Türgi ja Inglismaa

Lugesin eile ajalehest "The Telegraph" 16. sajandi Inglise kuninganna Elizabeth I suhetest Türgiga. Tema ajal olnud Inglise-Türgi suhted head, sest islamiusulistel ja protestantidel oli ühine vaenlane katoliikluse näol. Lisaks ühendanud islamit ja protestantlust ikonoklasm ehk pildivastasus, kuigi artiklile oli lisatud ka maal Elizabeth I kohta. Ühe türklase sõnul olid protestandid kõige paremad kristlased. Elizabethi aegse kirjaniku Shakespeare'i näidendis kujutatavat islamisuslisi siiski hirmsatena. Varem olen lugenud vist Ameerika endise riigisekretäri Kissingeri raamatust, nagu oleks olnud see järgmisel sajandil Prantsuse kardinal Richelieu, kes seadis esimesena poliitilise koostöö usulisest kuuluvusest kõrgemale, hakates tegema koostööd protestantide ja islamisuslistega teiste katoliiklaste vastu, seetõttu mind üllatas, et sarnast asja saab öelda juba Elizabethi kohta. Meie maa kroonik Kelch oli küll protestant, aga ei kiitnud Türgit, vaid nimetas seda oma esimeses kroonikas Saatana pruudiks.