Leopard ja teised

Nägin unes, et läksin vara hommikul kirjanduse majja. Peale minu tundus majas olevat veel üks inimene, sest kuulsin kellegi samme. Arvasin, et see on Berk Vaher, aga kui see inimene ukseavasse ilmus, siis osutus ta hoopis Janika Kronbergiks. See tundus kummaline, sest Kronberg ei olnud siin enam ametis. Läksin saali. See oli üsna rahvast täis. Hakkasin endale sobivat istekohta otsima. Inimesed hakkasid naerma. Arvasin, et see tähendab, et olen sattunud võõrasse loengusse. Keerasin ümber ja läksin istusin tagumistesse ridadesse. Lasti ringi käia ühte paberit, kuhu tuli kirjutada oma nimi ja muid andmeid enda kohta. Kui see minu kätte jõudis, tuli minu juurde üks naine, kes rääkis, et talle õpetati minu keelt. Mulle ei meeldinud, et ta arvas minu kohta midagi teadvat. Olin andmed ära kirjutanud, aga ta arvas, et tegin seda liiga nõrga joonega. Nii pidin enda kirjutatud sõnad uuesti üle tegema. Lisaks sellele pidin joonistama rõvedusi, nagu keegi oli jooned ette andnud. Pärast rääkisin isale või emale, et pidin andmed üle kirjutama, sest kõige suuremat huvi tunti just minu mõtlemise vastu. Kuna see võis tunduda haige enesetähtsustamisena, siis lisasin, et enne paberi ringi käia laskmist nad siiski ei olnud veel minu olemasolust teadlikud. Mängiti malet. Minu ees oleval laual mängis Guzovski moodi mees. Nii minul kui ka temal oli võidetud seis, seepärast vaatasin tema pealt, kui palju võiduseisus aega kulutada. Guzovski moodi mees mängis valgetega. Nuppe oli veel täiesti võrdselt, etturid paiknesid sümmeetriliselt, aga mustade seis oli juba läbi. Mustadega mängisid Oudekki ja tema isa. Järgmistel käikudel sai mitu nende vigurit järjest maha lüia, ilma et nad midagi vastu oleksid saanud. Turniir sai läbi. Turniiri tulemusel langes minu reiting veelgi. Nüüd oli see pikas males juba madalam kui kiirmales - vastavalt 1914 ja 1920. Varsti võis reiting langeda juba alla 1900. Siis mul poleks enam olnud isegi õigust mängida Eesti meistrivõistluste valikturniiril. Klaus oli ka turniiril osalenud. Ma ei teadnud, kummal meist kõrgem reiting on, sest täna tuli Klaus must ette, aga eelmisel korral jäi taha. Tema reiting oli siiski saadud väiksema pingutusega, sest ta tegeles malega ainult turniiridel. Vaatasin, millised raamatud riiulis on. Seal oli mitu ingliskeelset köidet ühe huvitava autori teoseid. Mõtlesin, et laenaks esimese köite. Edasi mõtlesin, et kui mulle tuuakse raamatud tagasi nii pika ootamise järel, siis ei taha keegi sama kartes mulle ka raamatut laenata. Võisin öelda, et olen kiire tagasitooja - loen raamatu kohe läbi või kui läbi ei jõua, siis toon ikkagi tähtajaks tagasi. Laua taga vaatasid ühte raamatut Oudekki ja tema isa, kelle korter see oli. Vähemalt oli seal tema isa, laps võis keegi teine ka olla. Vaatasin üle õla, mis raamatut nad loevad. See oli Tolkien inglise keeles. Läksin tuppa, kus ma pidin ööbima, sest pidu pidi kestma kaks päeva. Otsustasin kingad jalast võtta, et jalad haisema ei läheks. Piret oli enne üle ukse sisse vaadanud, aga ta ei olnud öelnud, et ma kingad jalast võtaks. Tal ei olnud üldse kombeks selliseid asju öelda. Peale Oudekki oli peol veel üks teine tüdruk, kellega ma olin kirju vahetanud. Ja kolmandana nägin nüüd ka Helinat. Viimased kaks olid minuga kirju vahetama hakanud nähtavasti sellepärast, et nad olid Oudekki tuttavad. Ma ei rääkinud kellegagi neist kolmest, sest ei olnud päris kindel, kas need on nemad, ja ei tahtnud muidu ka häält teha. Raadio oli lahti, aga sealt ei tulnud häält. Astusin paar sammu raadio suunas, et proovida hääl välja kruttida. Aga raadio hakkas mängima enne kui ma seda puudutada jõudsin, nähtavasti põranda liikumise mõjul. Raadiost hakkas kostma laul "Mina ei taha veel magama jääda", millele pidi järgnema unejutt. Algul tundus, et see on just see, mida ma kuulda tahtsin. Aga siis hakkas paistma, et laulu seade on minu hirmutamiseks natuke õudsemaks muudetud. Nähtavale ilmusid lõvid ja tiigrid. Mulle öeldi, et ega need ei ole päris lõvid ja tiigrid, vaid ainult ettekujutused. Mulle hakkas siiski tunduma, et need on ehtsad ja toodud siia minu hirmutamiseks. Seda saadi teha, arvestades sellega, et Oudekki suudab sellise olukorraga kohaneda, tema neid ei karda, mistõttu nad teda ei ründa. Aga minu võisid nad maha murda. Peale lõvide ja tiigrite oli korteris ka üks leopard. Seda arvatavasti seepärast, et olin öelnud, et kõige rohkem kardan ma leoparde. Olukord oli ebameeldiv, seda enam, et see pidi veel nii kaua kestma. Aga hakkasin arvama, et mõttejõudu pingutades peaksin kiskjatest ikkagi jagu saama. Et kiskjad olid praegu teise tuppa läinud, siis katsetasin oma võimeid kõigepealt Tõnu peal. Muutsin ta kivikujuks. Ma ei teadnud kohe, kuidas ma ta nüüd elusaks inimeseks tagasi saan muuta, aga varsti see mul siiski õnnestus.