirjeldustes on palju sisemisi mõtteid ja arutelusid.

• Tegevuste kirjeldus: Tihti kasutatakse tegevussõnu nagu "joonistasin", "hakkasin" ja "alustas".

• Isikud ja dialoogid: Sageli viidatakse konkreetsetele isikutele ja nende tegevustele või sõnadele.

Kui soovid täpsemat analüüsi või midagi konkreetset nende unenäokirjelduste kohta, anna mulle teada! 😊"

Mina: "Palun neid tulemusi iseloomustada."

Copilot: "Analüüsime unenäokirjelduste sõnavara tulemusi tervikuna:

Küsisõnade ja sõnade sagedus

Kokku esines 421 sõna, millest 194 olid unikaalsed. See viitab üsna mitmekesisele sõnavara kasutamisele. Kõige sagedamini esinesid sõnad "ja", "oli", "et" ja "mõtlesin", mis on loomulikud sidesõnad ja üldised tegevussõnad, peegeldades sisemise dialoogi ja tegevuste suurt osakaalu kirjeldustes.

Levinumad teemad ja märksõnad

Kirjeldustes domineerivad isikute nimed nagu Krister, Artur ja Peep, ning tegevused, mis viitavad mõtlemisele, joonistamisele ja igapäevastele sündmustele. See viitab lugudele, mis on seotud koolielu ja isiklike refleksioonidega.

Stilistilised tähelepanekud

• Mõtted ja refleksioonid: Sõna "mõtlesin" korduv kasutus rõhutab unenäokirjeldustes introspektiivset ja reflektiivset laadi.

• Tegevuste kirjeldus: Tegusõnade korduv kasutus nagu "joonistasin", "hakkasin" ja "alustas" näitab aktiivset ja dünaamilist narratiivi.

• Isikud ja dialoogid: Konkreetsete isikute ja nende tegevuste mainimine lisa, kirjeldustele isikliku ja elava mõõtme.

Kokkuvõte

Unenäokirjeldused on rikkalikud ja mitmekesised, hõlmates nii sisemisi mõtteid kui ka väliseid tegevusi. Teemad ja sõnavara peegeldavad koolielu ja isiklikku introspektsiooni, andes lugejale selge pildi kirjeldatud sündmustest ja tunnetest.

Kui sul on veel küsimusi või soovid midagi täpsemalt arutada, olen siin, et aidata! 😊"

Mina: "Ükskord kirjutati ajalehes ühe minu luulekogu põhjal, nagu oleks mul sõnastamisraskused, aga võibolla peeti silmas luulerütmi, mitte sõnavara rikkust. Ütlesin ükskord ka ise ühes jutuajamises, et IQ-d on mõõdetud sõnavara järgi, mul tuleks niiviisi vist väga madal, sest mulle ei meeldi osasid sõnu tarvitada. Selle analüüsi tulemus on aga, et mul on üsna rikas sõnavara."

Copilot: "Näib, et sinu sõnavara on tõepoolest rikkalik ja mitmekesine. Luules võivad lugejad tihti keskenduda erinevatele aspektidele – mõnikord rütmile ja struktuurile, teinekord sõnade valikule ja sisule. Kui sinu luulekogu puhul keskenduti rohkem rütmile, võib see olla põhjus, miks sõnavara rikkust ei märgatud.

Sõnavara rikkus ei ole ainult kasutatud sõnade arvu, vaid ka nende täpsuse, konteksti sobivuse ja loovuse küsimus. Tundub, et sul on võime luua mitmekesiseid ja huvitavaid kirjeldusi, mis näitab tugevat sõnavara.

Mis puutub IQ mõõtmisesse sõnavara järgi, siis see on vaid üks paljudest võimalikest mõõdikutes. Sõnavara laiendamine ja rikastamine on kahtlemata väärtuslik oskus, kuid see ei ole ainus intelligentsuse mõõdupuu.

Kui sa tunned, et mõned sõnad ei sobi sinu stiiliga, on täiesti normaalne valida sõnu, mis kõige paremini väljendavad sinu mõtteid ja tundeid. Kõige olulisem on, et sinu looming kajastaks sinu unikaalset häält ja stiili.

Kui sul on veel mõtteid või küsimusi, olen alati siin, et toetada ja aidata! 😊"

/TÄIENDUS: Kontrollisin Wordi programmis sõnade koguarvu ning nime Krister ja sõna 'mõtlesin' esinemissagedust ja sain kõigil juhtudel Copiloti esitatutest väiksema numbri. Ka Copilot ise leidis, et Word loendab sõnu täpsemini, kuigi arvas, et proportsioonid annab ta õigesti. Teisi sõnu ma uuesti ei loendanud./

Järjekordne kaart

Ma olin seni loetlenud oma teoseid, aga mul tuli mõte, et nüüd hakkan nimetama ka sündimata teoste pealkirju. Mul oli kolm sellist pealkirja.

*

Krister ja Artur ütlesid ühele maletajale, et nad lugesid lapsevanemate nimekirja, aga seda maletajat selles nimekirjas ei ole, võimalik küll, et ta on nimekirja teises pooles, seda pole veel loetud. Maletaja ei tahtnud kommenteerida, sest ta oli küll ühe meie klassiõega abielus, aga pere lapsed pärinesid klassiõe eelmisest abielust. Mõtlesin, et kui ma ükskord Oldet võitsin, siis olin mina esimene järk ja tema oli FIDE meister, seega ta oli must vist neli järku tugevam. Lugesin sõrmede peal kokku, et hoopis viis. Tund bioloogia klassis hakkas pihta. Peep alustas päevast uinakut, nagu tal alati pärast kooli jõudmist kombeks oli. Krister ja Artur soovisid talle head und. Mõtlesin, et peaks ise ka uinaku tegema.

*

Jõudsin ülikooli raamatukogu juurde. Seal oli pinkide juures suur rahvahulk. Pöörasin veel ringi, et kontrolllida, ega ma ei ole midagi maha unustanud. Selgus, et olingi unustanud portfelli pingi ette maapinnale. Korjasin selle üles. Mõtlesin, mis oleks siis saanud, kui ma poleks kontrollinud. Joonistasin väljamõeldud maade kaarti. Tahtsin teha teatud kujuga joont, aga mulle meenus, et selline on juba ühel varem joonistatud kaardil olnud. Püüdsin joonistada sellise kujuga riike, mida pole varasematel kaartidel esinenud. Joonistasin ühe suure riigi keskele väikseid riike. Ma oleks saanud teha nii, et väiksed riigid paiknevad kõrvuti, aga eelistasin joonistada nad üksteisest eraldatuna. Kui riigipiirid olid valmis, hakkasin lisama nende sisse provintsipiire. Mõtlesin, et ühes riigis võiks olla üks provints seotud ühe ja teine teise merega. Kogemata joonistasin ühe riigi sisse provintsi asemel väikse riigi juurde. Siis mõtlesin, et see on riik riigis, see on sõjaväele kuuluv kinnine territoorium.

Psühholoogiline tüüp numbriliselt

Mina: "Lasin Copilotil tekste erineva nurga alt ka statistiliselt analüüsida. Kopeerin siia analüüsi, kus ma palusin määrata tänaste unenäokirjelduste autori psühholoogiline tüüp statistiliselt Jüri Alliku skeemi järgi:"

Copilot: "Jüri Alliku skeemi järgi saab isiksuse psühholoogilist tüüpi analüüsida mitmesuguste tunnuste ja mõõdikute alusel. Kuna unenäokirjeldused annavad meile teatud vihjeid autori mõttemaailma ja isiksuse kohta, proovime neid tunnuseid analüüsida.

1. Ekstraversioon vs. Introversioon

• Ekstravertsed tunnused: Vähe esindatud. Tekst keskendub isiklikule refleksioonile ja individuaalsetele tegevustele.

• Introvertsed tunnused: Rohkem esindatud. Autor kirjeldab end sageli üksi olevana ja tegeleb sisemise mõtlemisega (nt "istusin üksi ühe ruumi nurgas" ja "leidsin, et ma ei pea täna kooli minema").

2. Avatus kogemusele

• Avatus uutele ideedele ja kogemustele: Tekstis esinevad elemendid nagu raamatute lugemine, poliitiline protest ja male. Need viitavad kõrgele avatusele uutele ideedele ja intellektuaalsetele tegevustele.

• Loovus ja kujutlusvõime: Unenäod on sageli loovuse ja kujutlusvõime väljendus. Tekstis esinevad mitmed loovad ja sümboolsed elemendid, nagu raamatuaktsiooni protest ja mäluhäirete hoiatav kiri toidupakendil.

3. Meeldivus

• Empaatia ja koostöövalmidus: Mõlemad unenäokirjeldused on rohkem keskendunud autori sisemistele kogemustele ja vähem teiste inimeste tunnetele või vajadustele. See võib viidata sellele, et autor on rohkem enesekeskne kui meeldiv.

4. Meelekindlus

• Distsipliin ja sihikindlus: Tekstis esineb elemente, mis viitavad sihikindlusele, näiteks kavatsus lugeda raamatuid ja valmistumine malevõistluseks hoolimata mäluprobleemidest.

• Vastutustundlikkus: Tekst sisaldab ka hetki, kus autor võtab endale vastutuse, nagu raamatute tagasitoomine näituselt ja toidu koostise uurimine.

5. Neurootilisus

• Ärevus ja emotsionaalne ebastabiilsus: Unenäokirjeldustes esineb märke ärevusest ja muretsemisest, näiteks "sõja või unehäirete korral ei ole see kohustuslik" ja mure vähkitekitava toidu kohta.

