"Möödunud tulevik"

Reinhart Koselleck. „Vergangene Zukunft. Zur Semantik geschichtlicher Zeiten“.  Frankfurt am Main, Suhrkamp 2000. 4. trükk. 389 lehekülge.

KÜSIJA: Milline on sinu varasem kokkupuude Koselleckiga?

VASTAJA: Magistriõppes pidime lugema aastal 2001 Mart Kivimäe raamatut, millest kolmandik oli pühendatud Koselleckile. Seal oli tõlgitud ära ka nüüd loetud raamatu peatükk unenägudest kui ajalooallikast. Seminar raamatu teemal jäi ära, sest suurem osa magistrante ei saanud raamatut kuskilt kätte ja õppejõud hakkas seda üldse magistrantide jaoks liiga raskeks pidama. Aga mina lugesin Kivimäe raamatu Kirjandusmuuseumis läbi ja panin selle eeskujul oma kodulehekülje unenäoteooria alalehele kirja, et unenägu on ajalooallikas. Kuus aastat hiljem andsin trükki raamatu „Ajalugu unenägudes“, mis sisaldab ajalooteemalisi unenäoüleskirjutusi. Mäletan, et Kivimäe raamat tundus raske, praegu Kosellecki raamat hoolimata võõrkeelest tundus kergem.

KÜSIJA: Miks on Kosellecki raamatul selline pealkiri?

VASTAJA: Autorit huvitab, millisena on mineviku inimesed tulevikku ette kujutanud. Kõige rohkem on sellest juttu raamatu kolmest tsüklist esimeses. Aga kogu ajaloo kohta saab öelda, et mingil hetkel on see kõik tulevik olnud.

Raamatu alapealkiri ütleb, et raamat räägib semantikast. See tähendab, et juttu on mõistete muutumisest ajaloos. Näiteks kasutati saksa keeles esialgu ajaloo kohta sõna ’Historie’, aga 18. sajandil tuli selle kõrvale uus sõna ’Geschichte’, mis tähendab ka lihtsalt lugu. Inglise keeles küll öeldakse siiani ’history’. Või seletatakse raamatus, et revolutsioon tähendas algselt ringkäiku, räägiti nii ühiskonnakordade kui ka taevakehade ringkäigust kui revolutsioonist, aga uusajal hakati revolutsioone pidama ühesuunalisteks. Ma tean, et Sorokin avastas hiljem uuesti, et riigisisene poliitiline revolutsioon lõppeb normaalsusesse tagasipöördumisega, aga kõik seda ei usu.

KÜSIJA: Võrdle Kosellecki ja enda tähelepanekuid unenägude kohta.

VASTAJA: Koselleckit huvitasid konkreetselt Natsi-Saksamaa unenäokirjeldused terrori kohta. Mina olen unenägusid kirja pannud tuju parandamiseks, kõige halvemad jätan kirja panemata. Nii mina kui ka Koselleck oleme tähele pannud, et unenäod ilustavad tegelikkust. Kosellecki järgi koonduslaagri elanikud nägid unes koonduslaagrist väljapääsemist, minul depressiooniaegsetes unenägudes depressiooni ei olnud. Hinnete osas näen vahel unes ka tegelikult saadutest halvemaid, teiselt poolt muutub magistritöö kaitsmine unenägudes doktoritöö kaitsmiseks. Koselleck räägib küll unenägudest kui ajalooallikast, aga koonduslaagri elanike jaoks oli koonduslaager olevik. Minu raamatus „Ajalugu unenägudes“ on seevastu unenäod õpitud ajaloo kohta. Lähiajaloo osa on küll suurem, kuid ka lähiajaloost suurem osa oli minu sünniaastast varasem. Unenägude seletajad kirjutavad unenägudest kui tuleviku ennustamise vahenditest, mind on sarnaselt Koselleckiga huvitanud pigem mineviku või oleviku peegeldumine unenägudes. Koselleck leiab, et unenägudes peegelduvad päriselt läbi elatud sündmused, minu unenägudes peegelduvad peale ajalooraamatute ka loetud ilukirjanduslikud raamatud.

KÜSIJA: Kuidas on mõisted sinu eluajal muutunud?

VASTAJA: Koselleck ütleb, et sõnal on ainult üks tähendus, mõiste juurde kuuluvad ka kõik teooriad, mis selle kohta käivad. Aga mõisteid tähistatakse sõnade või väljenditega. Minu eluajal on vähenenud vene keele mõju, vabastamisest on saanud okupatsioon. Suurenenud on inglise keele mõju, nüüd väidetakse, et neeger on ebaviisakas sõna ja tuleb öelda mustanahaline. Aga nüüd on Ameerikas president, kes ei nimeta asju ümber viisakuse, vaid võimutaotluse seisukohalt. Tema suust on tulnud eesti keelde halvustav sõna süvariik, mida kasutavad Eestis küll peamiselt ühe partei esindajad.

KÜSIJA: Mida sa õppisid mõistete kohta ülikoolis?

VASTAJA: Seda juttu sõnade Historie ja Geschichte erinevuse kohta räägiti ka bakalaureuseõppe loengutes. Ülikooli lõputöös ja magistritöös tuli mul defineerida mõiste ’fašism’. Selle kohta oli välja pakutud palju erinevaid definitsioone. Üks arvaja ütles, et fašismi defineerida tähendab kirjutada selle ajalugu. See on kooskõlas Kosellecki raamatuga, mis ütleb samuti, et sõnade tähendused pole püsivad.

Kõheldes rongile

Mõtlesin, et võibolla peaks täna Peedule minema. Pakkisin koti ja asusin kellelegi ütlemata raudteejaama poole teele. Jaamas tegin aega parajaks ja magasin jaamahoone toolil. Kui ärkasin, siis kahtlustasin, et üks vanainimene on midagi minu kotist varastanud. Haarasin koti, aga nüüd pidas hoopis tema mind vargaks, sest selgus, et see oli tema kott. Minu kott oli minust teisel pool. Mul läks miski vastu kella nuppu, nii et kell läks valeks. Mõtlesin, et siin pole sellest midagi, sest saan vaadata ka jaamahoone kella, aga Peedult tagasi sõitma hakates on halb, kui kell on vale. Nüüd märkasin, et ka jaamahoone kell näitas juba 16 minutit, rong pidi sõiduplaani järgi väljuma veerand. Mõtlesin, et kui ma olen koti pakkinud, siis ma ei taha sellega koju tagasi minna. Kiirustasin läbi tunneli. Mõtlesin, et vast jõuan veel peale, sest tunnelis oli ka teisi kiirustavaid inimesi. Nägin veel rongi peatuses seismas. Mõtlesin, et pean kelleltki küsima, kas see on ikka Tallinna rong. Tundus, et rong hakkas just liikuma.

Klotsidest trummid

Laama

Ungari keelt:

Loom kõlab állat.
Kas oled näinud laamat?
 
Käima kõlab jár.
Mind kannab jalapaar.
 
Sõrmejälg – ujjlenyomat.
Tõestab korrarikkujat.
 
Komme, tava – szokás.
Tere kordub taas ja taas.
 
Eriline – külonleges.
Ainulaadne. Küll on äge.

Hommikune vastuvõtt

Pidin hommikul kooli minema. Mõtlesin, et asun täna varakult teele, siis ma ei hiline. Aga enne kooliminekut pidin arsti juures käima. Arst leiutas järjest uusi asju, mida ta pidi mul läbi vaatama. Ise nimetas ta seda korraks vaatamiseks. Kui läbivaatus oli lõppenud, oleksin veel enne esimese tunni algust kooli jõudnud, aga arst tahtis, et ma osaleks ka pidusöögil. Vanemaks saanud inimene enam kella järgi koolis käia ei saanud.

*

Püüdsin meenutada, mis raamatust ma lapsena õudusjutte lugesin. Algul mõtlesin, et see oli välismaa kirjaniku raamat, aga hakkas paistma, et see oli eesti kirjaniku oma. Vaatasin seda raamatut. See oli kadunud. Meenus, et pealkiri oli vist "Kaarnakivi". Seda raamatut ei olnud vist alles. Ema oli selle vist ära visanud, kuna see oli liiga õudne.

*

Osalesin koos klassikaaslastega peol. Tahtsin rääkida, aga ei saanud sõna. Peo lõpul üks õpingukaaslane ütles, et ta märkis üles, kes tahtsid sõna, aga ei saanud. Ütlesin, et see on ilus puumaja. Mõtlesin, et selle kiitmine võib mulle uusi kohustusi tekitada.

*

Mängisime kooli saalis korvpalli. Märkasin, et mängusaal on sektoriteks jagatud nagu malelaud. Üks klassivend seletas, et need märgid mängusaali serval on malemängijate ainus argument male ja korvpalli sarnasuse kohta. Mina leidsin, et mängud on ikka päriselt ka sarnased.

