Kosmos, ülesanne ja kool

Nägin unes, et Klaus ja Helena olid orbiidil ja pidid sealt varsti alla tulema. Kapsel pidi langema ookeani, aga mõtlesin, et kapslite puhul ainult ookeani langemist arvestataksegi, aga ei vaadata, et need mõnele saarele pihta ei läheks. Kui kapsel oleks maandunud õnnelikult vette, pidid nad sellega sõitma Põhja-Jäämere mõne lõunapoolse jäätüki peale, kust helikopter nad peale oleks võtnud. Üks kosmonaut oli tulnud hiljuti Kuult. Küsisin Trummalilt, kas tal on sellest kosmonaudist fotot. Ütlesin, et võin ise foto internetti panna. Taipasin, et foto saab homsest ajalehest, sest täna on kosmonaudil Maale jõudmise puhul vastuvõtt. Ainult et sel puhul avaldataval ajalehefotol võib ta olla rahva keskel, nii et ta nägu tuleb muust pildist välja lõigata. Lehitsesin kodus ajalehte. Lehes oli kirjutatud Bristolist, kes kõlbas kõiki töid tegema. Otsisin lehe vahelt maleülesannet, mis oli nii huvitav, et olin selle enne koju tulekut väiksele paberitükile ümber kirjutanud. Kui ma selle leidsin, ei teadnud ma isegi enam, kas seal tuleb võita või viigistada. Kuna valgel olid peal ratsu, oda ja vanker, siis oleks võinud arvata, et valge peab võitma, sest matistada saab ka ainult ratsu ja odaga, aga asja tegi keerulisemaks, et ka mustal oli üks vigur laual. Ütlesin, et enne ma lahendasin selle ülesande ära, aga nüüd ei oska. Mõtlesin, et see on varem ka ülesannetega nii olnud, et esimesel korral on nad lihtsamad. Hakkasin vaatama paberilt lahenduskäiku. Nüüd nägin, et olin mäletanud valesti, sest lahendus oli nii keeruline, et järelikult olin selle ka esimesel korral lihtsalt järgi mänginud. Üllatav oli, et ühel lahenduses tekkival variandil oli oma nimi kahest sidekriipsuga nimest lõppmänguna. See tähendas vist mängu vastase kuninga suunal. Nimelt oli valge kuninga ainus võimalus rünnata musta kuningat, et mitte ise matti saada. Mõtlesin, kas saata see ülesanne ka Helinale. Siis tuli mulle uduselt meelde, et ta vist ise saatis selle mulle. Olin ühe suure maja ülemisel korrusel. Nägin seal Jürgen I-d ja Kristerit. Kristeril olid juuksed muutunud pikemaks ja rohkem lokki läinud. Hakkasin trepist alla minema. See oli meie kooli peatrepp. Käsipuu oli tehtud madalamaks, mistõttu hoidsin trepi teise serva, et mitte üle käsipuu kukkuda. Madalamaks tegemist põhjendati just sellega, et see pidavat õnnetusi vähendama. Nimelt ei saanud nüüd enam käsipuu najal trepist alla sõita, mille tegemise korral oli õnnetusi kardetud. Trepp esimese ja teise korruse vahel oli vahepeal libedamaks tehtud, aga nüüd oli see karedaks kulunud. Jõudsin riidehoidu. Tahtsin sinna panna oma joppi, aga meie klassi riidehoiuruum oli lukus ja võtit mul ei olnud. Seal oli ka Külli, kes ütles, et temal ka võtit ei ole, see on Pille P. käes. Ütlesin, et ma ei saa ju riideid seljast võtmata tundi minna. Külli küsis, milliseid riideid. Ütlesin, et joppi. Nüüd võttis Külli võtme ja keeras ukse lahti. Et tal siiski võti oli, ütlesin: "Valetab ka veel." Riidehoiust läksin edasi wc-sse. See oli ka ümber ehitatud. Nimelt oli pottidesse pandud kartulisarnaseid esemeid, millest kartsin, et need võivad vee tõmbamisega kaotsi minna; potid lekkisid ja äärmises kabiinis istuja oli aknast õue näha. Mõtlesin, et võtan seda kõike huumoriga.