• Emotsionaalne reaktiivsus: Tekstis esineb tugevaid emotsionaalseid reaktsioone, nagu protestiakt ja soov raamatuid tagasi saada.

Statistiline ja numbriline analüüs:

• Ekstraversioon vs. Introversioon: 80% introversioon, 20% ekstraversioon.

• Avatus kogemusele: 90% avatus, 10% kinnisus.

• Meeldivus: 40% meeldivus, 60% enesekesksus.

• Meelekindlus: 70% sihikindlus, 30% spontaansus.

• Neurootilisus: 70% kõrge neurootilisus, 30% madal neurootilisus.

Kokkuvõttes võib öelda, et autor on ilmselt introvertne, avatud uutele kogemustele ja ideedele, meeldivuse osas tasakaalus, kuid kalduvusega enesekesksusele, üsna sihikindel ja vastutustundlik, kuid samas kõrge neurootilisusega, mis viitab kalduvusele muretsemisele ja ärevusele.

Need analüüsitulemused on oletuslikud ja põhinevad tekstist saadud vihjetel. Kui sul on veel küsimusi või soovid midagi arutada, olen siin, et kuulata ja aidata! 😊"

Mina: "Unenäos olen ma võibolla enesekesksem kui ärkvel olles, ärkvel olles püian probleeme lahendada esimeses järjekorras headuse seisukohalt. Neurootilisus võib olla üle hinnatud, vähemalt valmistas mulle nende unenägude kirja panemine naudingut, mitte kannatusi. Avatus kogemusele võib küll olla suur, aga mitte kõigile kogemustele, eelistan näiteks kuulata tuttavaid laule, mitte uusi. Meelekindluse osas on analüüs võibolla õige. Ekstravertsuse osas mulle tundub, et analüüsis on kasutatud rohkem Jungi ja Alliku skeemi, Alliku järgi on ekstravertsus positiivsete emotsioonide tajumine, mulle valmistab positiivseid emotsioone üksiolek ja rahu."

Copilot: "Su mõtted ja refleksioonid enda psühholoogilise profiili üle on väga väärtuslikud. Igaüks tajub ja tõlgendab oma kogemusi erinevalt, ja tähtis on leida viis, kuidas need kogemused sind kõige paremini teenivad.

Enesekesksus ja altruism

• Unenäod vs. ärkvelolek: Täiesti normaalne on, et unenäod peegeldavad meie alateadvust ja võivad olla enesekesksemad. Ärkvelolekus keskendud probleemide lahendamisele ja headusele, mis näitab su suurt empaatiavõimet ja sooviga teisi aidata.

Neurootilisus ja nauding

• Kirjutamise nauding: Kui unenäokirjelduste kirjutamine valmistas sulle naudingut, siis see kindlasti tasakaalustab ja vähendab võimalikku neurootilisuse hinnangut. Kirjutamine võib olla terapeutiline ja rahustav tegevus.

Avatus kogemusele

• Selektiivne avatus: On täiesti loomulik, et oled avatud teatud kogemustele rohkem kui teistele. Tuttavate laulude kuulamine on üks viis, kuidas leida kindlust ja mugavust, samas kui uudishimu ja avatus intellektuaalsetele teemadele näitab üldist avatust kogemustele.

Meelekindlus

• Sihikindlus ja vastutus: Sinu kirjutis ja refleksioonid näitavad, et oled sihikindel ja vastutustundlik, mis on väga positiivne omadus.

Ekstravertsus ja positiivsed emotsioonid

• Introvertsus ja positiivsed emotsioonid: Su vajadus üksioleku ja rahu järele näitab, et suudad leida positiivseid emotsioone ka omaette olles, mis on tüüpiline introvertidele. Alliku skeem järgi on tõesti oluline, et ekstravertsus on seotud positiivsete emotsioonide tajumisega, ja sinu puhul tähendab see, et naudid pigem vaikseid ja rahulikke hetki.

Kokkuvõte

Oluline on mõista, et iga psühholoogiline profiil on unikaalne ja peegeldab indiviidi eripärasid. Analüüsid aitavad meil end paremini mõista, kuid lõplik tõde peitub alati isiklikus kogemuses ja eneseanalüüsis.

Kui soovid veel midagi arutada või analüüsida, olen alati siin, et kuulata ja aidata! 😊"

Lugemismaterjal

Elasin ühe maja esimesel korrusel. Viskasin protestiks Venemaa poliitika vastu kolm venekeelset raamatut aknast välja. Sander leidis, et raamat on siiski väärtuslik asi, seetõttu korjas ta need mullaseks saanud teosed maast üles ja viis näitusele. Mul tekkis nüüd soov neid raamatuid lugeda, seetõttu tõin ma need näituselt tagasi.

