Kiire tee

Sõjavägi oli ühe linna sisse piiranud. Tulistasime seda suurtükkidest. Tulistamiseks panin suurtüki sisse kuuli ja puudutasin seda kuuma vardaga. Linn üleni põles. Aga inimesed elasid varjendites tulekahju üle. Vanaisa pistis käe varjendist välja ja tõmbas ühe asja enda juurde.

*
Mindi teise ruumi, kus oli algamas maleliidu koosolek. Vaatasin läbi klaasukse, et näen lugeda, mis seal seina peale on kirjutatud. Mõnda noort maletajat huvitas, kas koosolekul noortemalest räägitakse. Mind oli varem samuti huvitanud, aga mõtlesin, et enam ma ei pea selle vastu huvi tundma, sest olen juba keskealine. Jäin eesruumi, kus olid riiulites arvutid. Mõtlesin, et siin on ohtlik paroole sisestada.

*
Üks naine tahtis minna läbi õue, aga jäi keset õue seisma, sest kuuri taha oli tekkinud koer. Naine pööras ringi. Tegin sama moodi. Kooli lähedal oleks muidu saanud minna läbi teise õue, aga seal oli nüüd ka koer. See tähendas, et kooli tuli minna ringiga. Jürgen I. oli ükskord näidanud, et läbi esimese õue on väga kiire tee. Aga tol ajal oli Nõukogude aeg, kui vabadust oli rohkem, sest keegi ei pidanud midagi enda omaks ja majaomanikel ei olnud kurje koeri. Raudteejaama lähedal oli teine sarnane õu, võibolla sealt oli sama kiire tee. Võibolla Jürgen oligi mõelnud, et kiire tee on siis, kui mõlemast õuest järjest läbi minna. Tegelikult, miks oleks need õued pidanud olema täpselt ühesugused?

*
Vajutasin käsku, mis tegi blogi kujunduses muudatuse. Nüüd läks kujundus halvemaks. Tahtsin Karpovi kujundusele tagasi panna. Olid antud käsud, millest sai kujundust muuta, aga ei teadnud ette, millised need muutused on. Enne oli olnud blogisissekannete all ühe kindla pildiga nupp, tahtsin seda tagasi saada. Kujundust muutes olid asjad läinud ka üksteisele liiga lähedale ja sissekannete read liiga pikaks. Proovisin järjest hulga kujundusvariante läbi.

*
Tõlkisin raamatut. Tõlkida oli jäänud veel umbes lehekülg. Märkasin, et kahe sõna puhul pole ma neid ära tõlkinud, vaid kirjutanud ümber originaalkeeles. Tõlkimisega ei saanud jätkata, sest laualambi valgustoru hakkas vilkuma. Muidu oleks saanud võtta asemele väikse köögi laualambi, aga praegu oli Klaus vanasse koju ajutiselt tagasi tulnud.

*
Pidin minema koos ühtede poistega jooksutundi. Nad ei tahtnud hästi minna. Mina leidsin, et võiks minna, sest jooksmine on kasulik. Minul tuli lihtsalt joosta, aga ma ei teadnud, kas poisid seda jaksavad, võibolla nad ei olnud nii treenitud kui mina. Läksime hakkasime jooksma. Vastu tuli lumekoristustraktor. Poisid viskusid selle eest jooksurajalt kõrgemale teeäärsele pinnale ja jäid sinna lamama. Vaatasin, et traktor teist pidi tagasi tulles mulle otsa ei sõidaks. Mõtlesin, et vanasti kooli jooksutundides ma ei jaksanud kogu maad joosta ja vahepeal kõndisin, aga tundi kohale jõudmiseks ja koju tagasi minekuks pidin ka juba pika maa maha kõndima, mida ma ei võtnud arvesse.