Korjandus

Räägiti, et üks vanainimene elab lapsepõlves. Ta oli praegu umbes 90 aastat vana ja oli öelnud, et tahab elada 115-aastaseks. Teise vanainimese kohta öeldi, et ta ei mäleta oma elu 7 viimast aastat. Küsiti, mis sõnaga seda nähtust tähistatakse. Vastasin, et mälukaotuse kohta käib vist sõna amneesia. Natukese aja pärast lisasin, et kui inimene mäletab asju, mida pole juhtunud, siis selle kohta käib vist sõna hüpermneesia. Mõtlesin öelda, et ei pea üldse võõrsõnu tarvitama. Natukese aja pärast ütlesin, et kui ei mäletata elu viimaseid aastaid, siis seda nimetatakse vist kronomneesiaks.

*
Istusin tunnis. Laudadele oli jagatud õppematerjale. Pinginaaber arvas, et neid ei pea koju viima, aga mulle tundus, et peab. Asi oleks selgem olnud, kui koju viidavate materjalide eest oleks küsitud raha. Õpetaja ütles, et maksta tuleb tema südameoperatsiooni toetamiseks. Küsisin, kui palju see operatsioon siis maksab. Üks klassikaaslane tegi sellise küsimuse peale pahast häält. Parandasin, et kui palju ma pean maksma. Korjanduskarbil oli silt, et südameoperatsiooni toetuseks ja selle ebaõnnestumisel kirsturahaks peab maksma 45 senti. Võtsin rahakotist ühe 20-sendise ja ühe 25-lise. Need olid piklikud ja lainelise servaga. Küsisin, kas need rahad kehtivad. Üks klassivend vastas, et kehtivad küll. Ütlesin, et rublad ma sain selgeks, kroonid halvemini ja eurosid pole selgeks saanud. Mõtlesin, kas südameoperatsiooni eest siis riik ei maksa. Buss sõitis Kaunase puiestee hoovi taha. Küsisin, kas nüüd on sellel teel autoliiklus. Buss sõitis hoovist mööda. Ütlesin, et nüüd me sõidame kodust kaugemale. Bussist väljudes hakkasime otsima automuuseumi. Teadsin, et automuuseum on Lätis. Mõtlesin, et kui nüüd oleks Eestis ka automuuseum, siis ma peaksin sellest kuulnud olema. Muuseumi pääsemiseks tuli siseneda lifti. Esimene mineja pistis pea lifti ja lift tõmbas teda üleni sisse. Järgmiseks pistsin pea lifti mina. Mõtlesin, et see lift võib inimesed puruks muljuda.