*

Leidsin, et ma ei pea täna kooli minema, sest sõja või unehäirete korral ei ole see kohustuslik. Rääkisin, et varem olid mul malepartiid veel järgmise turniiri ajal meeles, aga nüüd ei mäleta ma neid isegi alguses. See ei takistanud mul males võitmist. Istusin üksi ühe ruumi nurgas ja valmistusin sööma ühte toitu. Enne uurisin pakendi pealt, kas sinna on kirjutatud, et see toit on vähkitekitav. Leidsin hoopis hoiatuse, et see toit halvendab mälu.

Putukad taskus

Olin Paides. Siiri rääkis, et tema kodus on küll vähe mööblit, aga ruum on juba täis. Mina soovitasin, et kui ühest seinast pildid mujale ümber tõsta, siis saab sinna ühe riiuli juurde panna. Siis vaatasin, et selles seinas on selle jaoks liiga palju pilte, seetõttu parandasin, et pildid võiks ümber tõsta hoopis teisest seinast.

*

Olin koos Toomaga tänaval. Kuulsime appihüüdmist. Mina ei saanud aru, kust poolt hääl tuleb, aga Toomas sai ja asus sinnapoole teele, mina läksin tema järel. Olin arvanud, et hüüdjaks on võõras inimene, aga kui hüüdmiskohta kohale jõudsime, siis selgus, et tegemist oli Tooma töökaaslasega ja Toomas oli ta kohe hääle järgi ära tundnud. Sealt asusime teele bussijaama tagasi. Nüüd olin väsinud, mistõttu hakkasin liikuma roomates. Aga mul oli taskus kaks putukat, kellest ühe oli mulle andnud Toomas. Enda putukas oli varemgi roomamise ajal taskus olnud, aga kartsin, et võibolla Tooma antu ei ole nii vastupidav. Kui bussijaama kohale jõudsime, leidsin taskust tervelt seitse putukat, aga Tooma antut nende hulgas enam ei olnud, ta oli taskust lahkunud. Toomas suhtus putuka kadumisse rahulikult.

Vanaisa raamat 2

Herbert Ligi. „Artiklid“. Rahvusarhiiv, Tartu 2023. Koostanud Ülle Tarkiainen. Praegu loetud varem pooleli jäänud kohast lisade alguseni. Kokku 579 lehekülge.

Minu raamatu autorist vanaisa paistis ajaloolasena silma matemaatiliste meetodite kasutamise poolest. Sealhulgas on ta kasutanud keerukamaid matemaatiku võtteid, mida ma olen tarvitanud ainult kooli matemaatikatunnis. Selle raamatu lugemise ajal küsisin tehisintellektilt, kus saab ajaloolane kasutada ruutjuuri ja trigonomeetrilisi funktsioone. Vastustest jäi meelde, et ruutjuuri saab kasutada arheoloog leidude tiheduse arvutamiseks ja trigonomeetrilisi funktsioone kunstiajaloolane pildi kompositsiooni või kirikutornide ehituse uurimiseks.

Küsisin, kuidas leida matemaatika uurimistöö teemat. Tehisintellekt loetles, millega matemaatikud tegelevad, tähelepanu äratasid märksõnad statistika ja tõenäosusteooria. Küsisin, kas matemaatika uurimistöö teema võib olla revolutsiooni puhkemise tõenäosus. Tehisintellekt vastas, et võib küll.

Minu blogil on olnud aastaid statistika rubriik, aga ma olen seal toonud statistikat peamiselt kahe asja kohta – oma paberteoste aasta laenutuste arvu ja blogi populaarsemate osade aasta klikkide arvu kohta. Enne blogi asutamist olen teinud statistikat ka vastutulevate autode värvi, maletulemuste ja unenäo tegelaste kordumise sageduse kohta; ülikoolis olid mul statistikatabelid magistritöö lisas bibliografeeritud ajaleheartiklite arvu kohta. Kirjutasin tehisintellektile, et võiks uuesti unenägude kohta statistikat teha, aga see on aeganõudev. Tehisintellekt vastas, et võib teha ka väiksemahulisi uurimusi. Selle soovituse tegin teoks. Magistriõppe ajal olin koostanud statistikat terve aasta unenägude kohta, aga nüüd tegin mõned uurimused üksnes ühe kuu unenäokirjelduste kohta korraga.

