Listis maleajaloost

Kirjutasin ajaloo arutelu listi:

Gustav Ernesaksa surma puhul /1993/ kuulutati välja üleriigiline lein. Mängisin sel ajal Tartu malemeistrivõistluste valikturniiri. Seoses leinapäevaga lükati voor edasi, aga öeldi, et kes soovivad ja kokkuleppele jõuavad, võivad siiski mängida. Mainiti ühtlasi, et Gustav Ernesaks oli esimese järgu maletaja ja mitte nõrk esimene järk.

Natuke varem kirjutasin samasse listi:

Vist "Tartu Postimehest" oli hiljuti huvitav teada saada, et vanasti ei olnud kelladel minutiseierit, vaid ainult tunniseier.

Mittemaletajad võibolla ei tea, et maleajalugu tunneb kolme liiki malekelli. Alguses kasutati liivakelli, mida keerati kordamööda kahte pidi, kuni ühel mängijatest liiv täielikult lõppes. Liivakella olen näinud veel lastepolikliiniku füsioteraapia kabinetis. Järgmine malekell oli kahe poolega mehhaaniline seierkell, mida spordilaagris võrkpallurid pidasid äratuskellaks. Selle tööpõhimõte on, et kaks kellapoolt tiksuvad vastaste mõtlemisajal kordamööda, kuni ühel seieri pealt nool kukub. Need kellad on veel kasutusel, aga lisandunud on kolmandana elektrooniline Fischeri kell, millega on võimalik iga sooritatud käigu eest sekundeid lisada. See konstrueeriti endise maailmameistri Fischeri idee põhjal. Fischeri kella eelis on, et see muudab raskemaks seisu asemel ajaga võitmise, aga puudus, et väga kiirel mängijal ei pruugigi aeg otsa saada. Ühel turniiril oli arvestatud, et kõik voorud peaks lõppema kolme tunniga, aga viimane voor venis ühel laual kahe kiire mõtleja vahelise partii tõttu nelja tunni pikkuseks.