Nuputamisülesannete raamat

Tõlkisin ühe kroonika eesti keelde. Kui töö lõpetasin, avastasin alles, et sellest kroonikast on üks tõlge juba varem eesti keeles ilmunud. Ütlesin emale, et mina tõlkisin kirjakeelde, aga eelmine tõlkija on tõlkinud murdesse. Seda ma ei teinud, sest ei saanud aru, et saksakeelne variant on murdes. Võibolla oli minu tõlke avaldamisel ka mõte, just selle pärast, et see ei olnud murdes. Ema vaatas esimest trükki ja ütles isale, et see on tõlgitud olematusse murdesse.

*
Lahendasin nuputamisülesannete raamatut. Mõtlesin iga ülesande üle ja seejärel vaatasin tagant vastused ära. Enamasti olin lahendanud valesti. Ühes ülesandes küsiti mingit nime. Lahendus oli, et kõik nimed ei alga S-tähega. Mõtlesin, et kui anda klassi nimekiri, siis on kõige raskem märgata enda nime puudumist, sest enda nimi nagu ei olekski nimi. Ühes ülesandes oli kästud erinevaid asju võrrelda. Mõtlesin välja hulga võrdlusi. Lahendustes oli kirjas samuti hulk võrdlusi, kuigi teised. Aga öeldi, et mõelge ise juurde. Sain raamatu läbi. Suure osa olin lugenud täna ja alguse juba varem.