Raamatuotsija

Olin koolis. Minu juurde tuli üks noorem poiss ja küsis, kust ühte raamatut saab. Vastasin, et kui seda ei ole kooliraamatukogus, siis saab seda suurest raamatukogust. Vähem tõenäoline, et seda on praegu raamatupoes. Mul on vist kodus ka selle autori raamat ja ma saan sealt tuua. Ei, ma ajasin segi, mul on üks eesti autor, kellel on samasugune perekonnanimi, nagu on vajaliku välismaa autori eesnimi. Poiss andis mulle oma telefoninumbri, et ma saaks talle helistada, kui ma raamatu leian. Mõtlesin, et võibolla peaks küsima ka poisi nime, et teaks, keda telefonile kutsuda. Siis nägin, et nime küsida ei ole vaja, sest see on talle käe peale tätoveeritud.