Astronoomia, geograafia, ajalugu, matemaatika

Nägin unes, et läksin kirjanduse majja. Mõtlesin, et kui Berk Vaher mulle midagi kriitilist ütleb, siis küsin, kas ta arvab, et ta on minust targem. Edasi mõtlesin, et ma parem ei küsi seda, muidu peetakse seda ülbitsemiseks. Mulle öeldaks selle peale, et ise ma pole üldse Kirjanike Liidu liige. Ustav oli lugenud raamatust, et Eestis on usklikute protsent 40. Ta ei olnud sellega nõus, arvates, et neid inimesi on rohkem, kes ühte või teist asja usuvad. Isa hakkas kokku kogunenud rahvale näitama liikuvaid pilte Päikse ajaloost, nii minevikust kui ka tulevikust. Päike vahepeal paisus, siis tõmbus kokku. Lõpuks hakkas ta läbi põlema, minnes väga suureks. Tema ümber ilmusid asjad, mida nimetati radiaalideks. Krister nimetas neid radiaatoriteks. Küsisin, kas Päikse valgus on ka Päikse osa. Krister ütles, et radiaalid ka ei ole. Siis tõmbus Päike kokku väga pisikeseks. Külgetõmbejõud nõrgenes ja Maa lendas Päiksest tükk maad kaugemale. Varsti tuli ta lähemale tagasi, hakates liikuma mööda laperdavat orbiiti, sest Maa ei olnud enam ühtlase kujuga. Varsti langes Maa üldse Päiksele. Õpetaja Möls jagas kõigile laudadele välja maakaardid. Kõik pidid näitama, kus on Kuuba. Ma teadsin seda, aga tahtsin enne näitamist kaardilt täpse koha üles otsida. Mind eksitas see, et kõrvuti olid trükitud mitme erineva koha kaardid. Möls andis kiirematele leidjatele punkte, aga tundus, et mina jäin punktidest ilma. Selle peale olin solvunud, sest mulle ei meeldinud, kui kellegi geograafiatundmist minu omast paremaks peeti.

Tristan kaebas, et kõik tema tuttavad joovad liiga palju. Talt küsiti, kas keegi neist tappis ennast katki tegemise abil. Tristan vastas, et joojad ei tee ennast kunagi katki. See tähendas, et nemad hoopis joovad ennast surnuks (või lihtsalt joovad). Ivo pani majale tule otsa. Ma tahtsin leeke kustutada, aga ei näinud, kus need on. Mõtlesin oodata, kuni leegid suuremaks lähevad, siis ilmuvad nad ise nähtavale. Edasi mõtlesin, et ta ei pannudki maja põlema, vaid kärsalõhn tuleb lihtsalt tiku tõmbamisest.

Vaatasime televiisorit. See hakkas näitama võltsitud pilti. Kahtlustasin, et seda saadetakse antenni juhtmega. Tõmbasin antenni välja. Varsti hakkas jälle tulema õige pilt, sest televiisor suutis ka ilma antennita laineid kinni püüda. Aga televiisoril oli veel midagi viga, sest seda ei saanud enam nupust välja lülitada. Antenni juhtme sissepanemise ja väljavõtmise ajaks oleks pidanud televiisori nupust välja lülitama, et mitte voolu saada.

Olime matemaatika tunnis klassis 306. Matemaatikat andis Volmer. Krister nimetas mind, Erikut, Arturit ja Sandrit oma vendadeks. Ta ütles, et kaks venda on teda õpetanud, aga kaks ei ole. Ma ei teinud tunnis midagi nagu tavaliselt. Kui õpetaja mind tahvli ette kutsus, siis ma ütlesin, et mina ei lähe, ja ei läinudki. Oli lähenemas eksam, aga ma ei kavatsenud seda teha, sest teadsin, et käin teist korda koolis ainult unenägudes. Teised ei teadnud seda. Nemad arvasid, et kõik on päriselt. Mõtlesin, et unes võibolla reisitakse ajas ja siis võib äkki ikkagi päriselt ühest ajast teise sattuda. Teist korda koolis käies läks mul peaaegu kõigis ainetes halvemini kui eelmisel korral, väljaarvatud ajaloos. Läksime tegelesime vahepeal koridoris ajalooga. See seisnes selles, et mina pidin seina ühest kohast pingule tõmbama ja Krister tagus peaga vastu seda seina punkti. Siis olime jälle klassis. Tahvlil lahendati ülesandeid ja teised pidid neid vihikusse ümber kirjutama. Ma ei pidanud seda heaks õppemeetodiks, sest ümberkirjutamise ajal ei saanud kaasa mõelda. Nii mina ei kirjutanudki asju vihikusse, vaid istusin niisama. Vahepeal siiski joonistasin tahvlilt maha ühte ruumilise kujundi joonist. Aga enne kui ma selle valmis sain, kustutati see tahvlilt maha. Õpetaja kutsus mind uuesti tahvli ette. Sel korral ma läksin. Mõtlesin, et kui ma malet mängides igas mängus asjad otsast peale välja mõtlen, siis peaksin seda matemaatikaülesannetega ka suutma, mis sellest, et ma polnud sel õppeaastal üldse õppinud. Ülesanne osutuski suhteliselt lihtsaks. Tuli lahendada võrrandit. Sellest tuli teha kaks varianti, üks plussmärgiga, teine miinusega. Kaalusin, kas kirjutada algul välja ainult ühel pool võrdusmärki olevad asjad ja neid teisendada, või kohe mõlemad pooled. Valisin esimese võimaluse. Aga enne kui ma teise märgiga varianti tegema jõudsin hakata, kutsuti tahvli ette juba järgmine õpilane ja minu lahendus kustutati ära. Oleksin siiski osanud kõike peale koosinuse teisendamise, mille väärtust ma ei mäletanud. Tuli välja, et sel õppeaastal ei olnudki midagi uut õpitud, vaid oli tegeletud ainult vana osa kordamisega. Läksin tagasi oma pinki, mille teises otsas istus Krister ja keskel Erik. Küsisin Erikult kui palju see koosinus oli. Ütlesin, et mul ei ole tabel peas. Erik arvutas selle taskuarvutil välja. Minul sellist taskuarvutit ei olnud, vaid lihtsam. Võibolla eeldati, et eksamiks ostavad kõik endale keerulisema taskuarvuti. Seda ma ei kavatsenud siiski teha, vaid eksamil õpetajatelt koosinust küsima minna. Võibolla nad poleks seda öelnud.