Omakäeline karikatuur

Leierkasti laul

Raamatud kaasas

Olime koolimajas kokkutulekul. Istusime bioloogiaklassis. Minu selja taga istus tõenäoliselt Reeli. Tahtsin talle oma raamatu kinkida, aga mul oli temaga eluaeg raske rääkida olnud. Enne kinkisin raamatu oma pinginaabrile Lauri K.-le. Reeli võis mõelda, et ma talle ei kingigi. Lauri vaatas raamatut ja küsis, miks on ühes unenäokirjelduses väljajätumärgid. Vastasin, et sellepärast, et olin selle unenäo otsekõne tsitaadid juba varem blogis avaldanud, hiljem kirjutasin paberile selle osa unenäost, mis oli veel kirja panemata jäänud. Lõpuks vaatasin selja taha. Selgus, et seal ei istunudki Reeli, vaid üks teine inimene.

*

Poliitikahuvilised jagunesid kuninga ja keisri pooldajateks. Aga mõned pooldasid hoopis Louis-Philippe'i, sealhulgas mina.

Tagasiside muusikale

Viimastel aastatel olen pilli mänginud. Mõni ütleb, et ma olen helilooja, aga mõni, et minu pillimäng ei ole muusika. Ise olen vahepealsel arvamusel. See on küll muusika, aga ma pole helilooja, vaid improviseerija. Ma ei oska sama lugu kahte korda ühte moodi mängida.

Mõnes mõttes see teebki mind loominguliseks. Aga minu muusika elab ainult hetkes. Luuletused jäävad püsivalt meelde, enda noodid mitte.

Mõtlesin, et saadan ühe oma muusikavideo konkursile. Aga ma ei teadnud, kust ma mõne konkursi leian. Lahendus oli korraldada ise konkurss. Panin internetis hääletusele, milline minu muusikavideo on parim. Kuid kui küsitlus oli 24 tundi üleval rippunud, ei olnud selle ajaga ühtegi videote vaatamist juurde tulnud. Võtsin küsitluse maha, et mitte rohkem kurvastada.

Järgmisel päeval tuli ühele videole kuus vaatamist juurde. Küsisin tehisintellektilt, milline minu muusikavideo on parim. Tehisintellekt vastas, et see, mida kõige rohkem vaadatud on, see ongi parim. Küsisin, et kui vaatajad ei ole teisi vaadanud, kust nad siis teavad, et teised halvemad on. Tehisintellekt vastas, et sellel videol on parim avakaader ja parim pealkiri, ent head asjad käivad komplektis.

Ütlesin, et mulle endale meeldib üks teine video rohkem. Tehisintellekt vastas, et maitsed erinevad.

Sündmused kohtades

Läksime kanali taha. Teised meie pere lapsed läksid ühte teed, mina valisin teise. Nägin masinat töötamas, püüdsin sellest eemale hoida. Mulle tuli vastu Piret. Ütlesin talle ühe lause ja Piret laikis seda. Seejärel ründas mind suur koer. Mõtlesin, et võtan maast lauajupi ja kaitsen ennast sellega.

*

Olime peol. Suurem osa peolisi läks majast välja, mina ja paar inimest eemal jäime lauda edasi istuma. Vaatasin ühe teise istuja poole. Tema pööras näo minu poole, mina pöörasin oma näo ära.

*

Olin pangas. Logisin oma kontole sisse. Hoidsin seal muuhulgas fotosid, aga ei tundnud praegu fotodelt inimesi ära. Ma ei tahtnud neid ka teiste inimeste juuresolekul suurendada, seetõttu logisin välja. Pangatöötaja ütles, et see, et ma hoian magnetkaarte ühes pakis, võib kättesaadavust vähendada. Ma ei saanud aru, kas ma ei saa raha pangast kätte või pidas ta midagi muud silmas. Magnetkaarte oleks olnud raske hajutada. Pangatöötaja rääkis ühe anekdoodi. Ma ei saanud sellest aru, aga püüdsin edasi rääkida. Pangatöötaja ütles, et ma ei tunne füüsikat. Ta rääkis selle anekdoodi ise uuesti.