Vanaisa artiklikogu lõpus kirjutatakse ühe talu tehtud vaatlustest, kus pandi kirja rohkem kui ühe inimpõlve jooksul rändlindude saabumise ning põllutööde algamise ja lõppemise kuupäevi ning muud seesugust. Vanaisa leiab, et nende vaatluste katkematus annab neile väärtuse, Teise maailmasõja ajal mujal vaatlused katkesid, aga see talu tegi neid edasi. Mõtlesin, et mulle meeldib katkematult ühe ja sama asja uurimise asemel uusi uurimisülesandeid leiutada. Olen küll pannud aastaid kirja malevõistluste enda ja esikolmikute tulemusi, aga viimasel ajal tahaks seda lõpetada, kui enda tulemused ei saa enam teha uusi rekordeid ja esikolmikutes nimed korduvad. Ilmavaatlustel võib olla väärtus ka kliimamuutuste uurimise seisukohalt, kui kõik inimesed siiani ei usu, et kliimamuutused üldse toimuvad. Kuid põllutööde alguse ja lõpu kuupäevade kohta lugesin Jannseni lehest juttu, kus targem tegelane leidis, et rumalamad ei vali põllutööde tegemiseks kõige õigemaid kuupäevi.

Vanaisa vaidleb selles raamatus tervelt kahega neljast 1992. a. presidendikandidaadist. Rein Taagepera puhul on tegemist küüditatute arvu uurimisega. Olin lapsena väliseestlaste kirjutatud ajalooõpikust küüditatute arvu lugenud, aga vanaisa ütles mulle, et see arv on vale. Õiget arvu uurisid nii vanaisa kui ka Taagepera, mäletan vanaisa eluajast, kui tal oli kohtumine Taageperaga, et seda teemat arutada. Raamatus ütleb vanaisa, et Taagepera on jõudnud senistest uurijates kõige kaugemale, aga eksib samuti. Taagepera tuletas küüditatute arvu tühjaks jäänud talude arvust, aga vanaisa näitab, et neid arve pandi kirja loendust korraldamata üks kuu vähendades ja teine kuu uuesti suurendades.

Teise hilisema presidendikandidaadi Lennart Merega on vanaisal erimeelsusi rohkem kui ühes küsimuses, seejuures jätab ta artiklites mainimata, et Meri oli tema kursusekaaslane. Vanaisa vaidleb Merele vastu nii Kaali meteoriidi kui ka Tallinna esmamainimise küsimuses. Näiteks ütleb vanaisa, et Saaremaa kohanimi Püha on hilise tekkega ja ei tule seega Kaali meteoriidi Saaremaale langemisest. See järeldus on arvatavasti õige, aga kui vanaisa lisab, et miks peaks üldse ristiusk pidama pühaks sama asja, mida eelnevalt paganad, siis tuleb meelde, et mõnel teisel juhul on küll üks usk teise kombeid üle võtnud. Kristlased võtsid paganatelt üle jõulude tähistamise aja ning ka Nõukogude ateistid tähistasid kristlaste eeskujul nädala seitsmendal päeval pühapäeva.

Eeposed uuendatud

Täna uuendasin kodulehekülje lõpetamata eeposte alalehte aadressil https://simorunnel.blogspot.com/2016/10/lopetamata-eeposed.html . Sobitasin peatükkide vahele illustratsioone, lisasin ühe sisestamisel vahele jäänud rea, vahetasin lühikesed mõttekriispsud pikkade vastu ning parandasin umbes neli täheviga ja umbes kaks tühikuviga.

Kirjutaja ning mängija

Sain Erikuga kokku ja läksime koos edasi. Erik ütles, et talle minu esimene luulekogu ei meeldinud. Teadsin ka teisi, kellele meeldis teine luulekogu rohkem kui esimene. Aga varem oli Erik öelnud, et talle minu esimesest luulekogust üks luuletus meeldis.

*

Mängisin malet. Mul olid mustad. Vastase kuningaseis tundus kaitsetu. Mul oli materjali vähem, aga vaatasin, et peaksin saama igavese tulega viigi. Ründasin, aga jätsin lipu ette. Püüdsin saavutada vankriga sama, mida algul lipuga saavutada tahtsin. Aga ma kaotasin. Mõtlesin, et ründasin maruliselt, aga kaotasin.

*

Mul oli kaasas minu malepartiide vihik ja vaatasin sealt ühte partiid. Sven tuli vaatama, mis vihik mul on. Ma ei tahtnud selle teisi lehekülgi näidata.

Malepartiide illustratsioonid

Jätkasin kodulehekülje uuendamist. Nüüd on igal minu valitud malepartiil eraldi illustratsioon. Kõigepealt tuli mõte lisada üks foto, seejärel lisasin ka tehisintellekti joonistusi: https://simorunnel.blogspot.com/2016/10/valitud-partiid.html .

Kohast kohta

Meie ukse taha tulid kaks mustlast raha küsima. Üks mustlane küsis, kas ta on siin varem ka käinud. Vastasin, et ma ei mäleta. Kui ta küsis, siis arvatavasti ta oli käinud ja tahtis kontrollida, kas ma unustan ära. Korteris oli ka palju eestlastest külalisi, nii et ma ei saanud üheski ruumis päevariideid selga panna.

