Lõpuplekk

Kirjutasin pastakaga ilma kaanteta vihikusse. Viimast sõna kirjutades tuli pastakast suur plekk, mis kattis mõned sõnad kinni. Plekk imbus ka läbi paberi, rikkudes teisigi lehekülgi. Plekk oli tulnud sellepärast, et pastakas sai tühjaks. Järgmiseks tuli osta teistsugune. Aga praegu oli pastakaid raskem saada kui varem. Saabus politsei ja tahtis teha trahvi, sest õue peal oli üks pisike auto ilma numbrimärgita. Seletasin, et numbrimärki pole sellepärast, et selle autoga ei sõideta. Pastakaplekk kerkis paberipinnalt kõrgemale ja suundus kriipsuna lae poole. Hakkasin plekki vihiku lehekülgedelt kustutama. See ei kustunud täielikult, aga muutus heledamaks, nii et kinnikaetud sõnad muutusid jälle loetavaks. Aga kustutamise käigus kandus ühelt leheküljelt teisele jooni, mida ei oleks pidanud teisel leheküljel olema. See oli halb, sest see oli kooliõpilaste vihik, mis tuli neile tagasi anda.

Aastapäevareklaam

Eilsel kuupäeval tähistasin ajaloo arutelu listi neljandat aastapäeva. Reklaamisin teises listis nii enda asutatud listi kui ka blogi ajaloorubriiki, mille sissekandeid ma sinna edasi saadan. Listiga liitus kolm uut inimest ja veel rohkemad külastasid blogi. Mõnes mõttes on aastapäev alles täna või ülehomme.

Tomati enesekaitse

Eile tuli jutuks kuivama hakanud tomatitaime plaanis olev likvideerimine. Aga tomat kasvatas enesekaitseks endale samal päeval uued viljad külge. Õisi poleks nagu vahepeal olnud.

Nuputamisülesannete raamat

Tõlkisin ühe kroonika eesti keelde. Kui töö lõpetasin, avastasin alles, et sellest kroonikast on üks tõlge juba varem eesti keeles ilmunud. Ütlesin emale, et mina tõlkisin kirjakeelde, aga eelmine tõlkija on tõlkinud murdesse. Seda ma ei teinud, sest ei saanud aru, et saksakeelne variant on murdes. Võibolla oli minu tõlke avaldamisel ka mõte, just selle pärast, et see ei olnud murdes. Ema vaatas esimest trükki ja ütles isale, et see on tõlgitud olematusse murdesse.

*
Lahendasin nuputamisülesannete raamatut. Mõtlesin iga ülesande üle ja seejärel vaatasin tagant vastused ära. Enamasti olin lahendanud valesti. Ühes ülesandes küsiti mingit nime. Lahendus oli, et kõik nimed ei alga S-tähega. Mõtlesin, et kui anda klassi nimekiri, siis on kõige raskem märgata enda nime puudumist, sest enda nimi nagu ei olekski nimi. Ühes ülesandes oli kästud erinevaid asju võrrelda. Mõtlesin välja hulga võrdlusi. Lahendustes oli kirjas samuti hulk võrdlusi, kuigi teised. Aga öeldi, et mõelge ise juurde. Sain raamatu läbi. Suure osa olin lugenud täna ja alguse juba varem.

Pikad turniirid tulekul

Tulemas on pika mõtlemisajaga Gunnar Uusi mälestusturniir:

http://www.maleliit.ee/info/2016/Gunnar_Uusi_Memoriaal_2016.pdf

Eraldi toimuvad noorteturniir või noorteturniirid:

http://www.maleliit.ee/info/2016/Gunnar_Uusi_Memoriaal_Noortele_2016.pdf

*
Eilses "Eesti Päevalehes" intervjueeriti Garri Kasparovit. Juurde oli lisatud ka väiksem nupp, milles öeldi: "Eri riikides tehtud uuringud näitavad, et malemäng arendab laste matemaatilisi oskusi, analüüsivõimet, strateegilist mõtlemist, loovust ja ka kognitiivset võimekust."

Eilses "Postimehes" kirjutati seevastu spordi varjukülgedest. Pärast olümpiamänge võivat sportlasi tabada depressioon. Anti nõu, kuidas seda vältida. Kirjutatakse, et sporditulemus ei ole see, mis inimese määratleb. Sportlane peaks oma aega sisustama ka muude tegevustega kui oma spordiala ning tegema plaane ka ajaks, mis jõuab kätte pärast olümpiat.

Vangistuse moodi

Kõndisin metsas. Seal kasvasid mustikad ja sinikad. Kuigi ma tundsin marjad ära, oli ikkagi hirm, et ajan need mürgimarjadega segi. Seetõttu ma vähemalt sinikaid ei söönud. Kohtusin ühe võõra poisiga. Ta hakkas minuga rääkima. Ütlesin, et ei kuule, ja läksin lähemale. Poiss ütles, et ah et sinnani ei kosta. Ta arvas, et ma olen mõni tema tuttav, kuigi ei mäletanud, milline. Minu meelest me polnud üldse tuttavad. Poiss läks minema. Kõndisin koos Anttiga ühe maja suunas. Antti küsis, kas ma ka Jürgen I. sünnipäevale tulen. Klassikaaslased pidid sinna kogunema. Vastasin, et Jürgen pole mind varem ükski aasta kutsunud, järelikult ta mind ei oota. Jõudsin majja kohale. Seal elas suur kari lapsi. Lapsed nimetasid sõnu täht haaval. Mulle tutvustati maja korda, et internetti võib kasutada, aga mitte oma postkasti, muidu keegi kopeerib parooli. Selles majas elavad lapsed tundusid olevat alaarenguga, sest nad kogu aeg õppisid, nagu lapsed ikka, aga ei jõudnud nii hästi edasi nagu normaalsed lapsed. See maja oli Ameerikas. Mulle tundus, et mind hoitakse seal vangis. Võibolla oodati, et ma paraneksin, et siis vabaks lasta. Tahtsin koju teatada, et olen Ameerikas. Sisestasin arvutisse kirjaprogrammi aadressi. Arvuti ütles, et sellist kirjateenust siin majas ei kasutata. Mõtlesin, et võin siis tarvitada ka teist. Aga polnud kindel, kas see teisegi puhul õnnestub. Asjad ekraanil vilksatasid ja kadusid.

Toidu kasvatamine ja tarvitamine

Panin kartuleid. Henn näitas, kuidas saab kiiremini panna. Selleks võttis ta poole vao pealt kõik mulla ära ja ladus asemele ritta leivaviilud. Kahtlesin, kas need idanevad, kui leib on läbi kuumutatud. Laual asuva söögi seest leiti pikad elusad ussid. Olin oma portsu juba ära söönud, nüüd olin võibolla solkmed saanud. Võibolla seedimine tegi solkmed kahjutuks. Aga võibolla ka mitte, kui nad juba keetmise üle elasid.

Klubihooaeg alanud

Täna oli päevakeskuse sügishooaja esimene turniir. Tähistati Villeri ja Põvvati sünnipäevi. Tõin koju aastal 1991 Raidvälja toimetatud ajalehe "Salasilm", mille ta mulle juba kevadhooajal andis, aga mille ma siis vihma tõttu maha jätsin. Kiirmaleturniiri mängiti täna 15+15 minuti mõtlemisajaga ja 7 vooruga. Alustas 14 osavõtjat. Pärast kolmandat vooru läks Salupere ära ja tema asemel mängis tema punktidega edasi Lomp. Pärast eelviimast vooru lahkus ka Trohhalev, kes oli juba esikoha kindlustanud. Ma sain tänasel turniiril kaks võitu, kaks kaotust ja kolm viiki. Enne turniiri algust mängisin ühe ja pärast turniiri lõppu teise lühema mõtlemisajaga partii, mille mõlemad võitsin. Paremusjärjestus oli:

1. Trohhalev 6 punkti
2.-3. Ojaste ja Hinrikus 4,5
...
8.-10. Runnel jt. 3,5

Runnel-Põvvat
1. e4 e5 2. d4 ed 3. Ld4 c5 4. Le3 d6 5. Oc4 Lf6 6. Rc3 Oe6 7. Rd5 Ld8 8. b3 Rc6 9. Ob2 Od5 10. ed+ Rce7 11. Ob5+ jne. valge võiduga.

Probleem lause keskel

Vaatasin raamatust Karpovi kommentaaridega malepartiid. Valge käis g4 ja h4, seejärel tegi lühikese vangerduse. Karpov kirjutas, et ärge ajage seisu niimoodi lühikese vangerdusega rahulikuks, mängige ründavalt nagu uus Keres. Hakkasin seda partiid koos Toomaga otsast peale vaatama. Toomas tahtis käia nuppu ühele väljale, aga ütlesin, et käiakse teisele.

*
Kõndisin mööda teed kodu poole. Puhus tugev tuul. Jõudsin kanali koha peale. Mõtlesin, et üle lageda välja on tuul veel tugevam, mul oleks parem minna üle tee ja majade taha varju. Ma siiski ei läinud. Üks poiss kandis süles avarii läbi teinud ja kägaraks sõidetud autot. Natuke maad ta võis seda kanda, aga mida pikemalt, seda raskemaks pidi tal minema. Tee oli tema jaoks liiga pikk.

*
Istusime kooli kohvikus. Sealt läksime tundi, mida andis joonistamisõpetaja. Mõned tüdrukud tulid kohale alles tunni lõpus. Mulle olid nad juba varem öelnud, et tulevad tunni lõpuks, aga nüüd õpetaja käest palusid hilinemise pärast vabandust. Üks tüdruk seletas, et jäi hiljaks sellepärast, et nägi enne õpetajat ennast kohvikus. Tundi andis eesti keele õpetaja. Pidi algama kontrolltöö osa peale, mida ma ei osanud. Õpetaja kutsus mind vastama. Läksin klassi ette. Sain lause, mis oli kergem kui ma ootasin. Ütlesin, et selles on vist kõiki tähti üks kord. Hakkasin seda tahvlile kirjutama. Kirjutasin pikkade ja kitsaste tähtedega. Kirjutusvahend oli halb, vahepeal ei tahtnud see jälge jätta ja vahepeal jättis tahvlile liiga vedelat jälge. Seetõttu ma katkestasin kirjutamise ja vastasin edasi suuliselt. Nüüd nägin, milles peitub selle lause raskus - ei teadnud, kas lause keskel on liitsõna või kaks eraldi sõna. Mõtlesin, et "järele" ja "järgi" puhul on vist kirjutamisviis erinev. Pakkusin ühe variandi välja. See vastus oli vale ja sain hindeks ühe. Siis olid kõik minu blogisissekanded ka ühele kirjutatud. Asusin teele direktori kabineti poole, et õpetaja peale kaevata. Mõtlesin, et räägin, et ta pani hinde ainult ühe lause põhjal. Mul oli selles lauses ka kõik peale ühe märgi õige. Ma olen lugenud vanu ajalehti ja tean, et kõigil aastatel ei ole keelereeglid üldse samad. Direktori kabinetis hoidsin käes väikest märkmikku. Mõtlesin, et sellises formaadis märkmik on väga ilus. Ainult et õpetajale võibolla ei meeldinud, et mul selline on, sest ta võis karta, et ma hakkan tema ainet ka sellisesse kirjutama ja talle on see paber lugemiseks liiga kitsas. Märkmiku vahele mõtlesin panna lahtiseid lehti. Tegelikult sellised lehed oleks märkmiku kasutamise vähem meeldivaks teinud.

Aeglasemalt, aga kauem

Eile töötas pea tavalisest halvemini, kui välja arvata, et sain kirjutatud kaks luuletust. Et aeglasemat töötempot osaliseltki tasa teha, lõpetasin tõlkimise kolm tundi hiljem kui tavaline päevaplaan ette näeb. Täna loodetavasti sama ei kordu, sest ärkasin kolm tundi varem kui eile.

Unenägusid ei jäänud täna meelde võibolla eileõhtuse hilise töötamise pärast. Aga kui unenägude rubriiki midagi kirjutada ei ole, siis kirjutan mõnda teise. Aastal 2000 käisin psühholoogi juures, ta ütles esimeses või teises tunnis, et inimesele on tingimata vajalik eneseteostus. Tol ajal mul veel blogi ei olnud, aga praegu mõtlen, et eneseteostuse poolest pakub blogi kirjutamine mulle kõige rohkem. See on nagu väikese tiraažiga ajaleht. Kirjutan ajaloost nii raamatute saatesõnades kui ka blogi ajaloorubriigis, aga blogis kirjutatut loen rohkem kordi üle.

Blogi kirjutamiseks on mul nähtavasti selle võrra kergem aega leida, et ei pea kõiki majapidamistöid tegema, sest elan endiselt vanematega koos. Osad ei pea seda heaks kui lapsed ei iseseisvu, aga Sorokini raamatutest lugesin, et tema meelest ei ole halb mitte ainult abielulahutuste arvu kasv, vaid ka vanemate ja laste vaheliste sidemete nõrgenemine. Selle kohta saab tuua poolt- ja vastuargumente. Nendel, kes elavad üksi, on nähtavasti parem näiteks söögitegemisoskus. Aga ülikoolis oli üks õppetöö vorm seminar ja perekonnaliikmetega rääkimine on samuti seminaride pidamine.

Sahtlisse kirjutamine ei paku mulle ka nii palju kui blogi kirjutamine. Teen küll mõlemat, aga sahtlisse kirjutatut loen jällegi vähem üle. Blogis küll väga palju ei kommenteerita, aga kui tean, et keegi loeb, siis vaatan enda kirjutatut ise võimaliku lugeja pilguga. Ja loenduritele jääb külastustest jälgi, et millist postitust on rohkem loetud. Selle põhjal saan tagasisidet, mis inimesi rohkem ja mis vähem huvitab.

Vend riputas hiljuti feisbukki üles paroodia, kuidas halb ajalehe lugejakiri rääkivat peamiselt kirjutamisest. Tänases blogisissekandes on samuti suur osa kirjutamisest. Aga mis teha, kui tegelen sellega nii töökellaajal kui ka vabal ajal. Teine kord võin kirjutada ka lugemisest.

Stiilid vahelduvad

Üks minu raamat on selgus
ja teine on segasus.
Oleneb, millise raja
on valinud Pegasus.

Selge mõte jääb meelde
ja segane ununeb.
Nii lugejal autori abiga
mäluauk kujuneb.

Olukord läänerindel

Sallijad on vihased ja mind ei salligi.
Neegritele teevad nemad samas kalligi.

Inglismaal on murenema hakand Euroliit.
Kas siis sobib saada enam selles keeles viit?

Vihikud ja vannituba

Üks poiss nimetas teemat, millel ta tahab lugeda. Otsisin välja kolm oma vana vihikut ja ühe vana õpilaspäeviku, milles oli sel teemal kirjutatud, et talle anda. See oli esimene kord, kui ma kamba vihikut kellelegi lugeda andsin.

*
Küsisin, kas keegi on kunagi minu vihikuid lugenud. Ema vastas, et tema ja isa täna lugesid, võibolla mulle selline stiil sobib. Hüüdsin, et kui neid loeti, siis ma ei saa enam kunagi kirjutada. Viimasel täis kirjutatud leheküljel olin pealegi nimetanud Oudekkit.

*
Vannitoa seina sees oli auk. Varem oli auk olnud ühes seinas, nüüd teises. Remondi tõttu oli auk rohkem avatud kui varem. Tõnu küsis, kas keegi kunagi Saksamaalt seda vannituba vaatab. Vastasin, et selle augu kaudu vaadatakse. Tõnu küsis, et aga kas vaatab ainult üks inimene. Vastasin, et võibolla edastatakse peeglite abil pilti teistele ka. Tegelikult võibolla see auk ei avanenud Saksamaale, vaid naaberkorterisse. Ma polnud ainult sellepärast selle kaudu naabreid näinud, et naabrid käisid vannitoas teisel kellaajal.

Varjatud rääkimisoskus

Tahtsin sõita Paidesse, aga soovitud kellaajal ei läinud ühtegi bussi. Mõtlesin, et võibolla peaks siis sõitma kõigepealt Tapale ja seal vaatama, kuidas Paidesse edasi saada. Aga Tapa oli väike linn, Tapa ja Paide vahel ei pruukinud enam täna bussi olla, neid oli ilmselt veel vähem kui Tartu ja Paide vahel.

*
Ütlesin Egele: "Kas ..." Jätsin lause pooleli ja ütlesin: "Ah!" Ma oskasin pikalt rääkida, aga mul oli võibolla parem teha, nagu ei oskaks, sest teised arvasid, et ei oska, võisin nende muljet kinnitada. Mul oli kombeks kõndida koju koos Oudekkiga. Temaga ajasin tee peal juttu. Lõpuks jõudsime kiviseinalisele õuele, kus oli Oudekki koduuks. Ta küsis, kas ma tuppa ka tulen. Vastasin, et ei tule. Ta elas vanematega koos. Varem olid naised tundunud mulle erilised inimesed, aga nüüd tundusid tavalised inimesed. Kirjutasin juhtunu üles. Nimetasin ühe tableti nime. Henn viskas selle tableti õhku. Vaatasin üle, mida ma olin kirjutanud. Pilt oli segasem kui ootasin. Vist ei tulnud lugeda pingiridasid vasakult lõpuni paremale, vaid vahekäiguni ja alles viimase reani jõudmise järel teiselt poolt vahekäiku. Siis tuli mulle meelde, et pilt on segane tableti õhku viskamise tõttu. Kõigepealt tuli see maapinnale tagasi panna. Herilane nõelas õhku. Tal tuli nõel keha küljest lahti ja elas ussikesena edasi. Klaus puudutas seda nõela. Ütlesin, et ta nüüd oma silma ei puudutaks. Ta pani ikkagi sõrme vastu silma, aga halbu tagajärgi ei paistnud olevat.

Katse etturit säilitada

V-R-K-L-O-O-V-R
1. e4 d5 2. ed Ld5 3. Rc3 La5 4. d4 c6 5. Oc4 Rg6 6. Rg3 Rd7 7. Rce4 Lc7 8. Od2 Rb6 9. Ob3 e6 10. Le2 0-0-0 11. 0-0 f5 12. Rg5 Vd4 13. Re6 +-

Lühike sedel

Olime hotellitoas ja magasime hommikul kaua. Me ei saanud koridori peale vannituppa minna, sest kogu aeg tuli mingi takistus ette. Need seisnesid selles, et uksest käis inimesi. Vaatasime sedelkataloogi. Ühe õppejõu kohta oli sinna lisaks nimele kirjutatud ainult üks sõna. Mulle meenus, et ühed inimesed olid sellest juba varem rääkinud. Nad olid terve kataloogi läbi lugenud ja öelnud, et see sedel on kõige lühem. Üks riik palus teist, et ärme teeme tuumasõda, me elame jõukuse ajastul.

Uus mängija platsil

Aknalaual mängiti jalgpalli. Ühel poolel oli kaks mängijat, teisel pool üks. Mina vaatasin pealt. Kaheliikmelises võistkonna oli Ivo ja tema vastaseks üks tüdruk. Ivo lõi palli üle aknalaua ääre. Ütlesin, et ma võin selle mängu tagasi visata. Viskasin madala liigutusega, nii et tüdruk saaks kohe Ivo väravat ründama joosta. Ivo tegi pahast häält. Ütlesin, et tavaliselt visatakse pall mängu üle pea. Ivo vastas, et seda jah. Ütlesin, et ma võin uuesti visata. Ühte võistkonda kuulus karu, aga see võistkond oli 0:10 taga. Varem oli karu alati paremini mänginud. Siis tuli platsile üks mängija juurde. See oli superkaru, ta lõi kohe jõulise liigutusega värava. Publik pistis juubeldama rohkem kui ühegi varasema värava puhul. Kuigi see meeskond oli veel 9 punktiga taga, täitus televiisoriekraan rasvase kirjaga lausetest: "Numa wins Russia 1:10!" Varem platsil olnud karu oli ainult teeselnud, et on superkaru.

Spordilaagrid 1990. aastatel

Kirjutasin ajaloo arutelu listi:

Olen käinud aastatel 1990 ja 1994 Tartu Laste ja Noorte Spordikooli spordilaagrites Haanjamaal Plaani külas Mäe-Kääraku talus. Esimene kord olid seal korraga maletajad ja võrkpallurid, teisel korral lisaks vehklejad. Korraldati võistlusi males, jalgpallis, võrkpallis, lauatennises, jooksmises tasasel maal ja mäest üles, teatevõistlusi ja võisteldi ka telgi korra osas. Lisaks mängiti kaarte, sulgpalli, õpiti karkudel kõndimist, tehti köögitööd, peeti isetegevuskonkurssi, korraldati filmiõhtuid, käidi ujumas ja ekskursioonil Suurele Munamäele. Nende kahe aasta vahepeal laagrit ei olnud, sest kaev olevat sõnnikut täis olnud, aga laagri jaoks oli raha eraldatud ja see maksti trenniskäijatele välja osalt vist sularahas ja osalt Tartu Teenindusmaja söögitalongidena. Varem ma trennis ei käinud ja hiljem olin liiga vana.

Gruusia klass

Näitasin, kus võiksid umbes olla asunud ühe talu piirid. Tõmbasin nad sinna, kus tundus kõige loomulikum. Mult küsiti, kas ma arvan, et Nõukogude ajal olid nii suured talud. Olin kuulnud, mis nende suurus hektarites oli, aga arvasin, et üks hektar on suurem. Olin ümbritsenud piiriga liiga palju hektareid. Aga talu mõjuala vist oligi suurem kui talu ise. Kuigi Nõukogude ajal ei tohtinud kuskilt natukegi oma majast kaugemalt heina teha. Olime koolis. Õpilased hakkasid inglise keele eksami jaoks kordama. Erik küsis, mis on Inglismaa pealinn. Vastasin, et London. See oli vale vastus, pealinn oli üks väiksem. Ütlesin, et lähenev eksam on lõpueksam, see tuleb kõigi klasside osa peale. Õpetaja hakkas nutma ja ütles, et kui nii räägitakse, siis ta teebki raskema eksami. Ta andis mulle tagasi kontrolltöö. Mina pidin ütlema, mis on selle hinne, et õpetaja saaks selle klassipäevikusse kanda. Ütlesin, et hinne on 3+. Aga see oli keerulise käekirjaga kirjutatud. Ütlesin, et võibolla ka 2+. Õpetaja oli esimesena pakutud variandi juba sisse kandnud, aga nüüd parandas teisena pakutu vastu. Kolmest madalam hinne tähendas, et lõpueksamile ma ei pääsenud. Mul oli käitumine ka 2. Mõtlesin, et kodus ütlen, et Stalin pani mulle käitumishindeks kahe. Stalin polnud mingi hindaja, sest ise oli ta veel halvema käitumisega. Filmi võtted olid toimunud selles Gruusia koolis, sest selles klassis õppis palju tulevasi kuulsaid revolutsionääre, nagu Krister ja Stalin. Meie klassis Eestis oli ka palju tulevasi kuulsusi. Igas klassis vast mitte. Õpilased olid pidanud üksteisele ise erinevates ainetes hindeid panema. Ma ei teadnud, mis minu juures kaasõpilastele ei meeldinud, aga üldiselt ei teadnud õpilased üksteisest midagi ja panid kõik hinded peamiselt välimuse järgi. Ma sain võibolla halbu hindeid sellepärast, et rääkisin vähe.

Eksmatrikuleerimine

Pisikesed olendid pandi toitelahusesse, et nad seda sööma hakkaksid. Toomas ütles, et tavaliselt hakkavad enne sööma need, kes ei ole lahusega kokkupuutes. Ka täna hakkas enne mullitama lahuse kaugem ots. See tähendas söömise algust ja mullitamine levis üle kogu lahuse. Kui mullitamine hakkas vaibuma, ütles Toomas, et tema arvas, et saak tuleb suurem. Tegelikult ei tähendanud mullitamise algamine seda, et see peakski kestma jääma.

*
Läksin majja, kus asus ajaloo õppehoone. Vastu tuli üks naine, keda mina ei tundnud, aga kes tundis mind ära ja ütles, et ma olen eksmatrikuleeritud. Lahkusin hoonest. Mul oli magistriõppes olnud kõik peale magistritöö tehtud. Viimased kümme aastat ma polnud sellesse eriti täiendusi teinud. Olin kirjutanud igale poole alla "teadusmagister", sest arvasin, et olen tulevane teadusmagister. Nüüd, kus ma olin eksmatrikuleeritud, võidi mind hakata süüdistama, et olen andmeid võltsinud. Läksin põõsa juurde, millelt Pille tikreid korjas. Sinna tuli ka üks võõras tüdruk. Ütlesin, et võibolla mind ei eksmatrikuleeritud sellepärast, et ma olen õppeaja ületanud, vaid sellepärast, et ma saatsin listi kirja. Pille vastas, et loomulikult sellepärast, igat õppeaja ületajat ei eksmatrikuleerita. Oli tühistatud ka minu "Ajaloolise Ajakirja" tellimus, et mind ajaloolaste hulgast kõrvaldada. Mõtlesin, et ongi hea, ajakirja saab poest ka osta, aga kui olin selle tellija, jäid pooled numbrid kohale tulemata.

*
Just mina olin see, kes ennast ajaloo alal täiendas. Käisin selle jaoks raamatukogus lugemas. Ma ei uurinud küll kindlat teemat, vaid kõiki teemasid. Olin kaks korda postkontori kaudu endale ka välismaa ajalooajakirja numbri koju tellinud, aga need olid jäänud kohale saabumata. Mõtlesin, kas peaks minema postkontorisse asja uurima. Ajakirja polnud tulnud nähtavasti sellepärast, et ma olin Eestis ainus tellija ja ühele inimesele saatmine oleks olnud liiga kulukas. Seda saadeti ka raamatukogule, aga mitte tellituna, vaid annetusena. Mind oli magistriõppest eksmatrikuleeritud. Mõtlesin rääkida, et ma mõtlesin vahel magistritöö lõpetamisele ainult viisakusest õppejõudude vastu, ega minul magistrikraadi vaja ei ole. Ma oleksin võinud tööle iga hetk punkti panna, sest lehekülgede arv oli täis. Mõtlesin, et lähen ajaloo osakonna juhataja juurde ja karjun, et mis mõttes ma eksmatrikuleeritud olen, mul on punktid koos. Karjumine oleks olnud vastuolus sellega, et esimesel hetkel jäin rahulikuks. Teisi olin näinud eksmatrikuleerimisteateid rahulikult vastu võtmas ja nad olidki rahulikuks jäänud. Läksin tikripõõsa juurde tagasi. Pille ütles, et ta läheb minu küsimuses ülikooli õiendama, sest psühhiaatrist lapsevanemaks ei piisa, on vaja ka ülikooli õppejõudusid.

Levihäired

Lõppes minu blogisissekannete postkasti edastamine. Ütlesin, et see lõppes juba kolmandat korda, vahepeal need tulevad ja vahepeal ei tule. Mulle vastati, et see tuleb arvatavasti sellest, et tolm koguneb arvutisse, arvuti tuleb vahepeal puhastaja juurde viia. Mõtlesin, et võibolla aitab siiski sama meetod, mis eelmistel kordadel. Püüdsin meelde tuletada, milles see seisnes. Arvuti kordasaamiseks hakkasin tegema testi. Seal öeldi, et oma andmeid tuleb täpsustada, sest tavaliselt blokeeritakse Aafrikast saabuvad kirjad. Aafrikast tuli petukirju. Testis küsiti kaarditundmist. Tuli vastata, mis riigis asub üks kaardil näidatud linn. Mulle tundus, et see on kummuli lükatud ja põhjapoole tõstetud Iirimaa. Otsisin raamatust, kas Iirimaal on selle nimega linn.

Majast majja

Vaatasime vana pilti, mille erinevad osad olid joonistanud erinevad vennad. Põhiosa oli joonistanud Klaus, aga paremal puutüvesid Henn, need olid sujuvama joonega. Puulehti oli joonistanud mõni väiksem vend, sest need olid tulnud välja oskamatumalt. Puude küljes olid vaheldumisi puulehed ja liblikad.

*
Valmistusime maamajast lahkuma. Klõpsutasin lüliteid. Tahtsin neid vajutada nii, et toas tuled kustuksid, aga väljas latern jääks põlema. Ma ei teadnud, milliseid lüliteid tuleb selleks vajutada. Koguti raha, ema pidi mulle pärast tagasi maksma. Mõtlesin, et ta maksab tagasi vist ainult selle osa, mis mina annan, mitte ei maksa mulle kogu kokkukogutud summat. Tartus kõndisin mööda Vanemuise tänavat. Tee ääres Krister organiseeris midagi. Mõtlesin teha ettepaneku, et kui ta nagunii organiseerib, siis võiks ta klassivanemaks tagasi valida. Läksin eurovastaste partei asutamise üritusele. Istusin kõige tagumisse ritta, et esialgu toimuvat jälgida. Aga mõtlesin ka sõna võtta. Kui ma sõna poleks võtnud, oleks partei võinud areneda soovimatus suunas. Läksin koos Kristeriga ühte majja, et sealt kohe uuesti lahkuda. Enne lahkumist tahtsin käia wc-s. Neid oli mitu tükki, esimesena vabanes selline, mille uks oli põrandast tükk maad kõrgemal, aga ruumi enda põranda ja lae vaheline kaugus oli väike.

Kõvasti õppimine

Lähenesid teist korda keskkooli lõpueksamid. Vaatasin matemaatika vihikut. Olin kirjutanud tahvlilt soga maha sellest ise aru saamata. Või tegelikult ülesande lahenduskäigu kirjapanemiseks ei pidanudki küsimust ümber kirjutama. Mõtlesin hakata jälle päevad läbi õppima, loobudes maletrennist ja ajaloo lugemisest. Esimene kord keskkooli lõpueksameid tehes olin kõvasti õppinud, et saada kõik eksamid viied, nüüd mõtlesin teha sama, et kolmed kätte saada. Esimene eksam oli matemaatika, aga ma ei teadnud teiste eksamite kuupäevi. Esimene kord keskkooli lõpetamise järel olin inertsist veel terve ülikooli hästi õppinud, nüüd võis midagi samasugust korduda.

Tartu Suvi mängitud

Täna toimus Tartu Suve kiirturniir. Voore oli 8, sain 3,5 punkti. Pärast neljandat vooru oli lõunavaheaeg, mida kasutasin kodulinnaga tutvumiseks - külastasin vist esimest korda kaubamaja toidupoodi. Kaks poodi, kust olen varem toitu ostnud, ei paistnud enam tegutsevat. Lahkusin turniirilt enne viimase vooru lõppu, seetõttu ma auhinnasaajaid ega enda kohta ei tea, aga need ilmuvad Maleliidu koduleheküljele. Homme on veel välkturniir, kus ma ei osale.

