Olin maal ja hakkasin põgenema. Mõtlesin, mis suunas põgeneda. Oli oht, et jõuan sinna, kust ma alustasin. Olin rahvarohkel linnatänaval ja põgenesin seal. Nägin politseinikuid. Neil pidi olema hea inimeste äratundmise võime, nad võisid mind ära tunda ja kinni võtta. Aga seda ei juhtunud. Põgenesin ühes suures majas. Kohtusin selles ühe vana naisega. Ta ütles, et ta teab küll, kes ma olen. Perekonnanime pakkus ta siiski valesti.
*
Hakkasin raamaturiiulis asju ümber tõstma, et tähtsamad oleks kättesaadavad. Aga tähtsaid raamatuid oli nii suure kui ka väikse formaadiga, ei teadnud, kas panna need kõrvuti. Mul soovitati iga nädal üks grammofoniplaat läbi kuulata. Seda ma teha ei saanud, sest grammofon oli ema töötoas, ma tarbisin muid asju.
0 vastukaja:
Postita kommentaar