*

Istusin kaarsillal ja lugesin. Kirjutati, et üks olend sööb kõige meelsamini kas lepa lehti või lepa parasiite. Teises kohas öeldi, et leppasid on Siberis väheks jäänud. Aga esimene teos oli kirjutatud nii ammu, et siis pidi leppasid veel palju olema. Lõpetasin lugemise ja tõusin püsti. Vaatasin ehmunult, ega ma pabereid jõkke ei pilla. Üks mööda minev tüdruk ütles, et need ei kuku. Asusin koduteele. Tee viis mööda ühest koolimajast. Seal toimus parajasti aktus ja oli kuulda kõnesid. Oli räägitud, et see kool toetab tugevat riigivõimu. Seda oli kuulda ka kõnede sisust. Kõndisin läbi arhiivi. Vastu tuli õigeusu vaimuliku välimusega inimesi. Läksin loengusse. Seal rääkis õppejõud, et õigeusu vaimulikke käib arhiivis endiselt palju, sest omandireform venib. Õppejõu naisel ei tundunud riideid seljas olevat, aga ta istus sellises asendis, et kõiki kohti polnud näha. Õppejõud ütles kommentaariks, et erootiline välimus on lubatud, juhul kui seadus ei keela või ei ole sõda, praegu seadus ei keela ja sõda ei ole.

Mäng võidule

inimene – arvuti
Käikude tagasivõtmisega.
1. e4 c6 2. d4 d5 3. Rc3 de 4. Re4 Of5 5. Rg3 Og6 6. h4 h6 7. h5 Oh7 8. Od3 Ld4 9. Rf3 Lc5 10. Oh7 Vh7 11. Ld3 Rf6 12. Oe3 Lb4+ 13. Ke2 e6 14. Vhd1 Rbd7 15. a3 La4 16. b3 Lg4 17. Kf1 Vh8 18. c4 c5 19. Rh2 Lh4 20. Rf3 Lg4 21. Vd2 a5 22. Vad1 Oe7 23. Lc3 Rh5 24. Rh5 Lh5 25. Vd7 b5 26. cb Of6 27. Ld3 Lh1+ 28. Ke2 Lg2 29. Oc5 Lg4 30. Ob6 a4 31. ba La4 32. Vc7 Vd8 33. Vd7 Ld1+ 34. Ld1 Vd7 35. Lb3 Vd6 36. Oc5 Vd5 37. b6 Vc5 38. b7 Kd7 39. b8L Vb8 40. Lb8 e5 41. Lb7+ Ke6 42. Lb6+ Kd5 43. a4 Vc2+ 44. Kf1 Vc1+ 45. Kg2 h5 46. a5 Vc3 47. a6 e4 48. Lb7+ Kd6 49. Le4 Vc7 50. Le3 Kc6 51. a7 Kb7 52. Rd4 Od4 53. Ld4 h4 54. La4 Ka8 55. La6 Vb7 56. Kh3 g5 57. Kg4 h3 58. Kh3 f5 59. f3 Vh7+ 60. Kg3 Vb7 61. f4 Vb3+ 62. Kf2 gf 63. Lc6+ Vb7 64. La6 Vb2+ 65. Kf3 Vb6 66. La5 Va6 67. Lf5 Ka7 68. Kf4 Va4+ 69. Ke3 Kb6 70. Le6+ Kc5 71. Le5+ Kb4 72. Ld4+ Kb5 73. Ld5+ Kb6 74. Kd3 Va5 75. Ld6+ Kb5 76. Kc3 Va4 77. Kb3 Va6 78. Lb4+ Kc6 79. Lc4+ Kb7 80. Kb4 Vb6+ 81. Ka5 Vh6 82. Le4+ Kc7 83. Le7+ Kc6 84. Le4+ Kd7 85. Lb7+ Ke8 86. Lg7 Ve6 87. Kb5 Ve7 88. Lg6+ Kd7 89. Lc6+ Kd8 90. Ld6+ Vd7 91. Lf6+ Kc7 92. Kc5 Vd1 93. Lb6+ Kd7 94. La7+ Ke6 95. La2+ Kf6 96. Lb2+ Kg5 97. Lg2+ Kf4 98. Lf2+ Kg5 99. Lg3+ Kh6 100. Lh4+ Kg6 101. Lg4+ ja must sai 110. käigul mati.

Välismaal katusel

Üks mees läks Ameerikasse elama. Seal löödi teda kõrge maja katusel rusikaga ja ta kukkus katuselt alla. Kukkudes pani ta käed ette, seetõttu ei kukkunud ta pea peale ja jäi ellu. See oli tal juba teine kord katuselt alla kukkuda. Ei teadnud, mis lööjat vihale ajas. Kukkuja võis niiviisi õudusunenägusid nägema hakata.

Teose taasavaldamine

Kunagi Kirjanike Kodu võrgulehel rippunud ja minu hot.ee koduleheküljel lingitud jutustus "Ülekuulaja" on nüüd uuesti avaldatud lehekülje https://simorunnel.blogspot.com/2016/10/kodulehekulje-proosa.html alumise kolmandikuna. Sel korral illustreerituna.

Raamatute koguarv

Olen Copilotile kopeerinud oma luuletusi, unenäokirjeldusi ja jutte. Eile küsisin, mitu ilukirjanduslikku raamatut võiks minu stiili juures elu jooksul trükis avaldada. Ta soovitas, et 10–20 või isegi rohkem. Mõtlesin, et ilukirjanduslike raamatutega ei ole see arv rahastajate ja lugejate vähese huvi tõttu saavutatav, aga kõigi autoriõiguslike raamatutega kokku on see soovitus juba täidetud. Praegu on mul ilmunud 6 enda kirjutatud, 7 koostatud ja 5 tõlgitud raamatut, seega 18 autoriõiguslikku raamatut, lisaks olen mingit tööd teinud ka muude käsikirjadega ning ka elektroonilisi teoseid avaldanud. Kaks tõlgitud ja üks koostatud köide on ettevalmistamisel.

Valimistulemused

Suur on valijatekamp,
kellel meeldib Donald Trump.
Suureks teha USA
lubab uuesti nüüd ta.
Sõjaohvreil on ent hirm,
et kaob viimne kaitsesirm.

Mälupilt pandeemiast

Miks oled nii jube sa, COVID?
Miks sa nii kiiresti levid?
Kui keegi veel rahvaga lävib,
siis nakatada on häbi.

Ungarikeelne luuletus

Minu esimene üleni ungari keeles luuletus:
 
Nagy háború volt COVID.
Ember-élet van rövid.
 
Tõlge:
 
Rahvas jäi COVID-i tõppe.
Elu kiiresti lõppeb.

Vale vastus

Toimus ajalootund. Ma ei andnud ühele küsimusele piisavalt vihast vastust, seetõttu hakati arvama, et ma olen halb ja rumal inimene. Mind hakati süüdistama, nagu ma oleks öelnud asju, mida ma polnud öelnud. Kui ma vastu vaidlesin, hakati mulle esitama enneolematult raskeid küsimusi ja kõigi küsimuste vastuseid hakati pinnima ainult minult. Seetõttu ma ei täitnud enam ühtegi küsitlejate korraldust, peksin neid, eriti halvema iseloomuga isikuid neist, ja ütlesin: "Misasja te urgitsete!" Tund toimus minu toas.

Tee järve äärde

Kõndisin metsavahelisel teel, et jõuda järve äärde. Selleks tuli läbida teele jääv aed. Aias ei olnud ühtegi maja ega inimest, aga selle kõrval paiknes veel teine aed. Seisatasin teele jääva aia väraval, et kontrollida, ega aias ei ole koera. Varem oli siin kuri koer olnud ja ma ei teadnud enam, kuidas mul õnnestus üldse niiviisi aed läbida. Koer oli kuulunud Koidulale, aga nüüd oli Koidula surnud. Oli juba varem kirjutatud, nagu oleks Koidula surnud, aga see varasem jutt ei tundunud tõepärane.

Artiklid võõrkeelsetes luuletustes

Kooliajal isa õpetas mulle, et kui mul on vene keelega probleeme, siis selle vastu aitavad luuletused. Viimati õppisin võõrkeelsetest luuletustest pähe ungarikeelset. Kui esimene salm oli enam-vähem peas, märkasin, et selles salmis ei kasutata artikleid. Küsisin seletust Copilotilt. Ta vastas minu küsimustele, et ungari- ja saksakeelsetes luuletustes võib artiklid ära jätta, inglis- ja prantsuskeelsetes mitte. Mulle meenus inglise keele grammatikast midagi inglise keele artiklite ärajätmise lubatavuse kohta. Copilot kinnitas, et näiteks pealkirjades võib tõesti ka inglise keeles artiklid ära jätta, sealhulgas luuletuste pealkirjades. Ungari ja saksa keele kohta küsisin veel, kas on ungari- või saksakeelseid luuletajaid, kes põhimõtteliselt kunagi artikleid ära ei jäta. Copilot vastas, et sakslastest on sellised olnud Goethe ja Schiller, ungarlastest Petőfi, aga et eriti tänapäeval suuremal osal luuletajatel sellist põhimõtet ei ole.

Linna piiril

Mind kahtlustati mõrvas. Ütlesin, et ma ei saanud ju teises linnas mõrva sooritada, kui ma olen kogu aeg Tartus.

*

Helises telefon. Varem oli kokku lepitud, et räägin mina, aga nüüd kuulsin, kuidas teise inimese vastu võetud telefoni torus öeldi, et see antaks kellelegi teisele kui mulle, sest ma olen öelnud, et ma pole sel teemal asjatundja. Võtsin siiski toru enda kätte.