Lisaks etturile

1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rc3 e6 5. g4 Og6 6. Rge2 c5 7. h4 h6 8. Oe3 Lb6 9. Ld2 Rc6 10. 0-0-0 h5 11. dc Oc5 12. Oc5 Lc5 13. Rf4 Rge7 14. Rg6 Rg6 15. f4 hg 16. h5 Rge7 17. Oe2 La5 18. a3 g3 19. Og4 b5 20. Vhg1 b4 21. Rb1 ba 22. Ra3 Ld2+ 23. Vd2 Vb8 24. Vg3 g6 25. hg Rg6 26. f5 Vh1+ 27. Vd1 Vd1+ 28. Kd1 ef 29. Of5 Rge7 30. Oh3 Rce5 31. b3 Vb4 32. Rb1 f5 33. Rc3 Kf7 34. Re2 Kf6 35. Vc3 (Siiani partiist Sokolov-Karpov) R5c6 36. Og2 Ke5 37. Vc5 Vg4 38. Of3 Vh4 39. Rc3 Kd4 40. Ra4 Ke3 41. Vc3 Kf2 42. Vd3 Rb4 43. Vc3 d4 44. Vc7 Kf3 45. Ve7 Vh1+ 46. Kd2 Vh2+ 47. Kd1 Rc2 48. Va7 Rd3+ 49. Ke1 Vh1+ 50. Kd2 Vd1++

Tagasiside

Liisale polnud feisbukis ammu ükski minu postitus meeldinud, aga hiljuti oli ta meil külas käinud, sellepärast täna üks meeldis. Ta oli käinud külas oma vanematega koos ja tema vanematele ka see postitus meeldis. Maaja ütles, et tal on juba nii palju lapsi, et tal läheb raskeks. Mulle tuli nii palju kommentaare, et mõtlesin, et pean osad lugemata jätma, muidu ei jää töö tegemiseks aega. Õiguskantsler Jõks saatis mulle naeratuse märgi.

Rohkem ärkamisi

Üks naine oli käinud meestega koos saunas. Pärast ta kiitis, et meestel olid head mahedad hääled. Talle öeldi, et ta peab valmistuma laste, lastelaste ja lastelastelaste sündimiseks.

*
Ujumise õpetus oli, et tuleb heita vee peale kõhuli, seejärel pea, käed ja jalad veest välja tõsta ning neid liigutama hakata.

*
Klausil läks hääl kurvaks ja ta ütles, et välismaal käies kukkus tal vist raha taskust välja. Vastasin, et seal riigis on palju taskuvargaid. Olime vanaema korteri sarnases korteris. Kõlas uksekell ja Klaus läks ust lahti tegema. Sisse tuli üks tüdruk. Ta istus minuga samale pingile seina äärde, minust teisele poole nurka. Ta küsis, kas ma olen nõus temaga rääkima. Olin nõus, aga ei osanud millestki juttu alustada. See tüdruk võis olla mõni minu kursuseõde, aga ma ei olnud kindel ja ei tahtnud küsida.

*
Magasin oma voodis. Ärkasin korduvalt üles. Ärkamiste ajal sain aru, mis kell on, heites pilgu kogu ööle. Kaugematele kellaaegadele heitsin varem kui lähematele.

*
Karba oli teatanud, et täna mängitakse malet teises klubis. Enne läksin siiski Peebo klubisse. Seal ei olnud kedagi. Lauale olid jäänud paberid. Väljusin välisuksest ja hakkasin uksenööpe kinni panema. Neid oli palju ja need käisid üsna raskelt. Teisi maletajaid tuli ka kohale. Tundus, et täna toimuvad turniirid mõlemas klubis korraga. Mõtlesin minna nüüd vaatama Karba kutsutud kohta. Olin seal varem käinud, see oli endise Jakobi tänava maleklubi taga. Ma ei mäletanud enam täpset ust. Aga võisin minna vist ka vanasse Jakobi tänava maleklubisse, uue klubi ruume oli vist laiendatud ka nendesse.

Vastastikused süüdistused

Enne Eesti Euroopa Liitu astumist oli eurovastaste üks argument, et ajakirjanikud ja poliitikud valetavad rahvale. Ma mäletan, et ise kasustasin seda seoses sellega, et arvasin, et ei vasta tõele, et Euroopa Liitu astumine pannakse rahvahääletusele, kuna olin lugenud, et välislepingute ratifitseerimist ei saa rahvahääletusel otsustada. Selles punktis ma eksisin, kõigepealt toimus rahvahääletus ja seejärel ratifitseerimine Riigikogus.

Nüüd olen erinevatest ajalehtedest lugenud, et Suurbritannia Euroopa Liidust väljaastumise rahvahääletuse tulemuse olevat otsustanud see, et hoopis eurovastased valetavat rahvale. Nii palju kui ma olen lugenud, ei ole valetamises süüdistajad välja toonud, mida konkreetselt valetati. Ma ei ole ka eriti inglise allikatest lugenud, mis argumente kumbki pool kasutas. Aga põhiargument väljaastumise poolt on selge - sisseränne sinna riiki on liiga suur. Sellest piisab, et Inglismaal elades oleksin ilmselt ka ise väljaastumise poolt hääletanud. Sissejäämise pooldajad on öelnud, et suur osa sisserändajatest tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu. Aga kas ei oleks ühe kategooria sisserände piiramine samuti piiramine? Ja võibolla inglastele on oma inglise keelt riigikeelena kasutavate kolooniate sisseränne vastuvõetavam?

Ilmselt on mõlemal pool nii tõerääkijaid kui ka valetajaid, targemaid ja rumalamaid inimesi. Psühholoogia ütleb, et kergem on uskuda seda inimest, kellega ollakse samal arvamusel. Võõra mõtte suutvat inimene omaks võtta alles siis, kui seda on hulk kordi korratud.

Luuletus ja magistritöö

Lamasin voodis. Mööda läks Henn, kes tõi mulle rebitud paberitüki ja ütles, et isa saatis. Sellele paberitükile oli kirjutatud kaherealine luuletus, mis oli minu kõige halvem. Paberitükk oli rebitud suurema paberi küljest, millel oli olnud rohkem luuletusi, ülejäänud olid paremad. Ma ei saanud enam aru, miks ma selle halva luuletuse üldse kirjutasin. Ise poleks ma seda kellelegi näidanud. Oli lootust, et see oli ainult unenägu, sest Hennul oli praegu minuga samas toas voodi, aga päriselt oli ta täiskasvanu ja siit korterist välja kolinud. Paberitükki oli rebitud nii, nagu ma oleks tahtnud seda luuletust kellelegi tunnis edasi saata. Mõtlesin, kas isa rebis. Aga isa oleks paberit korralikult lõiganud. Algas minu magistritöö kaitsmine. Ma ei saanud veel kaitstud, vaid paluti tööd parandada. Tegin mõned parandused. Ühel fotol oli ühel naisel vähe riideid seljas. See oli Mussolini lapselaps. Mõtlesin, et panen selle pildi magistritöö kõige viimaseks leheks. Või kas nii väheste riietega inimene ikka teaduslikku töösse sobib? Möödunud oli kuu aega, ma polnud jõudnud tööd palju muuta, aga algamas oli vist magistritöö teine kaitsmine. Seisin klassiruumi ees ja mõtlesin, et panen töö osaks lisaks fašismile ka neofašismi. Aga hakkas tunduma, et täna veel kaitsmist ei ole, seetõttu läksin ruumi eest ära ja istusin juhendaja selja taha. Minu selja taga istuv poiss ütles, et ma varjan tal valgust. Nihkusin parempoolselt toolilt vasakpoolsele, aga poiss leidis, et ma varjan tal ikka valgust. Siis ma ei saanud tema heaks midagi teha, kõik istusid üksteise lähedal. Poiss läks ise ja istus minu tagant minu ette. Minu ees istus minu juhendaja kõrval üks tüdruk, kes ajas juhendajaga juttu. See tüdruk tundus olevat Kati P. Üks Lauri N. moodi poiss tõusis püsti, kõndis mõned sammud ja röögatas. Juhendaja küsis talt, misasja ta karjub.

