Riigi mitteametlik sünnipäev

Märgin ära, et üleeile 28. novembril oli üks neist kuupäevadest, mida on võimalik pidada Eesti riigi 100. sünnipäevaks. Vana kalendri järgi leidis sündmus aset 15. novembril. Aastal 1994 ilmunud "Eesti ajalugu. Kronoloogia" kirjutab selle kuupäeva kohta: "Toompeal tuleb tööerakondlase Otto Strandmani juhatusel kokku Maanõukogu ning kuulutab end kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni Eestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks. Et Maanõukogu enamlaste surve tõttu avalikult tegutseda ei saa, antakse tema volitused Maanõukogu vanematekogule, koondamaks ja juhtimaks Eesti iseseisvust taotlevaid poliitilisi jõude."

Aastal 2010 ilmunud "Eesti ajaloo" viies köide ütleb lk. 425 muuhulgas: "Teooriat, mille järgi EV sünnipäevaks on 15. (28.) november 1917, pooldasid juristidest professorid Jüri Uluots, Ants Piip, Artur-Tõeleid Kliimann. Analoogilise suveräänsusdeklaratsiooni võttis 71 aastat hiljem, 16. novembril 1988 uues ajaloolises olukorras vastu Eesti NSV Ülemnõukogu."

Kui tähistada riigi 100. aastapäeva veebruaris, siis saab seda samuti peale 24. veebruari teha ka 23. kuupäeval. Viimati tsiteeritud raamat ütleb lk. 429: "Esimesena, 23. veebruaril 1918 loeti Maanõukogu Vanematekogu "Manifest kõigile Eestimaa rahvastele" ette Pärnus "Endla" teatri rõdult, ettelugejaks Maanõukogu liige, advokaat Hugo Kuusner."

Vastamisterohke päev

Vaatasin vanu fotosid, mis olid tehtud ühel peol. Piltidelt leidis kinnitust minu oletus, et tol ajal meeldis mulle veel vähem inimestele otsa vaadata kui praegu. Ühel fotol istusin diivani serval ja minu kõrval istus üks tüdruk, kes vaatas ainiti minu kukalt, aga mina ei vaadanud tema poole, vaid vastassuunas.

*
Ajaloo õpetaja andis meile esmaspäevase tunniplaani. Ta ütles, et esimene tund on lõpukirjand ja sellega veel asi ei lõppe, järgmises tunnis tuleb inglise keele tasemetöö, ja ka sellega veel asi ei lõppe. Terve päev oli täidetud raskete vastamistega. Igaüks neist oleks nõudnud ka eraldi päev läbi õppimist, kõigiks korraga õppida ei olnud võimalik. Esmaspäev jõudis kätte. Läksin kirjandit kirjutama klassi 307. Mul olid läinud erinevad kirjandid erinevalt. Vahel olin saanud viie, aga proovikirjand tundus küll endale sama hea nagu alati, kuid hindeks oli üks. Õpetaja andis igaühele eraldi paberi kirjandi teemaga. Algul mulle tundus, et kõigile on erinev teema, aga siis hakkas tunduma, et kõik said siiski ühe ja sama teema. Minu paberile oli kirjutatud, et tuleb kirjutada mõnest oma unenäost. Olin kirjutanud unenägudest ka blogis, lihtsalt unenägu kirjeldades, aga nüüd tuli ka kommenteerida, mida üks või teine unenäo tegelane mõtles. Mõtlesin, et sellise teemaga on oht, et unenägu on lühem kui kirjandi nõutud pikkus.

Arvustusettekanded

Minu luulekogude kohta oli ilmunud samas ajalehenumbris kaks arvustust, üks eespool leheküljel ja teine tagapool. Eespoolse arvustuse autor hakkas samal teemal ka suulist ettekannet pidama. Kui ta oli lõpetanud, pidi jätkama teine arvustaja omapoolse ettekandega. Ütlesin, et ma kutsun enne kuulajad. Ettekandja vastas, et pole vaja. Kutsusin siiski. Kutsusin ainult oma pere liikemid, aga ka nii sai kokku neli kuulajat. Kuulajaid tuli rohkem. Tõmbasin uutele tulijatele ruumi tegemiseks oma tooli tahapoole. Jäin istuma tooliderivi pöördekohta. Aga see koht oli kitsam, nii et mu põlved puutusid kahe kõrvalistuja omadega kokku. Seetõttu tõmbasin tooli veelkord tahapoole. Kuigi nüüd enam jalad kokku ei puutunud, tuli üks senine kõrvalistuja pahandama, et ma teda puudutasin. Vaadati istujate taga asuvat televiisorit. Meie liigutuste tõttu läks sellel pilt halvaks. Proovisin mitmesuguseid nupuvajutusi, et pilti korda tagasi saada, aga miski ei aidanud. Vaatajate huvi oli nii suur, et keegi halva pildi pärast ei lahkunud.

Pikk sünnipäev

Eile kestsid isa sünnipäevapidustused neljandat päeva järjest. Tänaseks on need võibolla läbi.

Õppereisid

Üks õppejõud pidas meile loengut. Ta kutsus meid reisile kaasa. Seal ta muutis oma nime. Selle järgi sain aru, et ta on kurjategija. Hakkasin põgenema.

*
Geograafia õpetaja kutsus meid reisile. Nii oli varem teinud ka üks teine geograafia õpetaja, see kuulus selle aine õpetamise juurde. Õpetaja ei saanud õpilastega koos reisile minnes ennast reisil vabalt tunda, vaid pidi õpilasi jälgima. Ta oleks võinud reisida ka koos oma lastega, aga palka maksti talle selle eest, et ta reisiks koos õpilastega. Ma ei teadnud, kas ta hakkab oma lapsi õpilastega samale reisile kaasa võtma. Kõndisin majade vahelt Kalda teele. See majade vahe oli bussipeatuse lähedal. Mõtlesin, et võibolla on siin juba Emajõe peatus, aga see oli siiski Kalda tee peatus. Vanasti oli bussiliin tundunud pikk, nüüd tundus sama vahemaa lühike.

Rändmõtleja

Unetu hommik ja lindude hääled
tuttavad juba on varemast ajast.
Mõtted rändavad ikkagi ringi,
kuigi hetkel ei välju ma majast.

Mõtted rändavad tänaval käies,
siis kui jalg peab kinni küll rajast,
kaugemal kui võiks arvata ilmest,
pea on täidetud kõiksuse kajast.

Kuulamata muusika

Mängisime kabet või malet. Mul ei olnud kuningatiival vigureid, aga see-eest paks etturite või kabenuppude mass, seetõttu tegin nende taga vangerduse. Aga vastane leidis, et siis ta võib kuningatiival rünnakut alustada, ja lükkas kohe ühe enda etturi või kabenupu edasi. Kummagi mängija nupud olid laua erinevates üksteise suhtes diagonaalis paiknevates nurkades. Ma olin oma nuppude massi paigutanud nelinurga kujuliselt, aga nüüd oli näha, mis selles halba oli. Kui nelinurga nurgas oli üksik nupp, siis sai vastane selle ülehüppamisega lüia. Samuti sai ta lüia järgmise kahenupulise diagonaali nuppu, kui meelitab ühe minu nuppudest lööma ja teise kõrvale ei jää enam löömist takistavat nuppu. Varem oli seda mängu mängitud nii, et nupud ei olnud nelinurgas, vaid kolmnurgas, pikem diagonaal ees. Siis oli vastasel löömine raskem. Üks mees rääkis isale, et ta tahab, et raamatusarjas avaldataks ka kaberaamatuid. Mõtlesin, et maleraamatuid veel saaks, aga kaberaamatuid küll mitte. Isa ei tahtnud ka kaberaamatute avaldamiseks nõusolekut anda. Kabetaja hakkas nutma. Mõtlesin, et ta on mängu nii palju õppinud, et temas tekitab kabe suuri emotsioone, aga teised inimesed kabet mängida ei oska ja ei mõista teda. Suusatasin Anne kanalil. Vahepeal oli siin olnud selline periood, mil kukkus palju inimesi läbi jää. Olin tol ajal nähtavasti nende läbikukkumisuudiste mõjul just rohkem jää peal suusatamas käinud. Olin vist mõelnud, et kui ma suusatan kanali serva pool, siis mina läbi ei kuku. Istusin ühes saalis. Hitler oli olnud autist ja oli kirjutanud muusikat. Keegi polnud tema muusikateoseid veel kuulanud, aga nüüd taheti need rahvale teatavaks teha. Oli oodata, et tema muusika on väga erilises stiilis ja et nüüd hakatakse rääkima Hitleri stiilist, milles ka teised teoseid looma hakkavad. Ükskord oli Hitler kuulanud loengut, mida pidas autistist õppejõud. See oli Hitleri kohta juba paari asja teadasaamisel tervikpildi kokku pannud ja öelnud: "See ma." Nüüd saadi aru, et ta oli sellega silmas pidanud, et temal ja Hitleril on ühesugune aju ehitus.

*
Minu käes oli minu doktoritöö seni õppetoolis hoitud eksemplar. Sellele oli kirjutatud õppejõudude märkusi. Ma ei teadnud enam, kuidas see eksemplar uuesti minu kätte sattus. Et märkused olid kirjutatud doktoritöö leheküljeservadele, siis need olid lühikesed ja pealiskaudsed, mitte pikad ja põhjalikud nagu minul eraldi kaustikusse kirjutades. Aga kuigi õppejõudude märkused olid pealiskaudsed, ei jõudnud mulle ikkagi täielikult kohale, mida ma nende põhjal teadmiseks peaksin võtma. Lugesin neid väga süvenemata. Kuna ma ei mäletanud, mida oponent oli kaitsmisel rääkinud, siis ma ei teadnud enam, kas neid märkusi oli tehtud ka kaitsmisel suuliselt. Mul oli töö lõpetatud tükk aega hiljem kui alustatud, seetõttu olid mul lõpetamise ajal juba uued seisukohad. Aga et osa juttu oli juba varem kirja pandud, siis oli lõppvarianti jäänud seisukohti, mis ei olnud enam minu lõpetamise aegsed seisukohad. Mõtlesin, et oleksin võinud mainida, et mul jäi kirjutamine vahepeal aastateks seisma tervisliku seisundi ja suure töökoormuse tõttu. Võibolla oleks võinud kolmanda põhjusena nimetada ka vennalaste sündimist, kuigi nende hoidmisele ma polnud kulutanud nii palju aega kui töötamisele ja haigusele. Lugesin ühe tabeli kõrvalt õppejõu märkust, et tabeli kahe lahtri andmed on läinud vahetusse. Selle alla oli kirjutatud järgmine märkus, et järgneva osa autoriks võiks ennast panna. Silmanurgast tundus, et seal ma olin kasutanud raamatut Aafrika ajaloo kohta. Ma ei saanud aru, kas õppejõu märkus tähendas, et minu järgnev osa on liiga refereeriv, või vastupidi, et see on paremal tasemel. Ja ma ei saanud aru kui pikka osa on järgneva osa all mõeldud.

Ratsuvaba liin

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 Ob4 4. Ob5 Rge7 5. 0-0 0-0 6. d4 d6 7. h3 a6 8. Oe2 ed 9. Rd4 Rd4 10. Ld4 Oc5 (Siiani "Malekoolist".) 11. Ld3 f5 12. Lc4+ Kh8 13. Of3 fe 14. Oe4 c6 15. Ld3 Of5 16. Og5 Oe4 17. Le4 d5 18. Lh4 Ld7 19. Vae1 Rg6 20. Lg3 Vf7 21. Ve2 Vaf8 22. Kh1 Vf5 23. Od2 Od6 24. Le3 Of4 25. Lb6 Od2 26. Vd2 Rh4 27. Ve2 Vg5 28. f3 Rg2 29. Kh2 Rf4 30. Kh1 Lh3+ 0:1.

Kogunemine suvilas

Läksin teise aine tundi kui mul praegu tunniplaani järgi oli ja hakkasin kirjutama inglise keele kodust tööd. Mul oli tegemata veel ka eelmise korra kodune töö ja alustasin sellest. Inglise keele õpetaja tuli teise õpetaja tundi vihikuid ära korjama. Ütlesin, et ma kirjutan praegu eelmise korra kodust tööd. Õpetaja vastas, et kodus peab õppima. Ütlesin, et mul võtab õppimine nii palju aega, mul kulub sellele kogu päev. Nüüd võidi mõelda, et ma käin enda kohta liiga raskes koolis. Õpetaja oli vahel pannud tegemata koduse töö eest ühe, aga täna ta vast ei hakanud panema, kui ta nägi, et ma kirjutan seda.

*
Kõndisin kiirel sammul kodu poole. Kaks inimest kõndisid must veel kiiremal sammul mööda. Varsti olin ühest neist jälle ees ja teist ei olnud enam näha. Esimene neist võis olla Andres ja teine üks teine klassivend.

*
Kõndisin mööda tänavat kodust kaugemale. Vastu tulid suure koeraga jalakäijad. Püüdsin hoida koerast teisele poole kõnniteeserva. Kaminast tõusis suitsu. Valasin vett peale. Ütlesin Sandrile, et siin on nagu vesi ahjus. Lisasin, et kaminasse ei ole kõige õigem vett valada. Valasin kohe veel. See kamin oli Peedul. Ütlesin, et siiber on kinni. Siibreid oli teisigi. Küsisin, kas lahti peab olema üldse see siiber. Pööningul köeti sauna, kuhu mõtlesin varsti minna. Lauri K. ütles: "Simo, Sander ja Krister". Viimase nime mainimisel tegin kiljuvat häält ja istusin diivanile. Vaatasin, et minu ülemine pealmine riideese on visatud kaminasse ja saanud märjaks. Ütlesin Laurile, et ma tean, tema tegi seda. Lauri küsis, kust ma võtan, et tema. Vastasin, et see on teada, kes mida teeb. Lisasin, et selle võis koer ka kaminasse visata. Kuigi koera jaoks nõuab väga suurt mõtlemist ese ühest kohast üles korjata ja teise kohta panna. Lauri ütles, et siin liiguvad ringi ka kloun ja varas. Küsisin, kes on varas. Lauri vastas, et see hästi paks tüdruk. Läksin uksele vaatama, kes aias seda moodi välja näeb. Mõtlesin, et kui ma sauna lähen, pean vist varastamise vältimiseks asjad kaasa võtma, ma ei tea, kas see tüdruk selliseid asju ka varastab. Astusin uksest välja verandale. Vastu tuli suur koer kahe väiksema koeraga. Koeral võis vahel vihahoog peale tulla. Mõtlesin, et taganeks tema eest tuppa tagasi, aga siis võivad koerad just vaadata, et ma taganen, ja selle peale rünnata. Ükskord ma olin juba sellisel üritusel olnud, kus pidi kogu aeg kunstlikku tegevust otsima. Mõtlesin, et saaks juba sauna minna.

