Üks oluline ajaloolane, keda ei ole eesti keeles ilmunud, on Braudel. Ma ei ole teda ka võõrkeeles lugenud, aga intervjueerisin tema kohta tehisintellekti Copilot, tehes intervjuu käigus ka omapoolseid oletusi, mida tehisintellekt kõiki kinnitas. Nüüd teen sellest intervjuust kokkuvõtte.
Braudel kuulus annaalide koolkonda ja pidas tähtsaks pika kestusega ajaloo uurimist. Näiteks on ta uurinud Vahemere ajalugu. Kui Toynbee ja Spengler keskendusid pigem tsivilisatsioonidele puhtal kujul, siis Braudel uurib rohkem nendevahelist sünkretismi. Ta vaatleb, kuidas kliima on aegade jooksul muutunud ja milline on olnud kaubandus.
Samuel Huntington ei eitanud, et tsivilisatsioonide vahel toimub suhtlemine, kuid väitis, et see suhtlus seisneb sagedamini konfliktides kui tsivilisatsiooni sisesed rahvusvahelised suhted. Braudel märkas ilmselt paremini, et sõdade vahel on ka rahuperioodid. Ja isegi sõja korral õpitakse vaenlase käest. Peeter I küll sõdis Rootsiga, aga ka imetles Läänt ja tahtis ise sellega sarnasemaks muutuda.
Braudeli teosed võiks sobida rohelise ideoloogia pooldajale. Kliimasoojenemise korral tõuseb maailmamere tase sõltumata sellest, mis on kirjas pühakirjas. Kuid maailmamere tõusu saab siiski seletada ka religioonist tuleneva mentaliteediga. Sorokini järgi meelelisele ajajärgule on omane kolossaalsuseiha, see tähendab suuremat tootmist. Keskajal oli vaesusideaal, aga ei hinnatud ka teadust, mis võiks keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate leiutamisega ületootmist osaliselt leevendada. Piibli Noa aegse veeuputuse ja praeguse polaarjää sulamise vahel võib näha sarnasust, mõlema puhul on seletuseks patud, tänapäeval veel selgemalt, mitte ainult hüpoteesi, vaid ka teadlaste kinnitusega.
0 vastukaja:
Postita kommentaar