Presidendikandidaadi raamat

Jaak Jõerüüt. "Teateid põrgust". Tallinn, "Eesti Raamat" 1990. 120 lehekülge.

Seda raamatut lugesin sellepärast, et autorist on räägitud kui tänavusest presidendikandidaadist. Järeldasin, et ta on intelligentne, sest tal on suur sõnavara. Ja ta on presidendiametiks valmistunud, sest see raamat ei ole kõlvatutel teemadel nagu mõnel teisel kirjanikul, vaid autor on mõelnud ka ühiskonna peale. Aga presidendina naerataks ta vähem kui Lennart Meri, sest Jõerüüdil on negatiivseid emotsioone palju isegi ajal, kui rahvas oli üldiselt rõõmus. Ta kirjutab pommitamisest, kurjast koerast, kiirabiga äraviimisest, inetute inimeste suurest arvust, surmast. Siis võiks oodata, et presidendina tegeleks ta pigem ohtude tõrjumise kui positiivsete algatustega. Kirjanik Meri oli hea president, aga ta oli proosakirjanik. Jõerüüt on kirjutanud nii proosat kui ka luulet, võibolla oleks presidendiamet talle liiga proosaline. Ajalehes tsiteeriti ükskord tema luulerida enda kohta: "ei ole südameümber tal ikka veel kaitsekihti". Presidendina oleks vast kaitsekiht vajalik. Sellega ma ei taha öelda, et Jõerüüt oleks teistest esitatud kandidaatidest halvem. Võtaks riiulist ka teiste presidendikandidaatide raamatud, et nendega lähemalt tutvuda, aga ma ei tea, mitu kandidaati on neid üldse avaldanud. Raamatute olemasolu on Jõerüüdi kui kandidaadi puhul plussiks. Ajaleheartikkel või foto on inimesega tutvumiseks liiga vähe.