Läbiv maleteema

Kõndisin kodu poole. Olin Kaunase puiesteele tagasi kolinud. Mõtlesin, et kliimamuutused ei olegi nii suured, aga äärmustemperatuurid on muutunud rohkem, see on ohtlik. Ja polaaarjää sulamiseks piisab juba väiksest kliimamuutusest. Elasin samas trepikojas, kus vanasti. Selle ukse ees rippus õhus suur lumelahmakas, mis võis pähe kukkuda. Vaatasin, et saaksin selle alt läbi hetkel, kui see ei kuku. Aga teised ei olnud nii ettevaatlikud kui mina, neile võis see pähe kukkuda. Trepikojas mõtlesin, et kui kedagi näen, siis ütlen tere, siis saan majaelanikega tuttavaks või uuesti tuttavaks. Tahtsin postkastist posti võtta, aga kõigepealt pidin üles leidma, milline meie postkast on. Kui olin leidnud, siis mõtlesin, et seda ei pidanudki otsima numbri järgi, vaid meie postkasti leiab üles selle järgi, et selles on kõige rohkem posti. Postkastist leidsin kaks maleajakirja numbrit. See oli üks ja sama ajakiri, aga eri numbrid olid eri formaadis. Nüüd mulle meenus, et olin endale maleajakirja tellinud. Vahepeal olin mõelnud, et mul ei ole enam male jaoks aega, aga nüüd, kus selgus, et olen tellinud maleajakirja, pidin sellega siiski tegelema.

*
Sander näitas mulle ühte maleülesannet. Selles pidi saama odaga kuninga kõrvalväljale ühekäigulise mati lüia. Kuningas oli igalt ruudult nuppudega ümbritsetud. Kui löömine oli teostatud, siis vaatasime, et matti ikkagi ei ole, sest ei ole tuld. Pikali asendis oda võttis enda alla mitu ruutu, aga neist tuld anda sai ainult üks ruut. Probleemist aru saamiseks lükkasin nupud kokku ja hakkasin seisu oma peaga uuesti peale panema.

*
Lugesin ühest ajalehest, et seal kirjutati, et aastal 1990 oli keegi toonud välja sinimustvalge lipu, aga et sellest oli tulnud pahandus. Hakkasin kirjutajale pastakaga ajalehe peale vastust kirjutama. Kirjutasin, et sinimustvalge lipp toodi välja juba aastal 1988 ja et sellest pahandust ei tulnud. Aga aastal 2007 pärast pronksiööd hoiatati, et ärge auto külge sinimustvalget lippu pange. Ma ei kirjutanud kõige loetavama käekirjaga. Tahtsin lisada juttu ka maleülesande kohta, aga selleks ei jäänud enam ruumi. Siis vaatasin, et ülevalpool olen juba maleülesandest kirjutanud.

Aktuselt aktusele

Meil oli kooli juures lõpuaktus. Tegime grupipilti. Mul tekkis küsimus, kas nüüd tuleb ülikooli lõpuaktusele edasi minna. Hakkasin üle Toomemäe ülikooli suunas kõndima. Seal istusid pingil ühed poisid. Vaatasin nende poole ja nad kutsusid mind enda juurde. Kõndisin sinna. Selgus, et nad olid tuttavad.

*
Voodi loenduril oli üks näitaja teistest palju suurem. Tundus, et see oli kokku lugenud öö jooksul tehtud pulsilöögid. Korrutasin minutis oleva sekundite arvu ja tunnis oleva minutite arvu ja öö jooksul magatavate tundide arvu. Saingi selles suurusjärgus arvu, nagu loendur oli näidanud, vahe oli ainult kaks korda. Vaatasin ühte blogi loendurit. See oli hakanud näitama esimeses lahtris uut statistikat. See näitas, mis sissekannet on kõigi aegade jooksul kokku kui palju klikitud. Kõige rohkem oli klikitud rubriike, seda olin teinud ise. Mõtlesin, et ma ei saa edaspidi oma blogi piiramatult kasutada, kui kõik kokku loetakse.

*
Nüüd oli poiste tuba endine Pille tuba. Tõnu oli läinud hommikul vannituppa, mina ja Henn olime veel voodites ja rääkisime. Läksin korraks suurde tuppa. Seal oli külas Tulviste. Tal oli tervis halvenenud, seetõttu otsiti talle uut tööd. Mõeldi, et ta võiks hakata raamatuid tõlkima. Keelteoskus oli tal hea. Lahkusin sellest ruumist uuesti.

Masenduses arvustaja

Oh kvaliteet, oh kvaliteet,
ma vihkan sinu taset!
Kõik väärtuslik on rariteet.
Nüüd, lollid, olge tasem!

Eesti keele tund

Istusin klassiruumis. Ukse vahelt näidati ühe naise paljast õlga, millest ühe mehe käsi kinni hoidis.

*
Hakkasin koolist koju minema. Minu ees kõndisid kaks inimest kõrvuti. Mõtlesin, et lähen neist mööda. Ma läksin alati koju üksi. Vanasti olin läinud Kristeriga koos. Aga see oli ajutine, sest teistele oli ebameeldiv, et ma neid kartsin.

*
Sõitsime bussis. Ema läks peatuses maha. Hakkasin minema tema järel. Enne väljumist vaatasin kahe poisi poole ja nägin, et nad irvitavad. Hakkasin rusikatega vehkima. Bussijuht pani juba ukse kinni. Ütlesin, et ma lähen maha. Juht tegi ukse uuesti lahti ja sain välja. Rääkisin emale, mis oli juhtunud.

*
Jõekaldast ronisid inimesed üles. Naine oli osavam ronija kui mees, osates riiete poriseks saamist vältida. Mõtlesin, et naised on algul suuremad ja targemad, hiljem väiksemad ja targemad.

*
Läksin eesti keele tundi. Minu tavalise koha peal oli Eriku kott. Mõtlesin, kuhu siis istuda. Ütlesin, et mulle ei meeldi, kui istutakse erinevates tundides erineva koha peal. Mõtlesin, et tõstaks Eriku koti enda koha pealt eest. Tunni ajal läks Krister õpetaja selja taha tahvli juurde ja kustutas selle tühjaks. Olin ka ükskord tahvli tühjaks kustutanud, olemata kindel, kas sinna on kirjutatud meie või eelmise klassi jaoks. Siis oli Marika minuga pahandanud, aga nüüd selgus, et ma polnud ainus, kes nii tegi. Õpetaja andis tagasi kontrolltööd. Seal oli minu eesti keele osast leitud rohkem vigu kui inglise keele osast. Mul tekkis küsimus, kas ma oskan siis inglise keelt paremini. Aga selgus, et eesti keeles ma olin kirjutanud õpikust vale asja ümber. Mul oli vist ühe eesti keele osa eest minimaalne ja teise eest maksimaalne hinne. Või hinne oli pandud nii keeruliselt, et ma ei saanud aru, mis hindeks oli.

