Sünnipäev unenäos

Nägin unes, et vaatasin E. Loone koostatud maleülesannet teemal “Tapmine ei ole kunagi õigustatud”. Laual oli tohutult palju nuppe. Algul arvasin, et oskan selle ära lahendada, aga siis nägin, et sinna on meelega pandud nii palju nuppe, et lahendust ei olegi. Lugesin kokku, et sellel malelaual on neli korda rohkem välju kui tavalisel malelaual. Ütlesin, et seisu saab peale panna, sest meil on neli malelauda. Oli minu sünnipäev. Toas olid Oudekki, kelle olin ainukesena sünnipäevale kutsunud, ja minu vennad. Ütlesin Oudekkile, et ta võib kommi ka võtta. Pakis olevad kommid lendasid põrandale laiali. Märkasin, et pakk oli hoopis minu käes. Sellest järeldasin, et olin ise kommid kogemata põrandale paisanud, algul arvasin, et seda tegi Oudekki ja sihilikult. Hakati mängima mängu, kus Toomas pidi järgi laulma raadiost kuuldud ingliskeelset laulu. Mina ei saanud seda mängida, sest ei suutnud kuulmise järgi ingliskeelset laulu korrata. Oudekki hakkas ära minema. Küsisin talt, kas tal on igav. Ta vastas, et on küll. Ütlesin, et siis ma tean, keda ma järgmine kord sünnipäevale ei kutsu.

Teises unenäos lugesin ajalooraamatut. Mul jäi loetu nii hästi meelde, et mõtlesin, et kui minu ajalooõpetaja loeb internetist minu unenägusid ja arvab nende põhjal, et saab mulle halva hinde panna, siis tal see ei õnnestu, sest õpin nii kiiresti juurde. Ainult et ma polnud kindel, kas ülejäänud raamat jääb sama hästi meelde kui esimene lehekülg. Raamatus oli juttu sellest, et kalendrireformi tagajärjel lagunes mitu riiki. Sellest rääkis siin loengus Klaus, kes oli ajaloo õppejõud. Ta ütles, et viimasel ajal on mõju Eestis tagasi tulema hakanud. Ma ei saanud aru, mis pidi ta seda mõtleb, kas kalendri mõju või teooria mõju. Klaus pani ühele poisile tunnikontrolli eest kahe, sest see oli vastanud ainult ühe sõnaga. Klaus ütles, et see näitab, et teda loeng ei huvitanud. Mina ütlesin midagi selle kohta, kuidas ma Klausile eksamit tegema hakkan. Kuna Klaus oli minust noorem, siis ta ütles, et mina talle eksamit tegema ei hakka. Ma ütlesin, et ülikooli põhikirja järgi on mul õigus käia tema loengutes. Klaus palus, et ma ei käiks tema loengutes. Ütlesin, et loenguruum on sama, kus on minu voodi, ja mul on õigus oma voodi peal lamada. Klaus hakkas nutma ja ähvardama. Ütlesin talle, et tal ei ole õigus mind ähvardada. Otsustasin siiski järele anda.

Keegi rääkis mulle naerdes, et ameeriklased olid öelnud, et Eesti peab lõpetama Prantsusmaa abistamise. Ameeriklased nähtavasti ajasid nimed segi ja arvasid, et Prantsusmaa tähendab midagi muud. Lisasin sellele jutule, et ameeriklased nõuavad, et Eesti pööraks Prantsusmaa asemel rohkem tähelepanu homodele. Nüüd hakkasin mina ka naerma.

Üks vend ütles, et internet tuli tagasi selle peale, kui ta auto mootori tööle pani. Teine ütles, et see tuli tagasi selle peale, kui ta liitis Eesti Televisiooni meie televiisoris kaabeltelevisiooniga. Sellest sain alles teada, et internet oli kaks korda ära läinud. Ütlesin, et see kaob ja tuleb tagasi üldse ümberlülitamiste peale. Klaus läks uurima, mis meie autol viga on. Ta ütles, et selle pidurid ei tööta. Katsesõitudel sai auto siiski pidama kõnnitee äärekivi vastu. Inimesed olid ehitanud konstruktoritest maju. Eile ehitatu oli maha põlenud, nüüd süttis tuli, mis hakkas lähenema täna ehitatule. Lämmatasin selle tule. Et oli teatatud juba enne konstruktorist maja ehitamist, et pärast põleb see ära, siis järelikult oli tegemist süütamisega. Pärast eilset tulekahju olid mõned rikkad majad siiski juba uuesti üles ehitatud. Eriti suur rikkuse tunnus oli, kui majale lisati ka aken. Mängiti sulgpalli. Mõtlesin, et minu mängudes püsib pall kõige kauem õhus. Mind võidi seetõttu kahtlustada vastasega kokkumängus või selles, et ma ei pinguta palli mahalöömiseks. Tegelikult püüdsin siiski vastast maksimaalselt jooksutada.