Eksmatrikuleerimine

Pisikesed olendid pandi toitelahusesse, et nad seda sööma hakkaksid. Toomas ütles, et tavaliselt hakkavad enne sööma need, kes ei ole lahusega kokkupuutes. Ka täna hakkas enne mullitama lahuse kaugem ots. See tähendas söömise algust ja mullitamine levis üle kogu lahuse. Kui mullitamine hakkas vaibuma, ütles Toomas, et tema arvas, et saak tuleb suurem. Tegelikult ei tähendanud mullitamise algamine seda, et see peakski kestma jääma.

*
Läksin majja, kus asus ajaloo õppehoone. Vastu tuli üks naine, keda mina ei tundnud, aga kes tundis mind ära ja ütles, et ma olen eksmatrikuleeritud. Lahkusin hoonest. Mul oli magistriõppes olnud kõik peale magistritöö tehtud. Viimased kümme aastat ma polnud sellesse eriti täiendusi teinud. Olin kirjutanud igale poole alla "teadusmagister", sest arvasin, et olen tulevane teadusmagister. Nüüd, kus ma olin eksmatrikuleeritud, võidi mind hakata süüdistama, et olen andmeid võltsinud. Läksin põõsa juurde, millelt Pille tikreid korjas. Sinna tuli ka üks võõras tüdruk. Ütlesin, et võibolla mind ei eksmatrikuleeritud sellepärast, et ma olen õppeaja ületanud, vaid sellepärast, et ma saatsin listi kirja. Pille vastas, et loomulikult sellepärast, igat õppeaja ületajat ei eksmatrikuleerita. Oli tühistatud ka minu "Ajaloolise Ajakirja" tellimus, et mind ajaloolaste hulgast kõrvaldada. Mõtlesin, et ongi hea, ajakirja saab poest ka osta, aga kui olin selle tellija, jäid pooled numbrid kohale tulemata.

*
Just mina olin see, kes ennast ajaloo alal täiendas. Käisin selle jaoks raamatukogus lugemas. Ma ei uurinud küll kindlat teemat, vaid kõiki teemasid. Olin kaks korda postkontori kaudu endale ka välismaa ajalooajakirja numbri koju tellinud, aga need olid jäänud kohale saabumata. Mõtlesin, kas peaks minema postkontorisse asja uurima. Ajakirja polnud tulnud nähtavasti sellepärast, et ma olin Eestis ainus tellija ja ühele inimesele saatmine oleks olnud liiga kulukas. Seda saadeti ka raamatukogule, aga mitte tellituna, vaid annetusena. Mind oli magistriõppest eksmatrikuleeritud. Mõtlesin rääkida, et ma mõtlesin vahel magistritöö lõpetamisele ainult viisakusest õppejõudude vastu, ega minul magistrikraadi vaja ei ole. Ma oleksin võinud tööle iga hetk punkti panna, sest lehekülgede arv oli täis. Mõtlesin, et lähen ajaloo osakonna juhataja juurde ja karjun, et mis mõttes ma eksmatrikuleeritud olen, mul on punktid koos. Karjumine oleks olnud vastuolus sellega, et esimesel hetkel jäin rahulikuks. Teisi olin näinud eksmatrikuleerimisteateid rahulikult vastu võtmas ja nad olidki rahulikuks jäänud. Läksin tikripõõsa juurde tagasi. Pille ütles, et ta läheb minu küsimuses ülikooli õiendama, sest psühhiaatrist lapsevanemaks ei piisa, on vaja ka ülikooli õppejõudusid.