Märkamata vastus

Mulle räägiti, et üks võrgukommentaator oli kritiseerinud luuletust "Maa tuleb täita lastega", kuna seal ei olevat öeldud, miks maa lastega tuleb täita. Esialgu tuli pähe vastus, et luuletuses ei saagi kõike korraga öelda. Ja et ma mäletan, et autor rääkis aastal 1988 oma juubelikõnes, et selle luuletuse teema on võetud Piiblist, kus öeldakse, et täitke maa lastega. Vaid veidi selle võrgukommentaari kuulmisest hiljem otsisin vennatütre jaoks samuti võrgust lastelaule ja sattusin kõnealuse laulu peale. Järgmisel päeval tänaval kõndides mõtlesin mitmesugustest asjadest ja märkasin muuhulgas, et kriitika laulu kohta oli põhjendamatu, sest laulusõnades on põhjus nimetatud: "sest elu kõik on ajalik / ja lastele jääb tulevik."

Voodisse tagasi

Istusin koolipingis ja valmistusin lahkuma. Minu taga istus üks tüdruk, kellel olid laual mänguloomad. Osad neist olid minu omad. Tahtsin ära minnes enda omad enda kätte tagasi võtta. Aga ei tüdruk ega mina mäletanud enam täpselt, millised loomad on minu ja millised tema omad. Minu omad olid siiski natuke teistsuguses stiilis. Võtsin mõned loomad ja lahkusin.

*
Kõndisin ühe tuttava mehe kannul mööda suure maja koridore ja treppe. Selles majas oli palju wc-sid, tuli otsustada, millisesse neist minna. Mees valis ühe välja, kuhu ta läks. Läksin samasse.

*
Üks poiss oli käinud ühes majas ja jätnud sinna oma pangakaardi. Algul oli ta mõelnud jätta pangakaardi sinna pikemaks ajaks, aga nüüd läks ja võttis selle varem tagasi. Selgus, et ta tegi õigesti, sest seal majas oli tahetud tema pangaarve tühjaks teha.

*
Tõusin voodist püsti ja kõndisin kella vaatama. Üks vend pidi täna haiglasse minema ja ema saatis teda teele. Enne oli vend käinud uuringutel ja oligi selgunud, et haiglasse minek on vajalik. Lisaks oli pika haigusega depressiooni tekkimise oht. Ütlesin, et ma mõtlesin, et pean üles tõusma, aga kell ei olegi nii palju kui ma arvasin. Läksin voodisse tagasi. Jõin kella pealt vett. Kella keskel olevas augus hoiti kummiliimituubi. Märkasin, et kellaklaasil on vist peale vee ka liimitilku, seetõttu lõpetasin joomise. Ma ei teadnud, kui palju mürki ma olen juba sisse joonud.

Raamatu kritiseerimine

Olin varem "Loomade elust" lugenud, et ühte sabakonna loetakse putukaks. Nüüd sain teada, et praeguseks on see seisukoht vananenud, sest sellel sabakonnal ei ole 8 jalga. Varem oli mõeldud, et see on erandlik 6 jalaga putukas. Mõnda tüüpi liigist kirjutati rohkem kui ühes "Loomade elu" köites. Jalgadega usse sai liigitada ühte moodi ja teist moodi.

*
Kuulasin raadiot. Seal rääkis üks mees minu koostatud raamatust. Ta ütles, et see on halb, et ma olen saatesõnas nimetanud, et raamatu autor kirjutas eesti keeles. Rääkija põhjendas, et raamatu autor on akadeemik ja akadeemiatel on sidemed välismaa ülikoolidega. Jätkas esimesena kõnelenu naine, et vaadataks, millise malbe tooniga ma kirjutan. Kommenteerisin, et raamatu autori kohta on olemas bibliograafia ja selles on suurem osa pealkirju eestikeelsed. Minu isa on ka akadeemik ja kirjutab peamiselt eesti keeles, kuigi tal on ka üks muukeelsete luuletuste raamat. Ma olin saanud enda koostatud raamatu kohta ka ühe positiivse arvustuse. Selle kohta, et minu tooni kritiseeriti, ütlesin, et kas ma ei või enda stiilis kirjutada. Ma olin saates osalejatel varem külas käinud, aga nüüd leidsin, et kui nad sellist juttu ajavad, siis ma neile rohkem külla ei lähe.

Lugege raamatuid

"Kolmest musketärist" mäletan, et seal naerdi hobuse värvi üle. Minu klassis narriti ühte õpilast sellepärast, et tal olid neoonvärvi riided. Ta ütles, et see polegi neoon, vaid üks teine materjal. Siis me polnud ilmselt veel keemiatunnis neooni õppinud. Sellest ainest lugesin võibolla raamatust "Hämmastavad ained" enne kui keemiaõpikust. Mul on riiulis vanaema korterist toodud keemia käsiraamatuid ja teise vanaema majast toodud ülikooli füüsikaõpiku kaks köidet. Raamatud teevad elu paremaks.

Kolmekesi palliplatsil

Hakkasin Arieliga kahekesi korvpalli mängima. Püüdsin ühel korral hästi kaugelt peale visata. Mänguga liitus ka Kristjan K. Söötsin palli vastasele, et see talt siis uuesti ära võtta. Mängisime nii, et igaüks mängis enda eest. Mõtlesin, et võiksime jaguneda kahte võistkonda, ühte kaheliikmelisse ja ühte üheliikmelisse. Tavaliselt oli korvpalli mängitud kahe võistkonnana.

Protestikiri

Rahvas hakkas Euroopa Liiduga rahulolematuks muutuma, sest see lubas Eestisse piiramatut sisserännet. Pille ja üks vend tahtsid saata sel teemal Brüsselisse ühist protestikirja. Läksin suurde tuppa ja nägin, et neil on ümbrik kirjaga juba valmis. Ümbrik oli hiigelsuur. Ütlesin, et mina oleksin sellise kirja ainult pisikesele sedelile kirjutanud. Nad vastasid, et igal kirjal ei ole ühesugust mõju.

Õige tegevus

Mulle öeldi: "Ära raiska aega! Tee tööd!" Küsisin: "Millise töö aega ma ei tohi raisata? Ma ei saa mitut tööd korraga teha." Mulle vastati: "Ära raiska aega rääkimisele." Ütlesin: "Kui ma raha eest kirjutan, siis see on ka kirjalik rääkimine." Vastati: "Kirjutamisklõbin ei sega teisi nii palju kui rääkimine." Küsisin: "Kas siis keegi pärast kirjutatut lugema ei hakkagi?"

Taldriku lennutamine

Olin Paide aias. Vaatasin, et seal kasvavad tikri moodi marjad. Aga need olid ainult tikrite sarnased, tegelikult võisid need olla mürgimarjad. Oli oht, et väiksed lapsed võisid neid süia, kui neid hoiatatud ei olnud. Aga oli öeldud, et lapsed on targad. Hammustasin ühte marja. Aga see oli suuremalt jaolt veel toores. Sõin ära ainult küpse osa, ülejäänu jätsin pihku. Hakkasin kõndima ringi ümber maja. Ma ei saanud marja käest visata, sest maja igal küljel olid aknad, kust mind võidi näha. Ma ei tahtnud toore marja raiskamise pärast pahandada saada.

