Sugu ja arv: Itaalia nimisõnad on kas meessoost või naissoost ja neil on nii ainsus kui ka mitmus.
Meessoost ainsus: lõpeb sageli tähega "-o". Nt: ragazzo (poiss)
Meessoost mitmus: lõpeb sageli tähega "-i". Nt: ragazzi (poisid)
Naissoost ainsus: lõpeb sageli tähega "-a". Nt: ragazza (tüdruk)
Naissoost mitmus: lõpeb sageli tähega "-e". Nt: ragazze (tüdrukud)
Itaalia keeles muutuvad omastavad asesõnad vastavalt soole ja arvule ning kaasnevad artikliga:
Meessoost ainsus: il mio (minu), il tuo (sinu), il suo (tema)
Meessoost mitmus: i miei (minu), i tuoi (sinu), i suoi (tema)
Naissoost ainsus: la mia (minu), la tua (sinu), la sua (tema)
Naissoost mitmus: le mie (minu), le tue (sinu), le sue (tema)
Tegusõnad muutuvad vastavalt ajale ja subjektile.
Olevik (presente):
io canto (ma laulan)
tu canti (sa laulad)
lui/lei canta (ta laulab)
noi cantiamo (me laulame)
voi cantate (te laulate)
loro cantano (nad laulavad)
Minevik (passato prossimo):
io ho cantato (ma olen laulnud)
tu hai cantato (sa oled laulnud)
lui/lei ha cantato (ta on laulnud)
noi abbiamo cantato (me oleme laulnud)
voi avete cantato (te olete laulnud)
loro hanno cantato (nad on laulnud)
Tulevik (futuro semplice):
io canterò (ma laulan)
tu canterai (sa laulad)
lui/lei canterà (ta laulab)
noi canteremo (me laulame)
voi canterete (te laulate)
loro canteranno (nad laulavad)
See on vaid põgus ülevaade ja itaalia keeles on palju täpsemaid reegleid ja erandeid. Kas soovid mõnda konkreetset teemat rohkem uurida?"
„Tuna. Ajalookultuuri ajakiri“. 1/2024. Peatoimetaja Helen Rohtmets-Aasa, toimetaja Madis Maasing. 160 suurt lehekülge.
Eile mult küsiti, mis oli selle numbri parim kaastöö. Ma polnud selle üle lugemise ajal mõelnud, aga küsimusele vastasin, et võibolla Helga Pärli-Sillaotsa kirjad. Põhjenduseks ütlesin, et ma pole kõigega neis kirjades nõus, autor on paljude asjade suhtes kriitiline, aga ma olen ise ka raamatuid välja andnud ja seetõttu mul on huvitav lugeda, kuidas ta oma raamatute avaldamise kogemusest kirjutab. Sillaots oli Eesti-aegne naiskirjanik, kes suri noorelt sünnituse tagajärjel. Varem teadsin juba perekonnanimega Sillaots ühte teist naisautorit.
Kirju kommenteerivas artiklis arvab Eve Annuk, et Sillaotsal vedas, et ta ei teadnud ette oma peatset surma ega teiste perekonnaliikmete rasket saatust. Kunagi arvasin samuti, et surma oodates võib inimene masendusse langeda. Psühholoog Tulviste vastas sellele, et inimesed reageerivad väga erinevalt – mõni langeb masendusse, aga mõni hakkab elult viimast võtma. Praegu arvan, et surma aega ette teades või oletades saab inimene mõne töö lõpule viia ja liiga suurtest plaanidest loobuda.
Sillaots kirjutab kirjades näiteks, et ühe raamatu kaanel trükiti tema eesnime viimane täht valesti. Talle ei tee see nalja, vaid ta on solvunud. Mõni inimene kirjutab ise oma nime mitut moodi. Sillaotsa negatiivne mõtlemine avaldub ka selles, kui ta on kellelegi midagi laenanud, see on lubanud selle asja tagastada, aga väljalaenaja ei oota tähtaega ära, vaid kirjutab juba enne kolmandale inimesele, et saab näha, mida sellise inimese sõna maksab. Raamatut avaldades peab ta kõige tähtsamaks küsimuseks, kui palju ta saab tasuta eksemplare. Mulle on antud ilukirjanduslike raamatute eest tavaliselt kümme tasuta eksemplari, aga ma pole seda arvu tähtsaks pidanud, vaid olen juurde ostnud.