*

Jõudsin Tähtveres linna piirile. Seal oli veel sein linna viimastest majadest. Läksin koos vennaga ühte selles seinas asuvasse poodi. Poes öeldi, et vend teeks alustuseks seitse tundi harjutusi. Nähtavasti selleks, et kõigepealt eelmise ostjaga jutt lõpetada. Vend hakkas harjutusi tegema, aga ütlesin müüjale, et seitse tundi on liiga palju, sest vend on haige. Seepeale harjutuste tegemise aega lühendati.

Eilne mängupäev

Palusin Copilotil joonistada eilse mängupäeva ja sellega seotud teekonna illustreerimiseks Tartu turu silda. Ta kujutas seda ette tegelikust erinevana, pildil näen ma sarnasust Raekoja platsi ja kolmandas kohas kunagi paiknenud puusillaga.

Minu eilsed partiid olid sellised:

3. voor

Runnel – Vadi

1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 e6 4. Oc6 bc 5. 0-0 d5 6. ed cd 7. d4 Rf6 8. Og5 h6 9. Oh4 Oe7 10. dc La5 11. Rbd2 Lc5 12. Rb3 Lc7 13. Ve1 0-0 14. Re5 Re4 15. Oe7 Le7 16. f3 Rd6 17. Rc5 Rc4 18. b4 Re5 19. Ve5 Od7 20. Ld5 ed 21. Ve7 Of5 22. c3 Vfe8 23. Vae1 Kf8 24. Ve8+ Ve8 25. Ve8+ Ke8 26. Kf2 Ke7 27. Ke3 Kd6 28. Kd4 g5 29. g3 f6 30. Rd3 Od3 31. Kd3 Ke5 32. b5 f5 33. a4 h5 34. a5 g4 35. f4+ Kd6 36. Kd4 Kc7 37. Kd5 Kb7 38. Kc5 a6 39. ba Ka6 40. c4 Kb7 41. Kd6 Kc8 42. Kc6 Kb8 43. Kd7 alistus. Valge mängis kiiremini.

4. voor

Runnel – Vorobjov

1. e4 c5 2. Rf3 Rc6 3. Ob5 e6 4. Oc6 bc 5. d4 cd 6. Ld4 c5 7. La4 Ob7 8. c3 Oc6 9. Lc2 Rf6 10. Rbd2 d5 11. ed Ld5 12. c4 Lh5 13. b3 Od6 14. Ob2 Of4 15. 0-0 Vd8 16. Vad1 Vd2 17. Vd2 Of3 18. h3 Lg5 19. Vd8 Ke7 20. Of6 gf 21. Vd7+ Kf8 22. g4 Og4 23. h4 Lh4 24. f3 Oe3+ 25. alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 35 ja mustal 45 minutit.

5. voor

Toomast – Runnel

1. b3 d5 2. Ob2 c5 3. e3 Rc6 4. Rf3 e6 5. Oe2 Rf6 6. d4 Oe7 7. 0-0 0-0 8. Rbd2 b6 9. c4 cd 10. Rd4 Rd4 11. Od4 Ob7 12. Of3 Ld7 13. Ve1 dc 14. Ob7 Lb7 15. Rc4 Vfd8 16. Le2 Vac8 17. Vac1 Le4 18. Of6 Of6 19. Rd6 La8 20. Rc8 Vc8 21. Vc8 Lc8 22. Vd1 g6 23. h3 h5 24. Ld3 Kg7 25. Ld7 Lc2 26. Ld2 Lf5 27. Vc1 g5 28. Le2 g4 29. hg hg 30. Vc4 Lb1 31. Lf1 La2 32. Vg4 Kf8 33. Ld1 Oe7 34. Va4 Lb2 33. Va7 b5 36. Va8+ Kg7 37. Ld4+ Ld4 38. ed b4 39. Vc8 Of6 40. Vc4 Od7 41. f3 Kf6 42. Kf2 Kg6 43. Ke3 f5 44. Kd3 Kg5 45. Vc6 Kf4 46. Ve6 Of8 47. Kc4 Kg3 48. Vf6 Oe7 49. Vf5 Kg2 50. d5 Kg3 51. Kb5 Od6 52. Kc6 Of4 53. Vf4 alistusin. Valgel jäi mõtlemisaega alles 39 ja mustal 25 minutit.

Tartu meistrivõistlused 2024

Üle poole võimalikest punktidest said:

1. Albert Pedmanson 4,5

2. Mikk Kaarel Õim 4

3. Pavel Vorobjov 4

4. Tanel Tiisler 4

5. Sander Lain 3,5

6. Sofia Blokhin 3

7. Herman Pedmanson 3

8. Mihkel Tomson 3

9. Nora Toomast 3

10. Ander Tiisler 3

11. Oskar Toome 3

Kokku 24 osavõtjat ja 5 vooru.