Esimene maailmasõda tagajärgedega

„Ajalooline Ajakiri“. Esimene maailmasõda ja selle järelkajad Eestis. 2016, 1 (155). 152 lehekülge.

Seda ajakirjanumbrit pidasin kaane järgi Esimese maailmasõja erinumbriks, aga rohkem on juttu siiski Esimese maailmasõja tagajärgedest. Numbrit kokkuvõtvas avaartiklis ütlevad Mart Kuldkepp, Kaarel Piirimäe ja Pärtel Piirimäe, et Esimest maailmasõda peetakse Lääne-Euroopas mõttetuks sõjaks, aga Ida-Euroopas mitte, sest see viis uute riikide sünnile. Mäletan Pätsi raamatust „Eesti riik. I“, et Päts oli sõja puhkemise üle rõõmus juba sõja algul, nähes ette, mis suunas arenguid see endaga kaasa toob. Rõõmu oli küll ka läänepoolsetes riikides, kuigi sõja lõpuks läks see üle.

Mart Kuldkepp on kirjutanud lisaks artikli Esimese maailmasõja aegsetest eestlastest desertööridest. Rohkem tehtavat juttu kangelastest, mitte desertööridest. Aga ma mäletan Nõukogude ajast, et neid, kellel õnnestus siis Läände põgeneda, peeti just kangelasteks, Ameerika Hääl tõi selle kohta uudiseid. Värskest artiklist ei selgu, kui palju põgeneti Esimese maailmasõja ajal rohkem kui varem. Enne olen lugenud, et põgeneti ka seoses 1905. aasta revolutsiooniga ja veelgi rahulikumatel aegadel sõjaväeteenistuse eest.

Eero Medijainen kirjutab sellest, kas Eesti enesemääramine iseseisva riigina tugines Wilsonile või Leninile. Tegelikult võitles vabaduse eest juba Lembitu. Kohtus prokurör süüdistab ja advokaat kaitseb, aga Medijainen ei pea vajalikuks esineda Eesti riigi advokaadina. Võibolla on küll kasu ka nõrkade kohtade kättenäitamisest, et neid tugevdada. Medijainenit ma ei nimetaks ka prokuröriks, võibolla on ta karikaturist, sest ta on uurinud karikatuuride ajalugu ja lasi neid ka muuteemalistes ülikooliloengutes ringi käia.

Liisi Rannast-Kask kirjutab 1920. aastatel Venemaalt Eestisse tulnud optantidest ja sellest, kuidas kajastus see teema Eesti päevalehtedes. Venemaal läinud elu raskeks, sõjakommunism toonud kaasa nälja. Võibolla tõi ka kommunismi enda kaasa nälg, sest juba revolutsiooni loosung oli „Rahu! Leiba! Maad!“ ja klassivõitlust õhutati juba enne Esimest maailmasõda. Eesti riiki on nimetatud rahvusriigiks, aga sellepärast, et inimene oli eestlane, ei tahetud teda veel Eestisse tagasi lubada, oodatud olid ainult töövõimelised. Kas see pole küüditamise eellugu?

Igor Kopõtin kirjutab Saksamaa ja Eesti sõjaväeküsimustest võrdlevalt. Saksamaal toimuval olnud Eestis toimuvale mõju. Kuid seejuures jääb mainimata, et mõju oli ka nendel maadel, mis artikli teemasse ei kuulunud. Eesti kindralid olid sõjalise hariduse saanud Venemaalt, mitte Saksamaalt. Kopõtin refereerib ajakirja „Sõdur“, aga ma tean, et selle veergudel kirjutas ka Hendrik Sepp, kellele Venemaast ja Saksamaast suuremateks eeskujudeks olid Soome ja Rootsi. Kopõtin võrdleb Saksamaa sõjaveteranide organisatsiooni ja sellest eeskuju võtnud Eesti vabadussõjalaste liikumist. Tegin seda hiljuti ka ise, aga nüüd mõtlesin, et oli ka erinevusi – Eesti vabadussõjalased olid sõja võitnud, Saksamaa Esimese maailmasõja kaotanud. Kopõtin mainib, et Saksamaal kõik ei uskunud, et oldi sõda kaotanud, räägiti pistodahoobist selga ja taotleti revanši. Mul tekkis võrdlus, kuidas praegu tahavad Suurbritannias osad rahvahääletuse kordamist, kuigi neile ebameeldiva otsuse põhjuseid ei ole kõrvaldatud. Aga Esimese maailmasõja lõpus ei toimunud lahingud Saksamaa pinnal, vaid selle piiridest läänes, magistriõppe riimkonspektis kirjutasin Nolte raamatu põhjal Esimese maailmasõja tagajärgede kohta: „Prantsusmaal ja Belgias / maastik aga meenutas / Kuud, mis asub kosmoses. / Kes siis oli kaotuses?“

Ēriks Jēkabsonsilt on tõlgitud läti keelest kaastöö Läti vabadussõja kohta, mis oli selle numbri kõige raskem. Üks põhjus on, et Lätis oli tol ajal olukord veel segasem kui Eestis. Teine põhjus on, et ajaloo- ja keeleõppes on tähelepanu pööratud rohkem Euroopa suurematele maadele ja Ameerika Ühendriikidele kui naabritele. Kuna läti keelt pole õpitud, siis ei jää ka läti nimed nii hästi meelde kui näiteks saksa omad. Rootsi nimed jäävad meelde, kuna nad on samuti germaani keel, aga balti keeltest pole õpitud ühtegi.