Kirjanikest kirjutab essee koha peal ka Tõnu Õnnepalu, aga tema kirjutiste suhtes ma olen kriitiline. Teadlased enne uurivad teemat kui midagi väidavad, aga Õnnepalu teeb lihtsalt oletusi ja tundub pidavat oletusi faktideks. Selles essees oletab ta, et inimesel jääb meelde üks promill või vähem asju. Minu meelest detaile ununeb, aga üldistusena jääb rohkem asju meelde. Mulle tundub, et üldistusena jääb mul kõik meelde. Õnnepalu kirjutab veel, et tema arvates teeb tänapäeva inimene aastas neljakohalise arvu fotosid. Mul on kõik eelmise aasta fotod arvutis ühes failis ja nende arv on palju väiksem. Selles failis on täpselt 370 üksust, millest osad ei ole fotod, vaid joonistused. Minu vanemad ei teinud minu teada ühtegi fotot. Õige ei ole ka, et fotosid ei leia üles. Kui mõni on huvitanud, siis olen leidnud. Õnnepalu kirjutab ka, et isegi foto nägemine ei aita hästi minevikku meenutada. Ma mäletan mõnest fotost seda nägematagi, mida pildistamise ajal räägiti.
Vaidlema kutsub ka Aivar Jürgensoni artikkel Eestist ida poole väljarändest. Jürgensoni meelest väljarändamise pooldajad on mõistvad ja vastased mittemõistvad inimesed. Nii arvab ta, et Jakobson natuke mõistis väljarändajaid, aga Jannsen ainult hurjutas. Ma olen Jannsenit üle aasta uurinud ja minu meelest Jannsen oli üldjuhul inimeste vastu sõbralikum kui Jakobson. Jannseni leht ei kirjutanud mitte, et keegi ei tohi välja rännata, vaid et haridust saanud võivad seda teha, aga ilma hariduseta väljarändaja võib sattuda suurtesse raskustesse. Mõni teine on olnud vastupidi eriti ajude väljavoolu vastu.
Jürgensoni meelest ajalehed otsivad liigselt vähem edukate väljarändajate näiteid. Minu meelest kui ajalehed seda poleks teinud, oleks raskustesse sattujate arv võinud olla veel suurem. Jannseni leht kirjutas näiteks, et väljarändajate hulgas on levinud valearvamus, nagu jagaks keiser neile Venemaal hüvesid. Leht kommenteeris, et kui keiser tahaks hüvesid jagada, saaks ta seda teha sama moodi Eestis. Jürgenson kirjutab nagu oleks ümber lükatud, et väljarändajad ei jää uuel kodumaal eestlasteks. Minu teada on fakt, et kui ka esimene põlvkond säilitab rahvuse, on järgnevates põlvkondades selle säilitajate protsent juba väiksem. Vahel unustab emakeele ka esimese põlvkonna väljarändaja.
MINU LAUSED:
1. Täna on Eesti Vabariigi aastapäev. 2. Väljas on külmakraadid. 3. Eile oli sula. 4. Eesti Vabariik sündis Esimese maailmasõja ajal. 5. Eesti Vabariigi aastapäeval kolme aasta eest läks Ukrainas sõda suureks. 6. Venemaal ja Ameerikas on halb president. 7. Lumi on valge. 8. Sain eile ühe raamatu läbi. 9. Selle raamatu teema on ajalugu. 10. Täna peaks sellest raamatust kirjutama.
COPILOTI TÕLGE LADINA KEELDE:
1. Hodie dies natalis Rei Publicae Estonicae est. 2. Foris frigora sunt. 3. Heri solutum erat. 4. Res Publica Estonica in Bello Orbis Terrarum Primo nata est. 5. Triennio ante die natali Rei Publicae Estonicae bellum in Ucraina magnum factum est. 6. In Russia et America est malus praesidens. 7. Nix alba est. 8. Heri unum librum perfeci. 9. Huius libri thema est historia. 10. Hodie de hoc libro scribere debeo.
Ungari keele sõnade järjekorra reeglid sõnastas Copilot järgmiselt:
"Ungari keeles on sõnadejärjekord üsna paindlik võrreldes näiteks inglise keelega. Siiski on mõned üldreeglid ja suunised, mida järgida:
Teema-rõhuasetus: Ungari lause struktuur sõltub suuresti sellest, mida lauses rõhutatakse. Tavaliselt esineb kõige olulisem teave lauses esimesena.
Sõnavormid ja postpositiivsed elemendid: Ungari keeles kasutatavad sõnavormid ja postpositiivsed elemendid määravad osaliselt sõnade järjekorra. Näiteks määrsõnad ja rõhuasetusega osad võivad liikuda lause algusesse või lõppu.
Subjekt-Verb-Objekt (SVO): Kuigi üldreeglina võib kasutada SVO järjekorda (nt "A macska eszi az egeret" - "Kass sööb hiirt"), ei ole see alati kohustuslik ja sõltub lause rõhuasetusest.
Küsimuslaused: Küsimuslausetes võib sõnade järjekord varieeruda. Küsimuse moodustamisel võib alustada küsisõnaga (nt "Hol van a könyv?" - "Kus on raamat?") või teisaldada verb lause algusse."