Puhkepäeva meeleolu

Rohepööre joonistamises

V-O-O-R-K-R-L-V
1. c4 f6 2. b3 e5 3. Ob2 Rfe6 4. e4 Rdc6 5. Rfe3 Rcd4 6. Od4 ed 7. Rc2 c5 8. f3 b6 9. Lf2 Ob7 10. 0-0 Od6 11. Rb2 g5 12. Re1 h5 13. a3 0-0-0 14. b4 Vdf8 15. bc Rc5 16. Ld4 Oe5 17. Le3 Ob2 18. Va2 Oe5 19. d4 Of4 20. Lc3 Re6 21. a4 g4 22. a5 gf 23. Rf3 Oe4 24. ab ab 25. Oe4 Rc7 26. c5 La2 27. cb Vhg8 28. Re1 Vg2+ 29. Rg2 Od6 30. Va1 La1 31. La1 Re6 32. La8+ Ob8 33. Ob7+ Kd8 34. Lb8+ Ke7 35. Lf8+ Rf8 36. Oc8 Kd8 37. b7 Kc7 38. Re3 Re6 39. Rd5+ Kb8 40. Rb6 Kc7 41. Rd7 1:0.

Valimisjaoksond haiglas

Minu silmade ees oli psühhiaatriahaigla sissepääs. Ütlesin, et seda on kritiseeritud, vist sellepärast, et on olemas eraldi meeste- ja naisteuks, aga ei ole homode ust. Mulle vastati, et kriitikaks ei ole põhjust, sest märgid uksel on arusaadavad. Jätsin ütlemata, et haige inimene võib märkidele oma tähenduse omistada. Sisenesin uksest, et osaleda valimistel. Seni oli hääletamine olnud tasuta, aga täna küsiti mult suurt rahasummat, põhjendusega, et tuli vastata minu küsimusele. Ütlesin, et neil ei ole õigust raha küsida, ma ei maksa. Mõtlesin, et annan järele ja maksan raha ära. Aga märkasin, et olin kogemata rahakoti riidehoidu andnud. Ütlesin, et soovin seda tagasi, sest riidehoius võivad käia vargad. Mõtlesin, et rahakoti tagastamise eest küsitakse arvatavasti täiendavat summat.

Koostamistööde algus

Olin alustanud kolmanda Oleski raamatu koostamist. Isa oli mulle rääkinud, milline võiks olla selle raamatu sisu, aga ma olin ära unustanud. Läksin peomaja tühjavõitu ruumi isalt küsima. Ta ütles, et ma ootaks. Varsti lisas ta, et kuna kindlal teemal raamat on juba olnud, siis ma paneks kolmandasse raamatusse lihtsalt neid artikleid, mis on üle jäänud. Küsisin, et siis vist eelkõige hilisemast perioodist. Isa vastas jah.

*

Räägiti, et üks taevakeha läheb korraks päikest varjutama. Sel ajal ei lähe mitte ainult pimedaks, vaid võib minna ka järsult külmaks. Kuigi kõneleja arvas, et see kõik juhtub korraks, kahtlustasin mina, et see võib tähendada maailma lõppu. Mõtlesin, et sellega tuleb leppida. Valmistasin juhtuma hakkava kohta taevakehade mudeli. See tuli välja tegelikkusest natuke erinev.

Kaitsmispäev

Toimus minu doktoritöö kaitsmine. Rääkisin ühest riigist, aga tõin näite ka Saksamaa kohta. Juhendaja küsis, kas mul on Saksamaa selge. Vastasin, et on. Öeldi, et töö on kaitstud. Mõtlesin, et mul on doktoriõppes kõik hinded maksimaalsed, võibolla saan erinevalt kahest eelmisest õppeastmest cum laude. Juhendaja mainis pärast kaitsmist ühte asja, mida ma olin kirjutanud. Ütlesin, et seda ma kirjutasin blogi unenägude rubriigis. Juhendaja polnud enne öelnud, et ta seda loeb, kui kaitsmine oli möödas, aga nüüd võis mitteametlikumalt rääkida. Võibolla oli juhendaja lugenud ainult ühte unenägu, mille ta leidis oma nime otsingumootorisse lüies. Aga ma olin ülikooli koduleheküljelt lugenud, et mul on magistriõppes riskianalüüs tegemata. Mulle oli küll magistriõppe diplom antud, aga ülikooli kodulehekülje koostajad ei olnud seda arvestanud. Ütlesin, et juhendaja küsis, kas mul on Saksamaa selge. Mõtlesin, et ta tahab, et ma ise üles tunnistaks, kui midagi on puudulikult õpitud, aga mina tahan keerutada. Rääkisin, et doktoritöö kaitsmine oli edukas, aga magistrieksami pidin ümber tegema. Võibolla sellepärast, et seal oli teine õppejõud, vastuse kvaliteet oli sama. Või nüüd olid kergemad nõudmised, sest ülikooli oli reformitud ja sain ainult haridusdoktoriks. Hiljem lamasin voodis ja rääkisin vennaga, kui voodi juurde tuli juhendaja. Panin silmad kinni ja püüdsin magama jääda. Juhendaja hakkas voodit mõõtma.