Protokoll

Olin Paide tagatoas. Külla tuli Milius. Olin ühes suures ruumis ja tõstsin malenuppe, kirjutades samal ajal käike üles. Vaatasin läbi väga huvitava variandi ja tahtsin seda pärast blogisse panna. Aga seda ma teha ei saanud, sest Lauri K. võttis ära minnes protokolli kaasa. Mulle tuli meelde, et muidu ka poleks saanud, sest praegu ma magasin, protokolli blogisse panemiseks oleks pidanud ärkama, aga ärgates protokoll alati haihtus. Läksin Laurile järele ja küsisin paberit tagasi. Ta ei andnud. Ta läks läbi ukse, aga uksi oli mitu ja ma ei pannud tähele, millise ta neist valis, nii ei saanud ma talle järgneda.

Kahtlused

Ajalehes kirjutati, et Madis ütles, et ma asutasin tema eilse ühe lause peale ülikooli uue üksuse. Kohe, kui ma selle asutasin, võttis A. Kuusk minuga ühendust, et tema liitub. Kui maleüksusele reklaami teha, võisid sellega liituda paljud. Olin maal. Vaatasin aiast kaugemale. Meenutasin, et selles suunas ma vist ükskord läksin. Või oli see ühes teises maakohas.

*

Teised asusid lõunat sööma. Mina ei teadnud, mis kell mul maleturniir algab. Asusin igaks juhuks söömata teele. Sõitsin bussiga. Ma ei teadnud, kas see buss sõidab turniiri toimumiskohta. Seetõttu väljusin bussist poole maa peal ja istusin teise bussi ümber. Ainult et nüüd kulus mul kaks piletit. Kohtusin Klausiga, kes oli teel samasse kohta ja kinnitas, et turniir algab varsti.

Eelvalimised

Uudistes oli kirjas, kes peab millal eelvalimistele minema. Ühele päevale olid valijateks registreerunud ainult Helena ja Livia. Leidsin, et kui öeldakse, et hääletamine on salajane, aga kõigepealt öeldakse, kes mis kuupäeval hääletab, ja pärast, kuidas antud häälte protsent muutus, siis on ikkagi selge, kes kellele hääle andis.

*
Ajakirjas pöörduti ajaloodoktorantide poole, et nad ei usuks kõike, mida kirjutatakse. Artikli autor ütles, et mina olen kõige targem ajaloolane. Raputasin pead ja vastasin, et mind ajalugu lihtsalt huvitab. Tegelikult mul ei tulnud meelde kedagi, kes minust targem oleks.

Üleajaõppijad

Mul oli magistritöö kaitstud. Ajaloo osakonna ametnik rääkis, et seitsmest minuaegsest magistriõppe üleajaõppijast olin mina ainus, kes lubati kaitsmisele, teisi ülikool rahapuuduse tõttu ei lubanud. Mina pääsesin kaitsmisele sellepärast, et isa maksis minu eest õppemaksu. Ametnik ütles, et ta pole leidnud veel otsust minu magistritöö kaitsmisele lubamise kohta, ei tea, kas see jäi dekaani kätte.

Ratsu hüpped

1. e4 c6 2. d4 d5 3. e5 Of5 4. Rc3 e6 5. g4 Og6 6. Rge2 c5 7. h4 h6 8. Oe3 Lb6 9. Ld2 Rc6 10. 0-0-0 h5 11. dc Oc5 12. Oc5 Lc5 13. Rf4 Rge7 14. Rg6 Rg6 15. f4 hg 16. h5 Rge7 17. Oe2 La5 18. a3 g3 19. Og4 b5 20. Vg1 b4 21. Rb1 ba 22. Ra3 Ld2+ 23. Vd2 Vb8 24. Vg3 g6 25. hg Rg6 26. f5 Vh1+ 27. Vd1 Vd1+ 28. Kd1 (Siiani raamatust.) ef 29. Of5 Rce5 30. Ve3 Kf8 31. b3 Kg7 32. Rb1 Vh8 33. Og6 Rg6 34. Rd2 Vh1+ 35. Ke2 Rf4+ 36. Kf3 Re6 37. Ke2 Rd4+ 38. Kd3 Vh4 39. Ve7 Rc6 40. Vd7 Re5+ 0:1

Reeglite meeldetuletus

Mängisime malet. Lõin oma nupuga aine keskele. Mõtlesin, kas nüüd ei või see aine minu enda nuppu lüia. Klaus tegi kahel käigul sellise löömise, et võttis vastase nupu ära ja seejärel pani oma nupu sellele väljale tagasi, kust see oli tulnud. Ütlesin talle, et ta unustab, et nupp ei saa käigu jooksul kaks korda asukohta vahetada. Lisasin, et pole viga, Anto läks juba esimeses klassis maletrenni, aga Antol ei ole ka see reegel selge. Natukese aja pärast ütlesin, et ainult vangerdusel saab oma nuppe kaks korda käigu jooksul liigutada, aga vangerdus ei või olla löömine.

Nõelumine ja kirjutamine

Seni oli minu riideid nõelunud ema, aga täna otsustasin seda ise teha. Selleks uurisin, milliseid pisteid ema on varem teinud. Tuli niidiga katta ristkülik ja seejärel niidi ots kinni siduda. Niit pidi kulgema mööda varasemat sama värvi niiti, et uus riide pealt liiga hästi välja ei paistaks. Ema oli teinud algul lühikeste vahedega pisteid ja tagapool ühe suure vahe. Läksin kooli inglise keele tundi. Ütlesin, et kooliasju on nii palju, et mul ununeb alati mõni kaasa võtta. Pidime tegema lahti vihikud. Vaatasin, et viimasel täidetud leheküljel on mul kirjas pealkiri ja sellele ei järgne midagi. Eelmises tunnis oli õpetaja kontrollinud, kas õpilastel on see tehtud, mis pidi pealkirjale järgnema. Siis olin pääsenud ühe saamisest sellega, et olin öelnud, et mul on vihik kodus. Nüüd võis õpetaja näha, et mul on see ülesanne tegemata, ja ikkagi ühe panna. Seetõttu keerasin ette järgmise lehekülje. Aga oleksin saanud ikkagi öelda, et võibolla kirjutasin teise vihikusse, ma kirjutan inglise keelt eri kordadel eri vihikutesse. Õpetaja kirjutas vist tahvlile koduse ülesande. Küsisin pinginaabrilt, kas see on meie klassile või eelmisele. Kirjutasin tahvlilt vihikusse harjutust. Mul läks järg sassi. Ütlesin, et mul käivad alati tähelepanu häired. Õpetaja ütles, et ma suudan alati ühe hästi õppida. Vaidlesin vastu, et ei, mul on suured kõikumised. Õpetaja ütles, et "Estonia" uppumine tekitas temas suuri emotsioone.

Soomlaste maailma ajalugu 2

Peatoimetaja Seppo Zetterberg. „Maailma ajalugu“. Soome keelest tõlkinud Erkki Bahovski ja Elle Vaht. Kirjastus Varrak, Tallinn 2015. 904 lehekülge. Praegu loetud lk. 310–600.

