Lemmikraamatute nimekiri

Olin saanud üle-eestilisel luulekonkursil esikoha. Olin selle saanud kaks korda järjest. Ütlesin, et ma ei mäleta, kas see juhtus eile või aasta tagasi. Tartu luulekonkursil olin jäänud kolmandaks. Viimati toimunud konkursile oli tulnud saata enda lemmikraamatute nimekiri. Nüüd olid korraldajad pannud osalejate lemmikraamatute nimekirjad koos kaanepiltidega ritta. Kõigilt osalejatelt oli sama arv raamatuid. Ma olin nimetanud ka selliseid, mida ma polnud läbi lugenud, lasteraamatuid olin nimetanud rohkem kui täiskasvanute omi ja mõne raamatu pealkirja olin ise välja mõelnud. Aga ka väljamõeldud raamatutele olid korraldajad leidnud kaanepildi. Mulle võisid lugemata raamatud kaanepildi pärast ka meeldida. Kõik minu lemmikraamatute väljatoodud kaanepildid olid selle poolest sarnases stiilis, et kõigil olid kujutatavad objektid kaane keskel. Ühe raamatu pealkiri oli "Hunditund". Korraldajad olid sellest välja lugenud kirjanikunime Undi ja lisanud selle järele omalt poolt hüiumärgi, et küllap mulle meeldivad ka Undi raamatud. Mõtlesin, kas ma võin saada pealkirjade väljamõtlemise eest võltsimissüüdistuse. Vast mitte, sest ka väljamõeldud pealkiri näitas, mis stiilis raamatud mulle meeldisid.