*
Olin oma maja ees. Minu suunas hakati viskama lendavat taldrikut. Tahtsin minna tuppa, aga pidin olema näoga teisele poole lendava taldriku suunas, et näha, kui sellelt tuleb eest minna. Lendav taldrik visati kaks korda minust väga lähedalt mööda. Tundus, et seda visanud tüdruk sihtiski mind. Võtsin taldriku enda kätte. Mul oli juba enne käes enda lendava taldriku sarnane ese. Ütlesin tüdrukutele, et mina viskasin enda oma ainult enda ette, aga nemad viskasid minu suunas, seetõttu ma neile nende oma tagasi ei anna.

Treeneri sünnipäev

Eile tähistati maletreener Rei 75. sünnipäeva. Noorem treener Karba organiseeris elektronkirjadega Rei õpilaste ühise kingituse, viisin ka omapoolse kingituse.

Kooliajaloo õppejõud

Viimati suri minu õppejõududest Allan Liim. Olen teinud talle Eesti kooliajaloo eksami. See oli valikkursus, millele registreerusin sellepärast, et muud ei olnud hetkel selles astmes võtta. Ma ei valinud seda loengukursust kõige parema meelega, sest tol ajal oli mul nähtavasti koolikohustuse tõttu kooliküsimuste vastu vastumeelsus. Aga pärast ülikooli lõpetamist muutusid haridusteemad ajalehtedes minu lemmikteemadeks. Võibolla sellepärast, et nüüd seostusid need minu jaoks juba iseõppimisega.

Liimi loengukursus oli ühine ajaloolastele ja eripedagoogidele. Eripedagooge Liim kiitis, et nad on alati väga hea käitumisega olnud. Ajaloolaste kohta ta seda küsimust ei kommenteerinud.

Panin loengus Liimi jutu kirja. Aga kui ta erinevalt teistest õppejõududest ütles, mis konspektis järgmiseks pealkirjaks panna, siis selle jätsin tegemata, sest tahtsin ise otsustada, milline minu konspekt on. Ülikoolis erinevalt varasemast koolist konspekte ei kontrollitud ega hinnatud.

Tol ajal oli president Meri, kes oli Liimi ja minu vanaisa kursusekaaslane. Meri oli tuntud selle poolest, et ta igale poole hilines. Liim rääkis loengus, et Meri oli ühes avalikus esinemises öelnud, et tema ülikooli ajal loengutes ei käinud. Liim lükkas selle jutu ümber väitega, et arhiivimaterjalides on loengutes osalemine kirjas, Meri käis kohal, kuigi hilines.

Ühes loengus andis Liim sõna ühele üliõpilasele, kelle kohta tal olid kuskilt eelteadmised. See üliõpilane töötas vist juba õpetajana Tartu Vene Erakoolis, mis pidi olema väiksem üksus, mis tegutses teise kooliga samas hoones.

Liimi eksam oli üks kahest, mille eksamiks valmistudes panin konspekti piltkirja ümber. Seda piltkirja hakkasin välja töötama Vanade Idamaade eksamiks õppides, sest vastava loengukursuse käigus oli piltkirjadest juttu. Et kooliajaloo eksam oli sama sessiooni ajal ja mul olid nende loengukursuste konspektid sama kaustiku erinevates otstes, siis jätkasin piltkirja arendamist kooliajalooga. Eksamil üks asi, millest ma rääkisin, tuligi vist meelde pildina.

Eksami lõpus ütles Liim, et paneb mulle suurima hea meelega viie. Ja küsis, ega ta midagi segi ei aja, et ta käis mu vanaisaga samal kursusel. Kinnitasin, et käis küll.

Aastal 2012 ilmus minu koostatud Ado Grenzsteini raamat "Eesti haridus", mille eessõnas olen viidanud "Eesti kooli ajaloo" 2. köitele, mille üks autor oli Liim ja kus nimetati Grenzsteini eesti pedagoogilise mõtte suurkujuks, samal ajal kui hulk teisi autoreid olid Grenzsteini suhtes kriitilisemad.

Kohtusin Liimiga veel aastal 2013 "Eesti ajaloo" kolmanda köite esitlusel. Vahel ma ei ole osanud rahvaüritustel millestki rääkida, aga tol korral tundis Liim mind enne ära kui mina teda, tuli kättpidi teretama ja rääkis, et on selle kirjastuse raamatuid lugenud, millele ma kaastööd tegin. Ta mäletas ka kuidas ma talle eksamit tegin. Ta meenutas natuke minu mäletatavast erinevas sõnastuses, et ta olevat mult eksamil küsinud, kas ma olen Herberti lapselaps, mina olevat öelnud, et olen küll, aga tema teadnud seda varem kah. Rääkisime esitluspäeval veel Vallikraavi tänavast, kus see üritus toimus. Juttu oli sellest, mis seal tänaval asus ja varem asunud oli. Liim tuletas mulle meelde, et tavaliselt on paarisnumbritega ja paaritute numbritega majad tänava erinevatel külgedel. Minu lapsepõlvetänaval Kaunase puiesteel see küll nii ei olnud.

Aastal 2016 käisin ülikooli vilistlaspäeval. Seal kuulsin õppehoone koridoris, kuidas küsiti Liimi tervise kohta. Teda ennast kohal ei olnud.

Kutsed

Toimus suusavõistlus. Üks pealtvaataja vaatas seda raja ääres. Siis tuldi rajale traatvõre ette tõmbama ja pealtvaatajal paluti minna rajast teisele poole võret. Minu meelest ei tohtinud seda teha, sest teisel pool oli teine riik ja piiri ületamiseks ei olnud luba.

*
Üks laps rääkis hüpnoosi all ja näitas käega, et ta tunneb endal pimesoole peal suurt koormat, aga et ärkvel olles ta naeratab.

*
Mind kutsuti minu sünnipäeva puhul ekskursioonile. Mõtlesin, et see on raske, aga peab minema. Lisaks mõtlesin klassivendasid koju sünnipäevapeole kutsuda. Tegin selle jaoks kutsed valmis, panin need päeviku vahele ja läksin kooli. Ühe kutse olin kirjutanud Kristeri jaoks. Ta istus minust üks pink tahapoole, nii et oleks olnud kerge kutse üle anda, aga ma ei andnud veel kellelegi. Hakkasin kotist asju laua peale panema. Panin neid suure kuhja. Näitasin pinginaabrile, et ühe kontrolltöö erinevate osade eest olen saanud kõiki erinevaid hindeid. Nüüd võttis õpetaja mult ühe paberi ära, et ma tundi ei segaks. Varsti andis ta selle tagasi, aga ütles, et kui ma selle ära viskan, siis ärgu ma seda prügikasti visaku, sest paberile on minu nimi peale kirjutatud. Kartsin, et võidakse näha, et mul on kutseid.

Erinevad konspektid

Vaatasin oma ülikooli konspekti. Olin sinna iga uue loengu osa algusesse märkinud eksamipileti numbri, mille osa selles loengus räägiti. Teise õppejõu loengus oli palutud konspekti konkreetseid pealkirju kirjutada. Seda ma polnud teinud, arvates, et mina konspektides pealkirju ei kasuta. Aga siis mul polnud meeles, et vahel olin kasutanud.

