Nõelumine ja kirjutamine

Seni oli minu riideid nõelunud ema, aga täna otsustasin seda ise teha. Selleks uurisin, milliseid pisteid ema on varem teinud. Tuli niidiga katta ristkülik ja seejärel niidi ots kinni siduda. Niit pidi kulgema mööda varasemat sama värvi niiti, et uus riide pealt liiga hästi välja ei paistaks. Ema oli teinud algul lühikeste vahedega pisteid ja tagapool ühe suure vahe. Läksin kooli inglise keele tundi. Ütlesin, et kooliasju on nii palju, et mul ununeb alati mõni kaasa võtta. Pidime tegema lahti vihikud. Vaatasin, et viimasel täidetud leheküljel on mul kirjas pealkiri ja sellele ei järgne midagi. Eelmises tunnis oli õpetaja kontrollinud, kas õpilastel on see tehtud, mis pidi pealkirjale järgnema. Siis olin pääsenud ühe saamisest sellega, et olin öelnud, et mul on vihik kodus. Nüüd võis õpetaja näha, et mul on see ülesanne tegemata, ja ikkagi ühe panna. Seetõttu keerasin ette järgmise lehekülje. Aga oleksin saanud ikkagi öelda, et võibolla kirjutasin teise vihikusse, ma kirjutan inglise keelt eri kordadel eri vihikutesse. Õpetaja kirjutas vist tahvlile koduse ülesande. Küsisin pinginaabrilt, kas see on meie klassile või eelmisele. Kirjutasin tahvlilt vihikusse harjutust. Mul läks järg sassi. Ütlesin, et mul käivad alati tähelepanu häired. Õpetaja ütles, et ma suudan alati ühe hästi õppida. Vaidlesin vastu, et ei, mul on suured kõikumised. Õpetaja ütles, et "Estonia" uppumine tekitas temas suuri emotsioone.