Bussiga ja kõndides koju

Sõitsin bussis, toetudes vastu bussi esiakent. Kui kaks klassivenda tulid mulle lähemale, siis läksin bussi tagumisse otsa ja toetasin vastu tagaakent. Klassivennad naersid. Ma olin ikkagi kas esiotsas või tagaotsas. Kooli ajal ma polnud veel osanud vastu akent toetuda, olin selle hiljem selgeks õppinud. Bussist väljumise järel kõndisin jala ja möödusin ühest majast. Selle maja juures nägin iga kord kõndimas Oudekkit. Tundsin ta selle järgi ära, et tal oli iga kord laps kaasas. Kui laps oleks suuremaks kasvanud, siis oleksin tundnud veel paremini. Kodus tõlkisin raamatut. Üks mees imestas, et ma jõuan ühe päevaga nii palju tõlkida. Seletasin, et ma tõlgin alates hommikust kuni kella üheksani õhtul.