Kirjutasin ülikoolis kaks kursusetööd Aafrika ajaloo kohta ja tegin sel teemal ka kaks eksamit. Indiaanlaste kohta ma eksameid ei teinud, aga enne ja pärast ülikooli olen lugenud indiaanlaste kohta rohkem raamatuid kui Aafrika kohta. Praegu oli kergem lugeda indiaanlastest kui Aafrikast, mis ehk näitab, et ülikoolihariduse osakaal kogu ajalooharidusest on alla poole. Seda kinnitab ka statistika, mille järgi magistrieksami programmi panin 41 raamatut, aga blogis olen kirjutanud kolmekohalisest arvust ajalooraamatutest.

Soomlaste maailma ajaloo esimest kolmandikku lugedes leidsin, et see on parem kui eestlaste sama pealkirjaga raamat, sest soomlased pööravad rohkem tähelepanu sellele, mis on ajaloos positiivset olnud. Nüüd Esimese maailmasõja peatükke lugedes mõtlesin, et positiivset võib küll välja tuua, aga negatiivsete sündmuste puhul võiks selgemalt rõhutada, et need on negatiivsed. Saksa ajalehe "Die Welt" Esimese maailmasõja rubriigis on seda arusaadavamalt tehtud, kui kirjutatakse, et Saksa sõjaväel olid suured kaotused peahaavade läbi, mis sundis kasutusele võtma teraskiivrit, või et inimesi suri nälga ja näljast tingitud haigustesse. Soomlased räägivad seevastu sõjast palju diplomaatilise asjaajamise kirjeldusena, ehk pööravad tähelepanu nendele, kes olid tõllas, mitte võllas. Seda võibolla vabandatakse sellega, et tegemist on kokkuvõtliku raamatuga, millesse kõik ei mahu. Aga Esimese maailmasõja ühelauseline kokkuvõte oleks, et selles sai surma miljoneid inimesi, rohkem kui üheski varasemas sõjas. Kui mul midagi kahe silma vahele ei jäänud, siis polnud nimetatud ka kaotuste koguarvu.

Suurte maadeavastustega algas maailma ajaloos periood, kus vähemalt sõjaline esikoht läks Euroopale. Euroopa sees see omakorda vahetus, kes oli esikohal. Algul said kasu Hispaania ja Portugal. Kuid Pürenee poolsaarelgi polevat kasu saanud kõik inimesed ühtviisi. Uuest Maailmast toodi sisse palju kulda, mis põhjustas inflatsiooni, kuid talupojad polevat saanud juurde raha, millega nüüd kallimaid hindasid tasuda. Louis XIV ajal oli Euroopas esikoht juba Prantsusmaa käes, mis oli suur rahvaarvult ja tugev nii sõjaliselt kui ka kultuuriliselt. Ühes lauses öeldi siiski, et Madalmaadest jäi ta maalikunstis maha. Vist ajalehest „The Telegraph“ olen lugenud seletust, et Euroopa juhtiva keele kohale asus inglise keel prantsuse keele asemele sellepärast, et Napoleon kaotas Waterloo lahingu. Kuid soomlaste järgi hakkas esikoht Inglismaale minema juba enne Prantsuse revolutsiooni, kui Inglismaa jõudis ette tööstusrevolutsiooni algusega ja võttis Seitsmeaastases sõjas Prantsusmaalt ära hulga kolooniaid. Inglise võim püsis seni, kuni Saksa-Prantsuse sõja järel loodi uus Saksa Keisririik ja mandri-Euroopas olevat läinud esikoht Saksamaale, kuigi meredel püsis veel Inglise võim. Aastatel 1865–1936 elanud inglise luuletaja Rudyard Kipling kiitis veel Inglismaa vägevust muuhulgas luulereaga: „What is the Flag of England? Winds of the World, declare!“ (Mis asi on Inglismaa Lipp? Maailma Tuuled, deklareerige!) Jõuvahekordi hakati selgitama Esimeses maailmasõjas, mis lõppes Venemaa ja Saksamaa kokkuvarisemise ning Ameerika ja Inglismaa võiduga.

Ka raamatu teises kolmandikus on meeldivalt palju kultuurist. Mulle oli näiteks kasulik meeldetuletus, mis oli baroki ja rokokoo erinevus. Rokokoo kasvanud küll barokist välja, kuid olnud viimasest ilmalikum ja väiksevormilisem. Rokokoo valitsemisaeg olevat olnud lühiajaline, umbes aastatel 1710–1750. Niimoodi muud inimesed peale ajaloolaste ei mõtle, see on üle poole inimese elu. Valgustus ei olevat võtnud rokokood samal määral omaks nagu sellele järgnenud klassitsismi ehk uusklassitsismi, sest valgustus olnud moraliseeriv, aga rokokoo mitte. Raamat „Romantismiaja inimene“ pidas romantismiaja alguseks alles Napoleoni langust, aga soomlaste järgi on uuem seisukoht, et valgustus lõppes juba enne Prantsuse revolutsiooni algust. Ilmselt siiski pole kumbki seisukoht päris õige, vaid samal ajal on olemas erinevad voolud. Sorokin püüdis vaadata statistliselt, milline stiil on mingil hetkel valitsevam, aga selline statistika ei näita veel, kelle teosed vastava aja publikule rohkem meeldivad.

Värav ja sissekäigutee

Tõnu ja üks teine poiss tegid söögisaalis süia. Neil oli keeruline retsept. Ütlesin, et kaer maitseb mulle rohkem kui mõni teine vili. Saabusid kolm klassivenda, kes oskasid teistest paremini jalgpalli mängida. Mina olin nõrk, aga oskasin hästi teistelt palli ära võtta. Lõin kõige rohkem väravaid. Kaks meeskonda pidid ründama kordamööda sama väravat. Võibolla ajasin segi, kumma kord on rünnata, sel juhul võisin lüia ka omaväravaid. Läksin haiglasse. Haigla sissekäigutee kõrval oli tsoon, kus oli kiiritusoht, võibolla see ulatus ka sissekäiguteele. Otsisin ühte blogi. Tundus, et see on maha võetud. Aga tegelikult vist oli link sellele avalikust kohast maha võetud, et blogi külastaksid ainult need, kes seda ise otsivad.

Tööpakkumise ajaleht

Olin rahvarohkes ruumis. Üks tüdruk soovis minuga malet mängida. Mängisime välku. Ma ei saanud seisust midagi aru. Algul oli mul materjali vähem, aga lõpuks võitsin. Teine tüdruk kiitis seda tüdrukut, et väga hästi mängis. Kui osa malenuppe oli asendatud muude esemetega, siis sellised nupud kippusid ühe ruudu peale seisma jääma. Olin oma toas. Mul oli seljas ainult alussärk, kuigi ruumis viibis ka üks tüdruk. Mõtlesin alussärgi ka seljast võtta. Seejärel ma polnud kahekesi selle tüdruku, vaid vennaga. Venna nähes ma polnud harjunud selliste riietega olema, seetõttu mõtlesin ühe riideeseme teise vastu vahetada. Elektrijuhtmest käis sähvatus. Vend lülitas voolu välja ja katsus seejärel juhet. Aga ta kõrvetas sõrme ära. Soovitasin, et ta paneks pantenooli peale. Vend ütles, et seda ta ei tee, aga läks vist siiski panema. Magasin vahel ühes voodis ühe naisega. Teised võibolla mõtlesid, et me magama nagu abielupaar, aga seda me ei teinud. Üks naine ütles, et tal on mulle minu kirjade põhjal tööpakkumine. Ta ulatas mulle neljaleheküljelise värvipiltidega ajalehenumbri, mille ta oli spetsiaalselt minu jaoks koostanud ja mis pidi moodustama selle tööpakkumise. Lugesin midagi ütlemata. Ajalehes kirjutati, et mulle pakutav töö seisneb selles, mida ma olen kogu aeg teinud - unenägude nägemine ja nii edasi. Mõtlesin, et kui seda tööna tegema hakata, võibolla siis ei näegi enam unenägusid. Kui mul oli üks number läbi loetud, siis naine klõbistas mõned sekundid aparaadil ja trükkis välja järgmise numbri. Võisin seda lugeda, aga ei saanud aru, milles pakutav töö seisneks. Ajalehes kirjutati meestest rohkem kui naistest, võibolla taheti, et rahvale jääks mulje, nagu ma oleksin homo. Mul paluti üks mänguasja moodi ese suhu panna. Panin korraks selle ühe otsa suhu, aga võtsin kohe välja.

Tartu Suve juhend

TARTU SUVI, 13. - 14. august 2016

Eraldi kiir- ja välkturniir

Juhend

1. KOHT

Tartu Mart Reiniku Kooli ruumides, Vanemuise 48.

2. REGISTREERIMINE & AJAKAVA

Eelregistreerimine kuni 11.08. 2016.

Kiirturniir, laupäev 13.08.

10:15 – 10:50 lõplik registreerimine
10:55 turniiri avamine
11:00 – 14:00 I-IV voor
14:00 – 14:45 lõunapaus
14:45 – 17:45 V-VIII voor
~ 18:00 lõpetamine

Välkturniir, pühapäev 14.08.

10.30 – 10:50 lõplik registreerimine
11:00 – 13:45 I - VI voor
13:45 – 14:45 lõunapaus
14:45 – 17:00 VII – XI voor
~ 17:15 lõpetamine

3. VÕISTLEJAD ja OSAVÕTUMAKS

3.1. Osaleda võivad kõik korraldava toimkonna loa saanud soovijad, kes on registreerinud hiljemalt 13.08. 2016 ja tasunud enne turniiri algust osavõtumaksu 10 EUR kiirturniiri ja 7 EUR välkturniiri eest.

NB! Osalejate arv on piiratud 85 osalejaga. Eelistatakse eelregistreeritud mängijaid.

3.2. Tartu Kalevi liikmed, üliõpilased, vähemalt 60-aastased : kiirturniir 7 EUR ja välkturniir 5 EUR.

3.3. Rahvusvahelised meistrid ja suurmeistrid ning Tartu Kalevi noorliikmed on õigeaegse registreerimise korral osavõtumaksust vabastatud.

3.4. Kui võistlejal puudub Eesti Maleliidu poolt väljaantav maletajalitsents 2016, siis lisandub sõltumata soodustusest kiirturniiri osavõtumaksule 1 EUR.

3.5. Hiljem kui 11.08. 2016 registreerunutel on osalustasu 50% võrra suurem.

4. KONTAKT

Andres Karba, telefon : 55 46 944, andres.karba@gmail.com

5. MAJUTUSE INFO

Eha Suija Kodumajutus, tel. 7 30 40 80.
Hostel Loomingu kastani 38. Tel 56994398
Mõisavahe Hostel, tel. 7 40 06 74.
Salimo, tel. 7 36 18 50.
Tamme Staadion, Kungla 1, tel. 7 46 10 62.
Tähtvere, tel. 7 42 13 64.



KIIRTURNIIR ( 13.08. 2016 )

7. KIIRTURNIIRI AJAKAVA

Fikseerimata algusajaga voorudel käivitatakse malekellad 7 minutit pärast paarimise avalikustamist (vastav aeg fikseeritakse kohapeal).

I voor: 11:00,
II voor ~ 11:45,
III voor ~ 12:30,
IV voor ~ 13:15,
V voor : 14:45,
VI voor ~ 15:30,
VII voor ~ 16:15,
VIII voor ~ 17:00.

8. VÕISTLUSSÜSTEEM

8.1. Võistlus viiakse läbi individuaalturniirina ühes grupis. Mängitakse 8 vooru šveitsi süsteemis kiirmale ajakontrolliga 15 min + 3 sekundit kummalegi mängijale.

9. TURNIIRI KORRALDUS

9.1. Võistluse tulemused lähevad Eesti kiirmale reitinguarvestusse.

9.2. Kõik voorud mängitakse FIDE kiirmale reeglite järgi.

Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde 5 minutit pärast mänguaja algust, kaotab partii.

9.3. Paarimisprogrammina kasutatakse Swiss Manageri.


9.4. Võrdsete punktide korral kahel või enamal maletajal selgitatakse paremusjärjestus
alljärgnevalt:

1) Kärbitud Buchholz’ite süsteem (vastaste punktide summa ilma nõrgima, ilma kahe
nõrgema jne tulemuseta);
2) vajaduse korral loositakse.


10. AUTASUSTAMINE

Võistluste auhinnafond on järgmine:

I koht 100 – EUR + KARIKAS
II koht 70 – EUR
III koht 50 – EUR
IV koht 30 – EUR
Eriauhinnad :

parim daam karikas + kinkekaart
parim vähemalt 60-aastane karikas + kinkekaart
parim kuni 18-aastane noormees karikas + kinkekaart
parim kuni 18-aastane neiu karikas + kinkekaart
parim kuni 12-aastane karikas + kinkekaart
parim kuni 10-aastane karikas + kinkekaart
parim kuni 8-aastane karikas + kinkekaart
parim tartumaalane karikas + kinkekaart
3 parimat reitingpefomance auhinda medal + kinkekaart

Auhinnafond sõltub osavõtjate arvust ja võib suureneda või laieneda.

10.1. Võistlejad ei saa üle ühe auhinna. Auhinna kattumise korral läheb väiksema väärtusega auhind üle vastavas liinis järgmise koha omanikule. Auhinna saamiseks tuleb viibida lõpetamisel. Kui auhinna omanik ei ilmu lõpetamisele siis auhind jääb välja andmata.


10.2. Võrdsete punktide korral kasutatakse artiklit 9.4.


VÄLKTURNIIR ( 14.08. 2016 )

11. VÄLKTURNIIRI AJAKAVA

Fikseerimata algusajaga voorudel käivitatakse kellad 3 minutit pärast paarimise
avalikustamist (vastav aeg fikseeritakse kohapeal).

I voor: 11:00,
II voor ~ 11:25,
III voor ~ 11:55,
IV voor ~ 12:20,
V voor ~ 12:50,
VI voor ~ 13:15,
VII voor : 14:45,
VIII voor ~ 15:10,
IX voor ~ 15:40,
X voor ~ 16:05,
XI voor ~ 16:35.
12. VÕISTLUSSÜSTEEM

Võistlus viiakse läbi kiirturniirist eraldi individuaalturniirina. Mängitakse 11 topeltvooru
šveitsi süsteemis välkmale ajakontrolliga 3 min + 2 sekundit kummalegi mängijale.

13. TURNIIRI KORRALDUS

13.1. Kõik voorud mängitakse FIDE välkmale reeglite järgi.

Iga mängija, kes ilmub malelaua juurde 3 minutit pärast mänguaja algust, kaotab I partii ja hilinemine 6 minutit toob kaasa matši kaotuse.


14. AUTASUSTAMINE

Võistluste auhinnafond on järgmine:

I koht 60 – EUR + Karikas
II koht 40 – EUR
III koht 30 – EUR



Eriauhinnad :

parim daam kinkekaart
parim kuni 16-aastane kinkekaart
parim vähemalt 60-aastane kinkekaart

Auhinnafond sõltub osavõtjate arvust ja võib suureneda või laieneda.

14.1. Võistlejad ei saa üle ühe auhinna. Auhinna kattumise korral läheb väiksema väärtusega auhind üle vastavas liinis järgmise koha omanikule.
Auhinna saamiseks tuleb viibida lõpetamisel. Kui auhinna omanik ei ilmu lõpetamisele siis auhind jääb välja andmata.

14.2. Võrdsete punktide korral kasutatakse artiklit 9.4.


Kõik käesolevas juhendis määratlemata küsimused lahendab turniiri orgkomitee koos peakohtunikuga.