*
Olin raamatukogus. Panin oma asjad ühe laua peale ja ise eemaldusin. Tolle laua taha istus inimesi. Mõtlesin, et nad vast ei puutu mu asju. Varsti läksin ja võtsin oma asjad sealt ära.

*
Olin ühe isa lause peale teinud elus suuri ümberkorraldusi. Mõni teine minu asemel poleks öeldule üldse tähelepanu pööranud.

Etturitest piisas

1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 d6 4. Ob5 Od7 5. d4 (Siiani "Malekoolist".) Rd4 6. Od7+ Ld7 7. Rd4 ed 8. Ld4 Rf6 9. 0-0 Oe7 10. Og5 0-0 11. Ve1 Vad8 12. La7 b6 13. La6 Vfe8 14. Vad1 Lg4 15. Oc1 Of8 16. f3 Lg6 17. Lc4 Rh5 18. Lc7 Vb8 19. Rd5 b5 20. Rf4 Rf4 21. Of4 Ved8 22. Vd5 Lf6 23. e5 Lf4 24. ed Vbc8 25. Lb6 Vc2 26. Ld8 Vb2 27. d7 Lb4 28. Lf8+ Lf8 29. Ve8 Vb1+ 30. Kf2 Vb2+ 31. Kg3 g6 32. Vf8+ Kf8 33. d8L+ Kg7 34. Le7 Va2 36. Vd7 Kh6 37. Lf7 Va4 38. Vd5 Va8 39. Lf4+ Kg7 40. Vd7+ 1:0.

Suures asutuses

Natukese aja pärast pidi algama keskkooli lõpukirjand. Olin kodus harjutamiseks kirjutanud poole lõpukirjandi pikkuse teksti ja selle kooli kaasa võtnud. Nüüd mõtlesin, et see pole veel täispikkusega, kirjutan ta pikemaks. Esialgu ma ei kirjutanud lõpust edasi, vaid hakkasin teist värvi kirjutusvahendiga kirjutama suurematesse sõnavahedesse uusi sõnu. Niiviisi poleks uuem ja vanem tekst üle lugedes segi läinud, sest oleksin korraga lugenud ainult ühe värviga kirjutatud sõnu. Mõtlesin, et õpetaja on hoiatanud, et lõpukirjand ei tohi olla mõne varasema kirjandi uus versioon, muidu mõtlevat, et sellest on juba kirjutatud ja ei panevat kõike kirja. Järeldasin, et siis on vist parem kirjutada just sellisel teemal, milleks ei ole valmistunud.

*
Kõndisin ühe suure asutuse koridorides. Eemalt tuli vastu paks hirmuäratav mees. Mõtlesin, et kui temast mööda saan, siis hakkan joostes põgenema. Nii ma tegingi. Hakkasin asutuse kraami põrandale paiskama. Mõtlesin, et nii ma poleks pidanud tegema, nüüd kahjustasin oma mainet elu lõpuni. Seisin hulga inimestega ühisesse rivvi. Vaadati sellise asutuse, milles mina töötasin, palganumbrite lehti. Teistel oli palka tõstetud, vastavalt sellele, kui suurt palgatõusu nad nõudsid. Üks mees oli kirjutanud taotluse, et tema palka tõstetaks 35 eurot, sest ta on 35 eurot raha kokku hoidnud. Ainult minu sissetulekut ei saanud suurendada, sest mulle ei makstud seda palga nime all. Üks naine rääkis, et Nõukogude Liidus kirikud ei tegutsenud. Vaidlesin vastu, et osad tegutsesid. Mõtlesin, et võibolla Venemaal tõesti mitte, aga Eestis kindlasti tegutsesid. Naine ei andnud järele, et Nõukogude ajal ei olnud mingeid kirikuid. Ma olin ise tol ajal kirikus käinud.

Korduv vastane

Olin teel koju. Minu trepikoja ees olid inimesed koertega. Ma kartsin trepikotta siseneda, sest üks koertest oli hiigelsuur. Mõtlesin, et kõnnin ringi ümber maja, selle ajaga on see koer läinud. Aga kui teiselt poolt maja uuesti oma trepikojale lähenesin, oli koer ikka veel seal. Läksin eelmise trepikoja ukseseina taha.

*
Mängisin malet. Vastasel tuli aevastus peale. Ta pühkis selleks ajaks nupud laua pealt kokku. Pärast aevastamist tahtis ta seisu uuesti peale panna, aga pani valesti. Ütlesin, et seis ei ole taastatav, males peab nupu asukoht väga täpne olema, laua segi löömine on kaotus. Siis pakkusin, et lepime viiki. Varem olin seda vastast võitnud. Mõtlesin, et peaks varasema mängu üleskirjutuse üles otsima ja vaatama, mis variandiga seda vastast võita sai. Aga võibolla oleks see mõjunud halvasti, sest kui ma oleks oodanud kiiret võitu, oleksin muutunud kärsituks.

Uudised ja meenutused

Hakkasin Ameerika Häält kuulama. Nõukogude ajal olid Ameerika Hääle eestikeelsed saated olnud ainult lühike jupp päevast, aga praegu kestsid need päev läbi, kuigi nende järele ei olnud enam nii suurt vajadust. Rohkem saateid saadi eetrisse anda nähtavasti sellepärast, et oli rohkem vaba lainenala. Mõtlesin, et rohkem vaba laineala ju ei ole, nüüd on Eestis rohkem raadiojaamu. Räägiti, et Mehhiko ehitas naftajuhtme ühe Ameerika Ühendriikide põhjaosa linnani. Seejuures sai Mehhiko hakkama ilma Ameerika Ühendriikide poolse abita. Mõtlesin, et Ameerika võtab vist sellest eeskuju, kui tahab nüüd teha sama suurt kulutust ja ehitada Mehhiko piirile müüri. Meenutati, kuidas Gorbatšov saatis Prantsusmaale Nõukogude Liidu suursaadiku. Mina olin olnud tol ajal Gorbatšovi suhtes kriitilisem kui vanad inimesed, aga see oli tulnud sellest, et ma ei jälginud kõiki uudiseid ja ei teadnudki, et Nõukogude Liidul selle ajani Prantsusmaal suursaadikut ei olnud. Praegu toimusid Venemaal suured meeleavaldused valitseva korra vastu. Neid taheti laiali ajada. Mõtlesin, et meeleavaldused toimuvad siis ka talvel, need on kestnud nii suvel, sügisel kui ka talvel. Oleks võinud arvata, et talvel on rahvas rahulikum. Siis tuli mulle meelde, et on alles august. Hakkasin ajalehte lugema. Mõtlesin, et täna loen läbi rohkem artikleid kui tavaliselt. Lisaks tegin pastakaga artiklite kõrvale märkmeid, mida ma varem polnud teinud. Varem olin kirjutanud märkmeid eraldi kaustikusse. Mõtlesin, et parem oleks nii teha ka täna, sest kui ma teen märkusi ajalehe peale ja kõik ei ole ajalehte veel lugenud, siis ma jään kuulatama, kas teises ruumis räägitakse minu märkustest. Aga täna tahtsin teha märkmeid just ajalehe peale, sest olin näinud ühte teist inimest just nii tegemas ja tahtsin temast vähemalt täna eeskuju võtta. Lähenes peo algus ja selleks tehti ettevalmistusi, aga mina lugesin ajalehte edasi. Olime Paides. Isa kõndis läbi toa ja tundus ütlevat, et põrand on must. Küsisin, mida ta ütles. Isa kordas, et põrand on must. Mina ei näinud mingit mustust. Istusime peolauda. Üks pidu oli juba läbi. Räägiti, et kui Piirimäe tollele kohale jõudis, siis paluti tal mitte poliitikast rääkida. Seda meenutati äreva häälega. Mina küsisin rahulikuma häälega, miks Piirimäel poliitikast rääkimine keelati, ta ju pärast ikkagi hakkas sellest rääkima. Lisasin, et erinevad inimesed pooldavad erinevaid parteisid. Siiri ütles, et talle peod eriti ei meeldi. Selle jutu peale hakkasin tast paremini arvama. Ta lisas, et pidudel huvitavad teda inimeste näod. Üks teine naine vastas, et teda huvitavad ka näod.

Mõtted luulevormis

Andres Laiapea. "Ebakronoloogiline elu. Luuletusi aastatest 2003-2017". Loomepunkt 2017. 36 lehekülge.

Andres Laiapea teine luulekogu sisaldab tema eelmisega võrreldes uuemaid luuletusi. Mulle meeldisid need vähemalt ajakirja "Vikerkaar" omadest rohkem, kuigi on veel paremaid luuletajaid. Laiapea ütles ühes blogisissekandes, et ta ei tee kunagi nalja. Eriti seda raamatut lugedes tundub aga, et ka too väide oli nali. Raamatus on väljendatud ka pessimismi ja teadmatust asjade suhtes.

Ühe minu luulekogu toetamise soovitaja kirjutas käsikirja lugemata veendunult, et kogu sisaldab visuaalseid luuletusi. Laiapea kogus on suur osa tekste, mis keskenduvad pigem kõrvale kui silmale - sõnadest, muusikast, vaikusest. Teine kogu on esimesest ühtlasem, ei ole enam esimeses häirinud alkoholi teemasid. Autor on tegelenud blogis poliitika üle vaidlemisega ja kummutab ka luuletustes käibetõdesid, et kas muld on ikka must.

Magistrandi märkmed

Magistriõppe konspektid.

Lugesin läbi ühte kaustikusse kirjutatud magistriõppe esimese aasta kahe seminariga seostuvad konspektid. Ühe seminari jaoks lugesin raamatuid ja teises tegid magistrandid oma uurimistöö teemadel ettekandeid.

Pikemad konspektid on raamatute kohta. Seminarid kestsid sügisest kevadeni. Sügisesed konspektid on refereerivamad ja kevadised kritiseerivamad. Praegu arvan, et raamatutest võiks leida ka midagi positiivset. Seda olin arvanud ka varem. Ma mäletan, et keskkoolis püüdsin vahepeal igast loetud raamatust midagi eeskujulikku leida. Aga magistriõppe esimene aasta oli elu seni ainus depressiooni aasta, kui negatiivseid emotsioone oli nähtavasti rohkem. Kui ühes loetud raamatus autor kirjutas, kui huvitavad kõik teadused on, siis kommenteerisin, et mitte depressiooni ajal.

Olen kirjutanud konspekti oma tolleaegseid õpitud arvamusi, et ajalugu peaks olema erapooletu ja emotsioonidevabas stiilis. Aga ma ei pidanud ülikooli ajal ise sellest põhimõttest alati kinni, sest panin osa konspekte riimidesse ümber, et neid emotsioonide abil meelde jätta. Samuti illustreerisin konspekte ja kirjutasin erinevate käekirjadega ilukirja. Kuigi raamatute kohta olen üles kirjutanud rohkem negatiivseid mõtteid, olen seminarides joonistanud pilte, mis praegu vaadates tunduvad ilusad, kuigi depressiooni ajal mõtlesin, et joonistamisoskus on ära kadunud.

Mõtlesin tol ajal, et pooldan ajaloos erapooletust, aga minu üles kirjutatud mõtted väljendavad siiski rahvuslikku seisukohta, et raamatutes ja uurimistöödes võiks kasutada eestipärasemaid nimekujusid ja eestikeelsemaid sõnu. Umbes nii mõtlen siiamaani. Tol ajal olen teinud kriitilisi märkusi ka selle kohta, et loetud teostes ei ole kõik süsteemne. Hiljem olen mõelnud, et võibolla mõnes kohas ongi vaheldus hea.

Üheks seminariks lugesime raamatut sellest, kuidas tulevikku polevat võimalik ennustada. Selle kohta olen teinud märkmeid, et minu meelest ikka natuke on. Teiseks seminariks lugesime teist teost, kus oli muuhulgas juttu teoreetikust, kes arvas, et unenäoüleskirjutused on ajalooallikas ja et unenägude abil on võimalik ka tulevikku ennustada. Selle kohta olen kirjutanud kommentaariks, et minu tolleaegsed unenäoüleskirjutused olid raamatus toodutest pikemad. Sellest raamatust loetu on mind vast hiljem raamatu "Ajalugu unenägudes" koostamisel natuke mõjutanud. Muidu oli see magistriõppes loetud unenägudest rääkinud raamat ainus, mille arutelu jäi ära, sest peale minu luges selle läbi ainult üks magistrant.

Hiljem on olnud mõttevahetust teemal, kas ajalugu on minevikuteadus või lugu kõigi aegade kohta. Ühest magistriõppes loetud raamatust olen välja kirjutanud mõtte, et vist selle autori arvates on minevikuteadus halb väljend, ajalugu uurivat inimest. Ühest ajalehest olen hiljem lugenud mõtet, et astronoomid peavad ennast ka ajaloolasteks, vist sellepärast, et meile on valgusaastate kaugusel olevatest tähtedest teada ainult nende minevik.

Ettekandeseminarides olen üles kirjutanud vaid üksikuid lauseid. Seda vaadates mõtlesin, et võibolla käisin ülikoolis veel liiga noorelt, et kui eksamit tulemas ei olnud, siis ei pingutanud. Praegu oleks olnud huvitav ettekannete kokkuvõtteid meeldetuletuseks lugeda. Aga võibolla mõtlesin tol ajal, et paberit tuleb looduse kaitsmiseks võimalikult palju kokku hoida, mistõttu olen olemasolevad märkmed teinud ka võimalikult pisikese käekirjaga.

Jäänõeltest pilv

Kasvatasin ühte mustlast. Hoidsin tal kogu aeg käest kinni, et ta ei saaks põgeneda. Lõpuks küsisin talt, kui vana ta on. Selgus, et juba 17-aastane. Seetõttu lasin tal käest lahti, sest seaduse järgi oli juba 16-aastaseks saades tekkinud iseotsustusõigus. Ta tahtis koos teiste mustlastega Venemaale minna. Aga sealt ta poleks arvatavasti enam tagasi tulnud, sest üks teine mustlane juba peksis teda. Algas pidu, kus rääkisime näidendina ettekirjutatud või juurdeimproviseeritud teksti. Peole saabus palju rahvast, teiste hulgas ka Piret. Püüdsin mitte tema poole vaadata. Lahkusin peolt. Läksime koos klassivendadega kodu poole. Bussijaama lähedal rippus õhus suur jäänõeltest konstruktsioon. Klassivennad läksid selle alt läbi, aga mina püüdsin minna kõrvalt, sest mäletasin, et see konstruktsioon variseb maha. Hakkasin teist teed peo suunas tagasi minema. Tänav oli täis peolisi. Kuulsin Pille häält, aga ei näinud teda. Hüüdsin Pillele, et ma kuulen ta häält. Pille vastas, et ma kuulaks Maaja häält. Vastasin, et ma kuulen seda. Pille ütles, et Maaja räägib kõige valjema häälega.

