Maleolümpial olid omavahel mänginud Viikmaa ja Turu, viimane oli selle lühipartii võitnud. Rei kiitis, et see oli väga huvitav mäng ja matt pandi puhta tulega, mitte nurga all nagu mõnes teises mängus. Vaatasin, et pärast seda mängu on Turule tehtud viidete arv hüppeliselt tõusnud, sest nii huvitavat mängu hinnati kogu maailmas. Varem oli Turule 0,6 viidet, aga nüüd kümneid. Pille küsis kodus, mitu osavõtjat maleolümpial on. Vastasin, et ma ei tea. Vaatasin malelehest. Viimases numbris polnud seda kirjas, vaatasin siis eelviimasest. Seal oli kirjas arv üle 60. Aga sain aru, et see pole osavõtjate arv, vaid laudade arv. Osavõtjate arvu teadasaamiseks tuli see arv korrutada kahega, nii et osavõtjaid oli siiski üle 100. Hakkasime seda huvitavaks peetud partiid vaatama. Diagrammil oli seis, millest mõned käigud hiljem oli antud matt. Tundus, et matt tuli vankritulega läbi toru. Märkasin, et laual olevad nupud moodustavad ühest servast teiseni ja sellega ristuva kolmandast neljandani kulgevatest ridadest risti. Oli öeldud, et malelaual mustreid märkavad nõrgemad mängijad. Mina polnud kohe märganud. Nimetasin ühe mehe nime. Üks teine mees ei teadnud, kes see on, ja küsis, kas tõlkija. Ma ei teadnud, kas ta tõlkija on. Ütlesin, et ta tegeleb mitmesuguste asjadega.
*
Istusime kõrtsis. See oli selline koht, kus oli kombeks mängida malet. Hakkasin malelauale nuppe peale panema, aga see võttis palju aega, sest nuppe oli rohkem kui kahes värvis. Läksin koju teisi nuppe võtma, aga nendega ei läinud palju paremini. Mõtlesin, et kõige mugavam oleks olnud, kui ma oleks võtnud oma taskumalenupud.
*
Olime leppinud kokku, et lähen ees rongipeatusesse ja teised tulevad kirjanike suvilast järele. Ma ei oodanud rongi peatuses, vaid teisel pool teed. Rong tuli ootamatult ette. Jooksin üle tee, et peale jõuda. Mõtlesin, et varem on ju rong ulatunud peatuses seistes ülekäigukohani. Jõudsin veel viimasest uksest peale. Mõtlesin, kas see pole veduri uks. Rongis oli palju rahvast. Istusin akna all ühe võõra inimese kõrval. Kontroll tuli peale. Ütlesin, et mul pole piletit, sest selle pidid ostma teised pereliikmed. Kontrollid rääkisid edasi, aga ma ei saanud aru, kas minuga ja mida nad rääkisid, seetõttu ma ei vastanud. Lõpuks öeldi, et see on teine rong, mis sõidab teise kohta, ma pean minema maha. Küsisin, kas enne Tartut raudtee hargneb. Vastati, et see rong sõidab läbi Tartu küll, aga kaugemale. Läksin peatuses maha. Ma ei teadnud, kui palju järgmise rongini aega on, nüüd käisid rongid harvemini. Peatuses kohtusin ühe tuttavana tunduva inimesega, aga nägin halvasti. Küsisin, kes ta on. Ta vastas, et Klaus, ta tuli Tartust siia. Selles peatuses oli raudtee kaheharuline ja märkasime, et õige rong oli sõitnud ette teisele harule. Tuli jälle joosta. Klaus jõudis minust enne peale. Kui mina vedurisse jõudsin, oli Klaus sellest juba edasi läinud. Ütlesin rongijuhile, et minu pilet peaks olema teiste pereliikmete käes. Rongijuht ütles, et mul tuleb siiski pilet osta. Küsisin, kas eelmine siseneja ei ostnud kahte piletit. Rongijuht vastas rahuliku häälega, et ostetud oli hoopis 23. Hakkas tunduma, et rongijuht teeb kogu aeg nalja. Võis ka olla, et osteti tõesti 23 piletit mõne klassiekskursiooni jaoks. Võisin osta ka ise endale pileti. Aga ma ei teadnud veel, kas ma kotist raha ka leian.
esmaspäev, juuni 19, 2017
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar