Tammetõrud

Nägin unes, et kooliõuel oli tamme all maas palju tõrusid. Arnold Rüütel, kes oli meie kooli direktor, kinkis ühe tammetõru mulle. Tal oli üldse kombeks inimestele tammetõrusid kinkida. Kinkimiseks valis ta välja ilusamad, et need ei oleks lõhki. Mõtlesin kodus kingiks saadud tõrule Rüütli nime peale kirjutada. Siis läks minu tähelepanu ühele saabuvale putukale ja lasin korraks tõru käest lahti. Kui olin jälle tõru kätte võtnud, läksin ütlesin Rüütlile, et ma pole kindel, kas mul on veel käes sama tõru, mille tema kinkis. Varsti kaotasin selle üldse ära. Läksin uuesti Rüütli juurde ja ütlesin, et kuna ma olen tema kingitud tammetõru ära kaotanud, siis leidsin, et kõige sobivam on selle asemel talle ise üks tammetõru kinkida. Andsin talle selle ja ütlesin, et valisin välja kastanimuna meenutava kujuga tammetõru. Rüütel vastas, et see ongi kastanimuna.

Teises unenäos saadeti mulle Tallinnast ümbrikus marke, pealle seda, kui oli teada saadud, et ma marke kogun. Algul arvasin, et saatja on Kadri õde, aga siis selgus, et see on hoopis tema vanaema. Mõtlesin oma margialbumi maksimaalselt tihedalt marke täis panna, nii et margid üksteist varjama hakkavad. Tõmbetuul kippus marke lendu tõstma.