Gruusia klass

Näitasin, kus võiksid umbes olla asunud ühe talu piirid. Tõmbasin nad sinna, kus tundus kõige loomulikum. Mult küsiti, kas ma arvan, et Nõukogude ajal olid nii suured talud. Olin kuulnud, mis nende suurus hektarites oli, aga arvasin, et üks hektar on suurem. Olin ümbritsenud piiriga liiga palju hektareid. Aga talu mõjuala vist oligi suurem kui talu ise. Kuigi Nõukogude ajal ei tohtinud kuskilt natukegi oma majast kaugemalt heina teha. Olime koolis. Õpilased hakkasid inglise keele eksami jaoks kordama. Erik küsis, mis on Inglismaa pealinn. Vastasin, et London. See oli vale vastus, pealinn oli üks väiksem. Ütlesin, et lähenev eksam on lõpueksam, see tuleb kõigi klasside osa peale. Õpetaja hakkas nutma ja ütles, et kui nii räägitakse, siis ta teebki raskema eksami. Ta andis mulle tagasi kontrolltöö. Mina pidin ütlema, mis on selle hinne, et õpetaja saaks selle klassipäevikusse kanda. Ütlesin, et hinne on 3+. Aga see oli keerulise käekirjaga kirjutatud. Ütlesin, et võibolla ka 2+. Õpetaja oli esimesena pakutud variandi juba sisse kandnud, aga nüüd parandas teisena pakutu vastu. Kolmest madalam hinne tähendas, et lõpueksamile ma ei pääsenud. Mul oli käitumine ka 2. Mõtlesin, et kodus ütlen, et Stalin pani mulle käitumishindeks kahe. Stalin polnud mingi hindaja, sest ise oli ta veel halvema käitumisega. Filmi võtted olid toimunud selles Gruusia koolis, sest selles klassis õppis palju tulevasi kuulsaid revolutsionääre, nagu Krister ja Stalin. Meie klassis Eestis oli ka palju tulevasi kuulsusi. Igas klassis vast mitte. Õpilased olid pidanud üksteisele ise erinevates ainetes hindeid panema. Ma ei teadnud, mis minu juures kaasõpilastele ei meeldinud, aga üldiselt ei teadnud õpilased üksteisest midagi ja panid kõik hinded peamiselt välimuse järgi. Ma sain võibolla halbu hindeid sellepärast, et rääkisin vähe.