Taimed, loomad, ajakirjad.

Unes sain teada arvamuse, et täna võib sõda alata. Sisestasin seetõttu otingumootorisse sõnad "today war". Leidsin kommentaari, et kommenteerija oli viimase ajani arvanud, et Saksamaa enam sõdu ei alusta, aga nüüd ta arvab, et varsti võib alustada. Saksamaa oli seda ise paari päeva eest öelnud. Üle Sierra Leone liikus vesi, mis jättis kogu maa nälga. Marjapõõsad olid väga vanad, ja kaheldi, kas neid saab enam ümberistutamisega noorendada. Arvasin, et uued mugulad saab ikka maha panna. Mõtlesin, et kartul vist otsustab, milline tema idudest kasvama läheb. Kindel ma selles ei olnud, võibolla lähvad varred kasvama ka põõsana. Aga on võimalik ka mugul tükeldada ja idud ühekaupa kasvama panna. Siis peavad nad kiiresti kasvama minema, muidu võtab külm nad ära.

Vaatsin entsüklopeediat. Sellel oli hea kunstnik, aga taimeliikide lehekülgedel, kus oli lehekülgede viisi eri liikide väikseid pilte, oli ta väsinud ja seal ei olnud kõik nii hästi välja tulnud. Lugesin entsüklopeediast ahviliigist, kelle esindajad hakkavad oksalt alla kukkuma, aga siis haaravad sabaga oksast kinni. Mõtlesin ühe loomaliigi kohta, et see näeb nii isuäratav välja, nagu kõlbaks ta süia. Siis nägin, et see ei olegi loom, vaid verikäkk.

Meil olid ajakirja aastakäigud segamini. Mulle anti ülesanne need ära sorteerida. Ma ei tahtnud seda tegema hakata, sest see oleks terve päeva aega võtnud. Mulle ei meeldinud veel see, et ajakirju ei tahetud anda raamatukogule, vaid jätta need toimetusele. Selle eest hakkasin toimetusse pliiatseid viskama. Lõpuks ma lõpetasin selle. Toimetus kavatses visatud pliiatsid ka arhiveerida. Mulle tulid ajakirjade sorteerimisele abilised. Nad hakkasid ajakirjadesse sisse kirjutama, isegi murdes. Mulle ei meeldinud, et nad neid sodivad. Seetõttu mina sorteerimisega ei ühinenud. Ma olin päevad läbi liikumatult ja ainult jälgisin toimuvat, tegemata ka teisi asju.