Tehisintellekt on kritiseerinud, et ma kipun kasutama võõrkeeltes eesti keele sõnade järjekorda. Küsisin nüüd Copilotilt, millised on vene keele sõnade järjekorra reeglid. Sain sellise vastuse:
"Vene keeles ei ole sõnajärjestus nii range kui mõnes teises keeles, kuid on siiski mõned reeglid ja tavad, mida järgitakse.
Põhiline sõnajärjestus on SVO (subjekt-verb-objekt), näiteks: "Я читаю книгу" (Mina loen raamatut).
Otsene küsimus: Kui küsitav sõna on kes või mis, siis on järjekord VSO või VS, näiteks: "Что ты читаешь?" (Mida sa loed?) või "Читаешь ли ты книгу?" (Kas loed raamatut?).
Määrus- ja omadussõnad: Määrus- ja omadussõnad asuvad tavaliselt sõna ees, mida nad määratlevad, näiteks: "красивая девушка" (ilus tüdruk), "быстро бежать" (kiiresti joosta).
Muudatus sõltuvalt rõhutamisest: Vene keel võimaldab muuta sõnade järjekorda, et rõhutada teatud osa lausest. Näiteks: "Я книгу читаю" (Mina raamatut loen) rõhutab, et tegevus on lugemine.
Eessõnad: Eessõnad asuvad alati nimisõna ees, näiteks: "в доме" (majas), "на улице" (tänaval)."
TOIMETATUD TEKST: I don't understand why the Americans elected such a president. Maybe the Americans want peace, but President Trump may start new wars. Maybe Trump became more popular when someone tried to kill him. But I have written that there are waves or cycles in history. Maybe the United States is now entering a wave of dictatorship. One man said on the radio earlier that America was no longer a democracy, although it was still a republic. Trump had previously lost the elections, but now he is in power again. He is against immigration. I have also been against too much immigration because I want the Estonian nation to survive. But I want to be humane. I have said nothing against the Ukrainian war refugees.
MINU KOMMENTAAR: Teksti toimetas keeleliselt Copilot. Meile
ei õpetatud koolis inglise keele koma panemise reegleid ja tehisintellekt
leidis, et ma olen pannud liiga palju komasid. Ta säilitas komad sõnade 'but'
ja 'although' ees, samuti asendas ühes kohas koma punktiga, kuid mõne sidesõna
eest võttis koma ära. Komata on
lõppvariandis sidesõnad 'why', 'when' ja 'that'. 'But' alustab korduvalt ka uut
lauset. Muus osas äratab tähelepanu, et 'President' on perekonnanime ees suure
tähega, aga üksiku sõnana väikse tähega.
COPILOTI KOMMENTAAR: I understand that punctuation can sometimes be tricky, especially when writing in a different language. It's good to know the rules so that your writing is clear and effective.
Here's a brief overview of some common punctuation rules in
English, specifically focusing on commas:
These are just a few general rules, and there are many more specifics and exceptions. But I hope this helps clarify some common uses of commas in English. If you have any specific questions or need further assistance, feel free to ask!
Ich bin gestern in einen Frisiersalon gegangen. Nun ist mein Haar kürzer. Ich habe mich am Tag und in der Nacht photographiert. In der Nacht hatte ich drei Träume. Der längste Traum war über ein Aufklärungsspiel.
Tõlge: Eile käisin juuksuris. Nüüd on juuksed lühemad. Pildistasin ennast päeval ja öösel. Öösel oli mul kolm unenägu. Pikim unenägu oli luureka teemaline.
(Keeletoimetaja Copilot.)
LAUSED SOOME KOHTA:
1. Olen vaadanud
televiisorist Soome murdmaasuusatajaid ja suusahüppajaid. 2. Soome on olnud
tugev ka jäähokis. 3. Males on eestlased soomlastest tugevamad olnud. 4. Soome
kaotas Teises maailmasõjas maa-alasid Nõukogude Liidule. 5. Pärast Teist
maailmasõda oli Soome välispoliitika ettevaatlik. 6. Kui me klassiga Soomes
käisime, oli seal rohkem arvuteid ja banaane kui tol ajal Eestis. 7. Mängisime
koos soomlastega arvutimänge ja käisime kinos. 8. Hiljem tegi soome klass
vastukülaskäigu Eestisse. 9. Nõukogude ajal saadeti meie perele Soomest
riideid. 10. Ükskord käis meil kodus Soome jõuluvana.
COPILOTI TÕLGE
SOOME KEELDE:
1. Olen katsonut televisiosta Suomen maastohiihtäjiä ja mäkihyppääjiä. 2. Suomi on ollut vahva myös jääkiekossa. 3. Shakissa virolaiset ovat olleet vahvempia kuin suomalaiset. 4. Suomi menetti maa-alueita Neuvostoliitolle toisessa maailmansodassa. 5. Toisen maailmansodan jälkeen Suomen ulkopolitiikka oli varovaista. 6. Kun kävimme luokan kanssa Suomessa, siellä oli enemmän tietokoneita ja banaaneja kuin siihen aikaan Virossa. 7. Pelasimme yhdessä suomalaisten kanssa tietokonepelejä ja kävimme elokuvissa. 8. Myöhemmin suomalainen luokka teki vastavierailun Viroon. 9. Neuvostoaikana perheellemme lähetettiin Suomesta vaatteita. 10. Kerran meillä kävi kotona suomalainen joulupukki.
LAUSED ITAALIA AJALOO KOHTA:
1. Enne Itaalia
ühendamist ei olnud Itaalia keeleliselt ühtne. 2. Romaanis on kirjeldatud,
kuidas Garibaldit vanglas piinati. 3. Garibaldi eesmärk ei olnud võimuletulek,
vaid Itaalia ühendamine. 4. Itaallaste kohta on öeldud, et nad teevad kõiki
asju liialdusega. 5. Enne Esimest maailmasõda oli Itaalia Saksamaa ja
Austria-Ungari liitlane, aga asus sõdima nende vastu. 6. Mussolinil oli palju
armukesi. 7. Mussolini oli sõdade poolt, sest ta arvas, et sõjad panevad
inimesi rohkem pingutama. 8. Pärast Teist maailmasõda oli Itaalia tugevaim
partei kristlik-demokraatlik. 9. Itaalia riigi keskel asuvad kääbusriigid
Vatikan ja San Marino. 10. Vatikani riik tekkis katoliku kiriku ja fašistliku
riigi vahel sõlmitud lepinguga.
COPILOTI TÕLGE
ITAALIA KEELDE:
1. Prima dell'unificazione italiana, l'Italia non era
linguisticamente unita. 2. Nel romanzo è descritto come Garibaldi veniva
torturato in prigione. 3. Lo scopo di Garibaldi non era il potere, ma
l'unificazione dell'Italia. 4. Si dice che gli italiani facciano tutto con
eccesso. 5. Prima della prima guerra mondiale, l'Italia era alleata della
Germania e dell'Austria-Ungheria, ma poi ha combattuto contro di loro. 6. Mussolini
aveva molte amanti. 7. Mussolini era favorevole alle guerre perché pensava che
spingessero le persone a impegnarsi di più. 8. Dopo la seconda guerra mondiale,
il partito più forte in Italia era la Democrazia Cristiana. 9. Nel centro
dell'Italia ci sono i microstati di Vaticano e San Marino. 10. Lo stato del
Vaticano è nato con un trattato tra la Chiesa cattolica e lo stato fascista.
LADINA KEELE NÄITELAUSED
I Rooma riik
1. Roomlased võtsid üle teiste rahvaste jumalaid. 2. Rooma peajumal oli Jupiter. 3. Sõna 'detsember' tähendas algselt aasta kümnendat kuud. 4. Esimene Rooma keiser oli Augustus. 5. Rooma rahu ajal muutus sõjajumal ebapopulaarsemaks.
II Keskaeg
1. Keskaegsed mungaordud olid justkui erinevad parteid. 2. Käsitöölised olid meistrid, sellid ja õpipoisid. 3. Mõõgavendade ordu pidas eestlaste vastu sõda. 4. Keskaegsed rüütlid võitlesid turniiridel. 5. Renessansi ajal hinnati mitmekülgset inimest.
III Bioloogia
1. Kõik kalad ei oska ujuda. 2. Putukaliike on väga palju. 3. Osad maod hammustavad mürgihambaga ja osad kägistavad. 4. Osad kahepaiksed on mürgised. 5. Lindudel on kõrge kehatemperatuur.
COPILOTI TÕLGE
I Romae Imperium
1. Romani deos aliarum gentium adoptaverunt. 2. Iuppiter erat deus principalis Romae. 3. Verbum 'december' originem habuit significare decimum mensem anni. 4. Augustus primus imperator Romanus erat. 5. In tempore pacis Romanae, deus belli minus popularis factus est.
II Media Aetas
1. Ordines monachorum mediaevales tamquam variae factiones erant. 2. Artifices erant magistri, discipuli et tyrones. 3. Ordo Fratrum Ensiferorum bellum contra Estones gessit. 4. Equites mediaevales in torneamentis pugnaverunt. 5. In Renascentia, homo versatilis aestimatus est.
III Biologia
1. Non omnes pisces natant. 2. Multae sunt species insectorum. 3. Quaedam serpentes veneno morsuunt, aliae stranguant. 4. Quaedam amphibia venenosa sunt. 5. Aves altam temperaturam corporis habent.
