Luuletus unenäost seletusega

Nägin unes, et õppisin ülikooli eksamiks. Olin õppimise käigus täis kirjutanud juba palju kaustikuid, rohkem kui ühegi varasema eksami puhul. Ühele kuulsale Eesti poliitikule oli tehtud atentaat. Sellega seoses mõtlesin välja luuletuse:

Iga nurga peal toimub väike mõrvakatse,
ärge sinna minge, seal on ohtlik, latsed.
Minge parem koju, tillukesed väätsed.
Seal on ohutum. Seal on söögiks läätsed.

Ütlesin teistele, et loen ette ühe luuletuse. Enne kui ma lugema jõuudsin hakata, ütles Pille, et ta loeb ühe ballaadi. Protesteerisin, et mina pidin luuletust lugema hakkama. Nüüd lasti mul seda teha. Kui olin lõpetanud, siis imestasin, et teised nii vähe naersid. Nad läksid nüüd kõik kööki. Läksin kooli. Sisenesin tagauksest. Teel seisis keegi, kes midagi seletas. Tundus, et see on mõrvar, kes on pandud kõigi õpilaste ees ühekaupa vabandama. Tahtsin seinalt vaadata, kus klassis mul tund tuleb. Ma ei leidnud seda ja arvasin juba, et esimest tundi meie klassil täna ei olegi. Siis Erik näitas, et tund tuleb klassis 308. Läksime sinna. Ma mäletasin uduselt, et tänaseks pidid vist kõik ühe luuletuse välja mõtlema. Ütlesin Erikule, et kui tal luuletust ei ole, siis mõelgu see välja. Lisasin, et mul on olemas. Klassi sisenedes nägin, et Kristjan K. on istunud minu lauda. Mõtlesin, et kas ma nüüd leiangi üldse kuskilt istekoha. Siis nägin, et minu tool on endiselt vaba. Kristjan ütles mulle, et ma annaks talle teisest lauast arvutikoti.

Kui ärkasin, lugesin selle luuletuse uuesti ette. Mulle öeldi, et sõna "vääts" on olemas ainult unenäos. Kontrollisin sõnaraamatust. Õigekeelsussõnaraammatus seda ei olnud, aga murdesõnaraamatus küll. Koguni kahes tähenduses. Üks tähendus on "väike laps", teine "malk". Käänamist ei ole antud.

Hakkasin mõtlema, mille mõjul see uneluuletus sündis. Kas tõesti sellepärast, et lugesin eile Kaljo Põllu uutelt piltidelt H. Runneli luuletusi? Sealt midagi sarnast meelde ei tulnud. Siis meenus, et riim mõrvakatse-latsed meenutab seda riimi, mille üle ma õhtul raadiot kuulates naersin:

Mis sa kostad, kui nüüd pähe lasen kuuli ma,
sina valelik ja truudusetu Julia?