Lapsepõlv ja ajalugu

Õpetaja küsis Martinit. Martin hakkas raskesti jälgitava hääldusega rääkima. Ta ütles, et ta arvab, et tema tegi kooli ajal õigemini kui need, kes fakte õppisid, tema õppis muid asju.

*
Põgenesin Kaunase puiestee hoovi juurest bussipeatuse suunas. Kohtusin teiste lastega, kellega hakkasime mängima ühte mängu. Ema ütles, et ta tahab selle laua peal töötada. Tõmbusin sügavamale peidukohta.

*
Istusin plastmasskiigele ja hakkasin kiikuma. Kiigega midagi ei juhtunud, aga ma mäletasin, et ükskord oli räägitud, et rohkem kaaluvate inimeste all lähevad kiiged katki. Hakkasin kiige otsast alla ronima. Tahtsin selleks kasutada kiigepuu metallist külgtoru. Aga ma ei teadnud, mis suunas ma pean jäsemeid liigutama. Sain siiski alla. Pille ütles Tõnule, et kui ta sporti teeb, siis ta peab panema spordiriided. Ma küll ei viitsinud panna. Tõnu vastas ka, et tavaliselt ta ei pane.

*
Lugesin uut ajalooraamatut. Selle autor kirjutas, et Balti riigid on ikka veel kolm eraldi riiki, nii on raskem ennast kaitsta, ta nutab sellepärast. Mõtlesin, et olin listi kirjutanud, kuidas ka kroonik Russow ütles, et ta kirjutab pisaraid valades. Võibolla see tänapäevane ajaloolane õppis seda võtet minu kirjast, et head stiili korrata.

*
Minuga hakkasid rääkima NLKP juhid. Vastasin neile vene keeles. Vanasti ma poleks osanud, aga vahepeal olin seda keelt juurde õppinud. Ütlesin neile, et olen haige. Nad küsisid, miks ma peol ei käinud. Vastasin, et haigetele ei tee peod rõõmu. Lõpuks esitati mulle selline küsimus, millele ausalt vastates oleks saanud ainult midagi keelatut öelda. Vastamise asemel soovitasin, et vahepeal võiks küsida kelleltki teiselt.

*
Olin Paides. Hommikul enne riidepanemist hakkasin lugema ühte raamatut. Kõndisin raamatut lugedes kööki. Ühes riidehoius ütlesin, et tahan hakata raamatut lugema. Siis tuli meelde öelda, et ma juba lugesin. Artur ütles eemale kõndides teisele poisile: "Meelde tuli."