Päevaplaani rikkumine

Mats Traat. "Roheline laev. Noorpõlve luuletusi 1953-1964". Ilmamaa, Tartu 2016. 111 lehekülge.

Eile lõpetasin tõlkimise hajameelsuse tõttu tund aega hiljem kui esialgu plaanis oli. Sellega läks mööda mõni päev maletrennile eraldatav kellaaeg. Lisaks jätsin lugemata ajalehed ja suuremalt jaolt raadio ajaloosaate kuulamata, sest lugesin Mats Traadi värsket luulekogu. Kuigi see ilmus praegu, on raamatus autori noorusaegsed luuletused. Räägitakse, et trükis ilmuvad need alles esmakordselt. Enne lugemist mõtlesin, et kui need luuletused on noorena kirjutatud, siis tõenäoliselt on need riimilised. Riime seal ongi, aga kõlaefektid ei ole siiski Traadi kõige tugevam külg. Seevastu on tal palju huvitavaid tähelepanekuid. Lugemise ajal jõudis neid ka teadvusesse, aga teisel päeval ei ole enam kõik meeles. Igal juhul on juttu maaelust. Kirjutaja naudib kodukohas elamist. Samas iseloomustab ta seda elu korduvalt sõnaga "kare". Ta ei unista välismaale põgenemisest, aga ei ülista ka Nõukogude korda, kuigi ühes luuletuses esines tolleaegset riiki iseloomustav sõna "viisaastak". Ilukirjandus pöörab rohkem tähelepanu detailidele kui mõnda muud liiki raamatud ja sarnaneb selle poolest unenägudele. Selle luulekogu sisu on tasakaalustatud, mitte liiga palju eri soost inimeste suhetest rääkiv nagu mõni teine raamat.