Võidumanööver

Klausil lõppes malepartii. Näidati, millise leidliku manöövriga ta võitis. Ta oli viinud viiendal real vankri valge kolmiketturi ette, et etturit lüia. Valgel olid kolm etturit ühel ruudul. Küsisin, kas sellise löömisel lüiakse kolm nuppu korraga või ainult üks, nii et musta nupp jääb valgetega samale ruudule. Vastati, et korraga lüiakse üks ettur. Küsisin, kas vangerdamine saab olla löömine. Vastati, et ei saa. Kui valge oleks püüdnud etturit kaitsta, oleks Klaus pannud ratsuga kuningale ja vankrile kahvli ning vist ähvardanud h-etturiga kolme sammuga lippu minna. Klausi vastane oli olnud Viikmaa. Viikmaa mängis alati sellises stiilis ja Klausi võit oli osalt ehk juhus, ta võibolla tegelikult ei saanud seisust nii hästi aru. Ütlesin, et see oli vooru kõige vaadatum partii. Tegelikult vaadatakse üldse tavaliselt kõige rohkem pealt seda mängu, mis viimasena kestma jääb.

*
Paide vanaema õpetas meid, et me ei paneks labajala külge roosiõit. See olevat küll vanadel fotodel ilus, aga enam nii ei tehtavat. Vanaema tahtis meile kirjutada ühe päevaga kolmekohalise arvu luuletusi, mis õpetaks meid, kuidas elus hakkama saada. Kirjutasin esimese köite viimase luuletuse ise lõpuni. Siis mõtlesin, et ma nähtavasti arvasin vanaema mõtte valesti ära.