Lapikud arvutid

Laenasin venna lapikut arvutit, kus oli mäng, milles olid ajaloo küsimused. Tahtsin endale samasuguse mänguga arvutit. Küsisin ühe poe müüjalt, mis kellani teine pood, arvutipood lahti on. See, mis asub Rüütli tänava kandis. Müüja vastas, et ta saab minust aru, peaaegu. Läksin arvutipoodi ja võtsin kätte lapiku arvuti. Sellel oli hulk keeratavaid lehekülgi, nagu ajakirjal. Mänge ma esialgu ei leidnud. Siis leidsin mängud ka üles, aga neid oli vähem kui venna arvutis, üks oli male. Üks vend tahtis poest leitud arvutit minuga korraga vaadata. Süüdistasin teda, et ta kortsutab lehti. Ütlesin, et me ei pea arvutit korraga kasutama, vaid ta võib oodata, millal mina kasutamise lõpetan. Venna käitumise seletuseks räägiti, et üks vennapoeg tahab teha kõiki asju teise eeskujul, nii et nad loevad korraga sama raamatut ja ei teagi, et seda raamatut on kodus kaks eksemplari. Mulle meenus, et ma olin ise ka lapsena Pillega sama raamatut lugenud ja et kolmas vennapoeg võtab neljandast eeskuju.