Ajalehed malest

Eelmine nädal kirjutasid "Sirbis" Andres Kuusk ja Tuul Sepp võitja- ja kaotajaefektist. Mõned näited olid malest, kuigi artikli teema oli laiem. Tegelikult males on võimalik ka vahepealne tulemus ehk viik. Osad maletajad mängivad põhimõttel kas-võit-või-kaotus, teised lepivad kergesti viiki ja on ettevaatlikud. Kui ka üksikute mängude tulemused on kõik kas võidud või kaotused, võib olla viigiline matši üldtulemus.

Artiklis arvati, et vaimne vorm kõigub vähem kui füüsiline, mistõttu võidu- ja kaotuseseeriatele otsiti psühholoogilisi seletusi. See ehk on õige, et elu jooksul vaimsed võimed muutuvad vähem, sest males võib kauem tipus püsida kui füüsilises spordis. Aga ma olen oma blogis rohkem tähelepanu pööranud vaimse vormi kõikumistele ja selle põhjustele. Üks teaduslik uuring näiteks näitas, et passiivse puhkuse ajal IQ langeb, selle vastu võitlemiseks soovitati puhkuse ajal lauamänge mängida.

Seda, et Mai Narva tuli omavanuste pika male Euroopa meistriks, sain teada "Eesti Päevalehest". Varem olen kasutanud näidet, et kui maletajat pole kooli pandud, siis on ta jõudnud males maailma paremikku. Näidetena olen mõelnud Kamskit ja Polgareid. Aga "Eesti Päevalehe" järgi on Mai Narval selliseid konkurente, kes koolis ei käi, mitmuses. Võibolla neid on siis kogu aeg olnud, minuni on jõudnud informatsioon seni ainult parimate kohta, aga kõik pole Kamski ja Polgaritega võrreldavat edu saavutanud.