Tänasel taasiseseisvumispäeval uurisin fotoseeriat baptistide palvemaja taasiseseisvumispäeva jumalateenistusest. Luteri kirikus kannab vaimulik ametirüüd, aga baptistidel tundusid olevat seljas juhuslikud riided. Tehisintellekt kirjutas, et see on tüüpiline, et baptistide jumalateenistusel on mitu kõnelejat, aga luterlastel ainult üks. Küsisin, millistel usulahkudel veel palvemajad on, tehisintellekt vastas, et neid on ka teistel vabakogudustel. Palvemaja on midagi kirikust väiksemat.
Puhkepäeva puhul oli sobiv aeg ka malekirjanduse uurimiseks. Kuna ma mõtlen raamatukäikude üle pikemalt kui kooliajal, siis ma tegin esimest korda nii, et ei hakanud kommenteeritud partiid vaatama esimesest käigust, vaid alates viimasest diagrammist. Vahepeal tegelesin puhkamiseks vähem mõtlemist nõudvate asjadega, siis vaatasin ka kaberaamatut ühe partii viimasest diagrammist alates.
Üks vähem mõtlemist nõudnud tegevus oli, et tegin veel mitme raamatu kohta omadussõnade statistikat. Kõige suurem sõnavara oli Kristiina Ehinil, kellel oli pika luuletuse peale vaid üks kaks korda esinev omadussõna. Contra tõlgitud läti luule antoloogias oli korduvaid sõnu rohkem, seal oli uuritud lõigus kõige sagedamini esinev omadussõna 'armas'. Uurisin ka kahte enda raamatut. Minu viimati ilmunud luulekogus oli uuritud osas kõige sagedamini esinev omadussõna 'suur' ja proosaraamatu vanema kunsti teemaliste unenägude peatükis lugesin kõige sagedamini esinevaks omadussõnaks 'banaalne', sest ühes unenäos oli juttu banaalstiilist. Minu kahe raamatu peale kokku oli aga kõige sagedamini esinev omadussõna 'vana', mis peaks näitama, et ma olen ajaloolane. Täna mõtlesin, et vahepealsete sõnade puhul peaks näitama, kas ta omadussõna, see, kas temast saab moodustada võrdlusastmeid. Edasi mõtlesin, et mõnest sõnast saab moodustada ka mõttetuid võrdlusastmeid ja et mõni võrdlusaste võib olla pikema sõna lühend.
0 vastukaja:
Postita kommentaar