"Uudisleht" AVRO turniirist

Isa andis mulle jälle viiteid Kerese teemalistele artiklitele. "Uudisleht" kirjutas 25. novembril 1938 lk. 12 AVRO turniirist pealkirja all "Kas Keres võidab turniiri?", võrgus on see keskkonnas dea.nlib.ee:

"Poole punkti haaval rühitakse Hollandis esikoha poole. Ainult harva, eriti harva aga turniiri lõpu poole, satub sekka ka mõni täispunkt. Niivõrd pinevalt areneb seal suur malesõda. Ta hoiab meid isegi rohkem ärevil kui olümpiamängud."

Praegu peetakse malet teisejärguliseks spordialaks. Isegi üks maletaja on arvanud, et malet mängida pole nii tähtis kui olümpiamänge vaadata. On kirjutatud, et Nõukogude ajal oli male populaarne sellepärast, et Stalin seda propageeris ja diktatuuririigis ei olnudki muud teha, aga sellest ajeleheartiklist on näha, et male muutus populaarseks juba Eesti ajal tänu Keresele. Toodud tsitaadis on huvitav veel, et viiki peetakse pingelise mängu tunnuseks. Tavaliselt peetakse vastupidi viigimeistreid rahumeelseteks.

Samal leheküljel on toodud ka Kerese isa arvamus:

""Mis seal ikka arvata või ennustada," arvab rätsepmeister Peeter Keres, näol muhe naeratus, kui oleme suunanud jutu poja suurele võiduteele ja küsinud isa arvamusi-ennustusi. "Kõik oleneb meeleolust ja õnnest. Olin ka ise noormehena kange mängumees - sai löödud malet ja kaarte, sellepärast oma kogemusist võin ütelda, et ennustamine males on kõige raskem. See on niisama raske kui surma ennustamine; nagu meie ei tea terve inimese surma ennustada, niisama ei ole võimalik ennustada ka mängus võitu. Alles kui kõik on mööda, võib ütelda, et nii see oli. /.../""

Mõtlesin, et maletaja töö on mõnes mõttes rätsepa omast kergem, sest males lubatakse vahel kaotada, aga rätsepalt valesti õmmeldud riideid ei taha keegi.

4. detsembril 1938, lk. 3 kirjutab sama ajaleht pealkirja all "Keres jõudis koju", kuidas lennujaamas Kerese saabumist oodati:

"Lennujaama sooja otsima minnes kerkis muidugi üles ajaviite küsimus. Ja siin ilmnes selgesti Kerese suurte tegude mõju: tavalise bridzhi-löömise asemel otsisti kuskilt üles malelaud ja pandi käima malelahingud. Malejüngrid polnud küll ükski just meistermängijate leerist, nende hulgas polnud isegi Maleliidu tegelasi, aga huvilisi kogus mängijate ümber suur ring."

Mõtlesin, et malemängule ülemineku eeldus ei ole siiski ainult Kerese edu, vaid ka eelnev bridžimängukogemus oli ilmselt soodustav tegur.