"Der Spiegeli" võrguväljaandes kirjutati suurte inimhulkade uuringust, mis näitas, et tänapäeva maailmas valivad võimukaid poliitikuid end ebakindlana tundvad valijad, see olevat kompensatsioonimehhanism. Tean ka ajaloost, et diktaatorid on leidnud toetust kriisiaegadel.
"Frankfurter Allgemeine Zeitung" kirjutab kunstnikest, kes oma kunstiliste tõekspidamiste tõttu olid vaimustatud Esimese maailmasõja puhkemisest ja läksid vabatahtlikuna rindele. Mujalt tean, et üks selline kunstnik oli ka Hitler. Mõni on seletanud tema kurjust sellega, et ta oli kunstnikuna andetu, aga Itaalia ajaloost olen juba varem lugenud, et sõjakas oli kogu futuristide kunstnikerühmitus. Nüüd loetud artiklis mainiti ühe kunstniku puhul, et ta tapeti hiljem Hitleri võimu ajal eutanaasia sildi all, kuna ta põdes skisofreeniat. See ei ole teatavasti ainult Hitleri aja probleem, vaid ka Rootsi ajal põletati psüühiliselt haigeid inimesi nõidadena ja ka praegu kasutavad osad inimesed diagnoose süüdistustena.
Varem olen lugenud saksa võrgulehtedest ka "Die Welti", aga eile enam ei saanud, sest see küsis lugemiseks parooli. Seda ma ei hakka tegema.
neljapäev, juuni 15, 2017
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar