Võidulootused

Näitasin maleseisu, et kui lipp ja vastase ratsu oleksid samal real ja lipuga pool käiks vahelt etturi edasi, ähvardades sellega vastase teist vigurit, siis läheks vastasel üks kahest vigurist kaotsi. Jätsin näitamise pooleli ja ütlesin, et ma pole kindel, kas tempod klapivad, aga üldpõhimõte on selline.

*

Mind kiideti, et ma mängisin ühte lõppmängu hästi. Vastasin, et ma mängisin seda eeskuju järgi, eeskujuks olev partii lõppes minule sarnase poole võiduga, aga minul oli seis natuke teistsugune, võibolla see oleks läinud õige mängu korral viiki.

Poolikud saiakesed

Tegin ürituseks ettevalmistusi. Panin toidu valmis, sealhulgas kolm poolikut saiakest. Aga külalisi tuli rohkem kui kolm. Hakkasin ühele neist asju seletama, aga kõigi poole korraga ei pöördunud. Käisin ringi ja siis pöördusin peolaua juurde. Ütlesin ühe taldriku kohta, et see on vist puhas. Klaus vastas, et see on must. Võtsin teise taldriku.

Üksiolek ja varjamine

Kõndisin üle Toomemäe. Mõtlesin, et ma justkui eelistan üksindust, aga on ka märke, et mulle meeldib teistega koos kõndida. Aga siiski põhiliselt tahan ma üksi kõndida, sest ma olen kõndimise ajal mõttes laulnud: "Kuid pikk tee kutsub mind ja ma pean lahkuma." Jõudsin ülikooli raamatukogu taha. Seal seisis rahvas kontserdipiletite sabas, sealhulgas tuttavaid. Võidi mõelda, et ma tahan ka kontserdipiletit osta, aga sel juhul eksiti. Sisenesin hoopis hoone tagumisest otsast ja hakkasin otsima teed läbi hoone. Kuigi olin sisenenud raekotta, väljusin ühest uksest alles kolmveerand Raekoja platsi hiljem. Hoone oli suurem kui ma välisel vaatlusel arvanud olin.

*

Lamasin voodis ja puutusin kättpidi ühe seisva inimesega kokku. Mul olid silmad kinni. Lamaja puudutamine oli katse, kas ta tunneb kompimise järgi teise inimese ära või teeb silmad lahti, et vaadata, kes teda puudutab. Kuna ma silmi lahti ei teinud, siis järeldati, et ma tundsin ära. Romantismist varasema sarnase stiili ajal oli olnud vajadus oma nägu varjata, romantismi ajal oli see vajadus kadunud, aga mina varjasin edasi.

Aprilliluuletus

Saan tellimuse kirjutada luuleajakirjale "Grafomaan" aprillinali. Mõtlen, mis võiks olla naljakas. Võibolla see, kui luuletuses oleks midagi uut moodi. Näiteks ei paikneks riimsõnad ridade lõpus, vaid alguses või keskel. Ja pealkirja asemel oleks allkiri. Või viimast võtet ma olen juba näinud, võiks olla keskkiri. Hakkan luuletust välja mõtlema:

"Meri vahutas, kui vabanes jääst.

Veri oli külm ja sinine.

Külmavereline oli minna merele.

Kulmugi ei pannud see kerkima.

KESKKIRI: UUTMOODI LUULETUS

Üle mere ma läksingi.

Tundsin veres põnevustunnet.

Meie peres oli varemgi merereisijaid olnud.

Ütlesin tere, kui jõudsin teisele kaldale."

Saadan luuletuse ajakirjale ära. Ajakirjast vastatakse, et kuna luuletusel ei ole pealkirja, pannakse ajakirjanumbri sisukorda selle esimene rida. Aga kuna aprillinumber on juba kohe ilmumas, siis pannakse see maikuu numbrisse.