Palju võiks lugeda, kui vähem unisuse hooge oleks. Siit-sealt olen viimastel päevadel siiski mitut raamatut lugenud.
Itaalia teemaline raamat teeb juttu ka Vatikani riigist. Seal olevat ametlik riigikeel ladina keel, kuigi tegelikult kõlavat palju itaalia keelt. Mõtlesin, kas paavst ikka oskab itaalia keelt, kui ta valitakse väljastpoolt Itaaliat.
Lugesin kõnede kogust Teise maailmasõja järgse perioodi ühe Briti peaministri kõnet. Ta tõi oma riigi Nõukogude Liidule eeskujuks, et Nõukogude Liit allutab teisi rahvaid, aga Suurbritannia kingib kolooniatele vabaduse. Sellest hoolimata minevat tal majanduslikult paremini kui kunagi varem. Seda teooriat rääkis ülikooliloengus ka õppejõud Jaanson, et mida hiljem Euroopa riigid on kolooniad ära andnud, seda kehvemini nende majandusel on läinud. Praegu Venemaa ja Ameerika millegipärast tahavad siiski uusi maid vallutada.
Lehitsesin ka Eesti NSV põhiseadust. Kooli raamatukoguhoidja Mitt olevat öelnud, et kui kellelgi on kodus kooli templiga raamat, siis see inimene on varas. Selle kooli templi ja eksliibrisega raamatu lubas ta mul aga ise mahakandmise ajal endale võtta. Põhiseadust lehitsedes mõtlesin, et on öeldud, et ka Nõukogude põhiseadus lubas suuri vabadusi, aga põhiseadust ei täidetud; tegelikult on nii Nõukogude ajal kui ka praegu täidetud põhiseadust osaliselt. Nõukogude ajal lubati salajast hääletamist, aga see jäeti ütlemata, et häälte kokkulugejad saavad nende arvu muuta. Sellest peeti kinni, et Ülemnõukogu saadik pidi saadikuksoleku ajal tegema ka oma varasemat tööd edasi. Majandusest on juttu konstitutsiooni erinevates mittejärjestikustes osades. Plaanimajandus on sellesse sisse kirjutatud. Olid olemas eraldi majandusliku ja sotsiaalse arengu plaan ning teiseks eelarve. Hiljem on arutatud, kas majandussüsteemi on täpsem nimetada plaani- või käsumajanduseks, aga kui tahta tolleaegset sõnavara edasi anda, siis tol ajal räägiti plaanist.
0 vastukaja:
Postita kommentaar