*

Pidu lõppes. Üks klassiõde kutsus, et sõidame koos autoga koju. Vaidlesin vastu, et ma tahan jala kõndida. Ma lähen alati pool maad jala ja pool bussiga. Järgmisel hommikul ärgates nägin, et see klassiõde tuli venna voodit kohendama. Kuna see oli vennale solvav, võtsin klassiõel juustest kinni ja vedasin ta uksest välja.

*

Istusime ümber suure peolaua. Rahvast oli hõredaks jäänud. Üks klassivend torkis mind oma prillidega. Viskasin teda selle eest nende prillidega. Kui ta järgmine kord mind prillidega torkis, panin tema prillid oma taldriku kõrvale. Ta võttis kätte pudeli ja tundus, et tahab mind sellega visata. Viskasin selle pudeli põrandale puruks. Ütlesin klassivennale, et ta võib oma prillidele järele tulla. Ta läks klaasikildude juurde. Hoiatasin, et ta sinna ei läheks, killud võivad talda vigastada. Ta oli pealegi veel palja jalu.

Talvine lugu

Suusatasin Jaama tänaval, nagu muudki inimesed. Sõitsin mäest alla ja nii sama hooga juurde tõukamata järgmisest mäest üles. Teel oli üks suur koer. Ta ründas jälle just mind, kuigi valida oli ka teisi inimesi. Leidsin maast lihatüki ja viskasin koerale. Nii jättis ta mind rahule. Kohtasin ka teist koera ja viskasin talle järgmise lihatüki. Kaunase puiesteele jõudes meenus mulle, et nii ei pruugi koerast lahti saada, vaid ta võib mind just oma peremeheks pidama hakata. Tundus, et selle koeraga just nii lähebki.

*

Isa ütles, et nüüd on eesti ajakirjanikud avastanud, et sõjad on olemas, aga sõjad on maailmas kogu aeg toimunud. Vastasin, et nüüd on oht Eestile suurem. Saksamaa oli ka jälle sõjateele asunud. Vist otse enne sõja algust oli Saksamaal toimunud riigipöördekatse. Kuigi see oli ebaõnnestunud, oli valitsus pärast seda ise sõda alustanud.

Enne kõnet

Läksin ühte auditooriumisse üritusele. Korraldajad küsisid mult, kas ma olen kurjategija või usuinimene. Vastasin, et ma olen vahepealne, aga enne juba usuinimene. Lahkusin sellelt ürituselt, et minna teisele kõnet pidama. Tee peal üks usumees sõimas mind, et minu vaated on lubamatud. Jõudsin teisele üritusele kohale. Seal pidid paljud inimesed kõnet pidama, pidin oma järjekorda ootama. Mõtlesin, et mul ei ole kõne ette valmistatud, aga ma võin paljudel teemadel kõnet pidada. Tuli üks teema välja valida.

*

Üks inimene käitus imelikult. Vanemaks saades lõpetas ta üldse rääkimise ära. Pildil oli kujutatud, et tema asemel juhivad autot kiirabitöötajad.

*

Üks inimene kirjutas mulle, et ta tarvitab narkootikume, aga ainult lahjemaid ja ainult väikses koguses. Ta lisas, et ta ostab neid politseinike ja kiirabitöötajate käest. Mõtlesin, et panen tema jutu blogisse kirja. Mõtlesin, kas ma ikka panen, ei tohi teda halvas valguses näidata.

Koduvarblane

Varblane on воробе́й.
Kõrgeid rõdukorruseid
varustab ta pesaga,
tulles poegi lisama.

 

Kodu oma – домо́вый.

Endale koju ta tood või?

Ta on levinud – распространённый.

Kui siutsub, kas kostab jonn või?

 

Isane on самец

mingi liigi raames.

Emane on самка,

lööb isasega kampa.

 

Ladina keeles passer domesticus.

Lindude õpe on laste kombestikus.

Liiginimi - видовое название.

Eri keeli siia me kaasame.

Sulgpallivõistlustel

Mängisime võistlustel sulgpalli. Minu vastane oli üks välismaa naine. Minul oli pallile pihta saamisega rohkem raskusi kui temal. Ühel hetkel hakkasin mängima selg ees. Nüüd sain pallile hästi pihta, sest lõin seda kuulmise järgi. Võibolla ma ainult arvasin, et ma saan pallile pihta, võibolla mulle seda ei löödudki.

*

Kõndisin koolimajas peatrepist alla. Vaatasin, et kolmandal korrusel on ka rõdu, ma mäletasin paremini teise korruse oma. Rõdu uks jäi mulle teele ette, võtsin sellest kinni, et mööda saada. Aga keegi just liigutas ust ja sõrmed said uksepraos haiget. Jõudsin esimesele korrusele ja nägin õpetaja Kalmet. Mul oli jopp seljas, mis oleks pidanud olema riidehoius. Imestasin, et ma üldse nii sooja ilmaga jopi selga olin pannud. Aga ma vist kodus ei pannudki, ma olin selle vist varasemal korral kooli riidehoidu unustanud ja nüüd hajameelsusest selga pannud. Läksin Kalme tundi klassis 119. Varem olin istunud õpetaja laua pool, aga nüüd oli minu pinginaaber Erik istunud hobuserauakujuliselt paigutatud pinkide õpetajast kaugemasse nurka. Küsisin, kas Eriku kõrvale ümber nurga pöörde võib istuda. Ta lubas. Istusin sinna Eriku ja Viive vahele. Mõtlesin, kumma kõrvale istumine see nüüd on. Panin jalad lähemale Erikule, et ei jääks muljet, et ma tüdruku kõrval istun. Hakkasin kotist selle tunni asju otsima. Kotist tuli välja palju varasemate klasside asju. Vastasin õpetaja küsimusele. Ühel hetkel märkasin, et Viive on must kaks kohta kaugemale nihkunud. Juhul kui ma silmanurgast õigesti nägin ja ta endisel kohal ei istunud.

Neljaratsu avangu tagasikahing

Proovisin täna juba nädal tagasi kirjutatud postituses mainitud varianti. Etteantud käigud olid:

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Rf6 4. Re5. 

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
4. ... Re5 5. d4 Re4 6. Re4 Rg6 7. Og5 Oe7 8. Le2 0-0 9. Oe7 Le7 10. Rc3 c6 11. Le7 Re7 12. Od3 d5 13. Rd1 Ve8 14. Kd2 Of5 15. Re3 Od3 16. cd Rg6 17. g3 Ve6 18. Vac1 Vae8 19. Vhe1 Kf8 20. Vc3 Re7 21. Vf1 h5 22. Va3 Va8 23. f4 g6 24. Vb3 b6 25. Vc3 a5 26. Vb3 Vb8 27. Vc1 Rc8 28. g4 hg 29. Rg4 Ra7 30. Re5 Kg7 31. Ve1 Rb5 32. Rc6 Vc6 33. Vb5 Vf6 34. Vd5 Vf4 35. Ve2 Vh8 36. Vd6 Vf6 37. Vf6 Kf6 38. Kc3 Vc8+ 39. Kb3 Vd8 40. Kc4 Vd6 41. h4 Kg7 42. Ve4 f5 43. Ve1 Kh6 44. d5 Kh5 45. Ve6 Vd7 46. Vb6 Vf7 47. d6 f4 48. Vb5+ Kh4 49. Vd5 Vd7 50. Kd4 g5 51. Kc5 g4 52. Kc6 Vd8 53. Vf5 Kg3 54. d7 f3 55. Kc7 Vd7+ 56. Kd7 Kg2 57. Vf4 g3 58. Va4 f2 59. d4 f1L 60. Va5 Lf7+ 61. Kd6 Lf8+ 62. Kd7 Kf1 63. Vc5 g2 64. Vc1+ Kf2 65. Vc2+ Kg3 66. Vc3+ Kh2 67. Vc1 g1L 68. Vg1 Kg1 69. d5 Lf7+ 70. Kc6 Le8+ 71. Kc5 Ld7 72. b4 Kf2 73. d6 Ke3 74. b5 Ke4 75. a4 Ke5 76. b6 Ld6+ 77. Kb5 Kd5 78. b7 Lc6+ 79. Ka5 Lc7+ 80. Kb4 Lb7+ ja valge sai 92. käigul mati.

Illustratsioon on joonistatud jutu "Autojuhi monoloog" järgi.