Registreerumisleht

Olin koos ühe naisega ilma riieteta. Läksime vannituppa ja panime ukse lukku. Teised kogunesid ukse taha ja tahtsid sisselaskmist. Me ei lasknud neid sisse, sest ei tahtnud näidata, et oleme ilma riieteta. Kui olin riidesse pannud, läksin suurde tuppa ja rääkisin lapsepõlve asjadest. Kahetsesin, et olin riided seljast võtnud, lapsepõlve asjad olid huvitavamad.

*
Olin tõlkinud ära ühe raamatu ja ema oli tõlget toimetanud. Ma ei olnud tõlget kommenteerinud, aga nüüd ema ütles, et ma olin mitukümmend kommentaari lisamata jätnud, ta lisas need minu eest. Mõni ütles just, et mida vähem kommentaare, seda parem.

*
Ülikoolis oli Reeli istunud sageli minust ülejärgmisele toolile ja pannud vahele jäävale toolile oma koti. Siis olin arvanud, et ta paneb koti sinna selleks, et see oleks mulle lähemal, aga nüüd hakkas tunduma, et hoopis selleks, et ma ei saaks talle lähemale istuda. Igal juhul kui tema oli pannud oma koti minust ühele poole jäävale toolile, siis mina olin pannud oma koti endast teisele poole jäävale toolile. Vaatasin Reeli praeguse semestri loengukursustesse registreerumise lehte. Ta polnud sinna kirjutanud loengukursuste nimesid, vaid koodid. Otsisin ühe koodi tähenduse välja. Selgus, et see on ühe lähiajaloo keskastme loengukursuse kood. Mina olin seda kursust kuulanud juba mitu aastat tagasi. Aga Reeli oli teinud lähiajaloo ülemastme enne kui keskastme.

*
Ühe asutuse valvelauast öeldi, et hallutsinatsioonide kuulmisest paraneb kuu ajaga, teiste sümptomitega läheb küll rohkem aega. Mõtlesin, et ma ei oska nii hästi paraneda kui teised. Täna läksime esimesse tundi ainult mina ja veel üks õpilane.

*
Ühe võrgukeskkonna kaudu sai teha endale kodulehekülje ja teiste omi külastada. Selgus, et kodulehekülgi külastati rohkem kui blogisid. Algul ma polnud endale kodulehekülge teinud, vaid olin teiste omadele sisse murdnud ja neid muutnud. Hiljem olin seal muudatused tagasi parandanud ja teinud endale oma kodulehekülje. Algul oli teiste omadele sissemurdmine vajalik olnud lihtsalt sellepärast, et ma ei osanud veel ise kodulehekülge teha ja pidin teiste omade pealt õppima, kuidas tegemine käib.

Šveitsi raha

Mul oli üks paber, kuhu oli kirjutatud nimesid. Vend tahtis seda näha. Ma ei tahtnud näidata, sest üks nimi oli ühe tüdruku nime moonutus. Hakkasime magama minema. Kui olin voodisse pikali heitnud, anti mulle mänguauto mootor. Viskasin selle üle õla. Keegi arvatavasti ette ei jäänud, aga kui oleks jäänud, siis oleks see halb olnud, sest mootoril oli üks terav ots. Hakkasin mootorit uuesti otsima. Räägiti, et Euroopa riigid võiksid siduda oma rahad euro asemel Šveitsi frangiga. Osad riigid olid nõus seda tegema, teistel olid teised plaanid. Üks naine rääkis inglise keeles. Naersin ta jutu üle, sest ta tegi keelevigu. Ta kasutas asesõna tegusõnana. Mõtlesin, et Šveits ei ole ju Euroopa Liidus, nüüd hinnatakse Liitu mitte kuuluva riigi raha rohkem. Aga Euroopa Liitu mitte kuuluva riigiga oma riigi raha kursi sidumine võis olla problemaatiline, sest puudusid omavahelised lepingud. Kui üks riik oleks kehtestanud Šveitsi frangi suhtes ühe rahakursi, oleks Šveits ise võinud vahetada neid rahasid teise kursiga.

Kerese käsikiri

Olime maal. Seal kippus kõik vaikselt põlema minema. Toppisin pragudesse niisket täidist, et asjad ei süttiks. Üks mees oli kirjutanud, et eriti masendav on minu looming. Seni olin arvanud, et saan selle mehega hästi läbi.

*
T. Teder oli andnud isale Kerese käsikirja, mida taheti trükis avaldada. Lugesin seda käsikirja. Keres oli kirjutanud malekäikude vahele igasugu huvitavaid kommentaare maailma asjade kohta. Igal pool ta polnud nii teinud, "Malekooli" algõpetuse osas olid tal ainult malelised kommentaarid. Praegu lugesin, et Keres oli kirjutanud, et oleks selliseid inimesi vähem, keda huvitavad ainult tee ja küpsised. Mind luges ta vist selliste vähem meeldivate inimeste hulka, sest mulle ei meeldinud rääkida. Mõtlesin, et kui mulle mängitakse kaheratsu avangut, siis ei pea ma käima Rf6, vaid võin teha ka käigu f6, siis ei saa vastane käia Rg5. Või võin ka käia f5. Ma ei teadnud, kas nende käikude kohta on kuskil teooriat. Ma ei tahtnud ka järgi uurida, vaid oma peaga mängida. Aga võis juhtuda, et vastane mängib teooria järgi ja saab kiire võidu.

*
Olime Paides. Söömine toimus toas. Olin endale suure koogi ette tõstnud. Nüüd hakkas vanaema minu taldrikust koogitükke teistele jagama, et kook rutem otsa saaks, sest ta tahtis meid Tartusse saata. Isa pahandas minuga ühe asja eest väsinud häälega. Enda arvates ma polnud midagi valesti teinud. Läksin enne majast lahkumist käimlasse. Lõpuks sain aru, et see on suur ruum. Algul mulle oli tundunud, et väike. Läksime ühte muuseumi. Istusin laua taga Klausi kõrval. Ringi käis piletimüüja. Klaus ostis ühe tunni pileti. Mina ostsin kahe tunni, aga mulle tundus, et teised tahavad, et me siin veel kauem oleksime. Hakkasin internetist raamatuid tellima. Maksta sai kas elektrooniliste raamatute eest või pabervariandi eest, mis oli kallim. Tellisin pabervariandi. Aga kahtlesin, kas raamatud toimetatakse nii kiiresti kätte nagu mul vaja on.

Putukapurk

Pidasin vannitoas veepurgis kahte putukat. Purgil oli kaas peal, kord päevas võtsin selle pealt, et vette uus õhk pääseks. Mõtlesin, et putukad hingavad vähe, üks kord päevas õhutamine peaks piisav olema. Aga võibolla oleks pidanud siiski kogu aeg kaas pealt ära olema. Panin purgi käest puuplaadile. Purk sai seejuures võibolla liiga kõva kopsu. Üks putukas hakkas justkui ähvardavalt teisele lähenema. Siis lagunesid mõlemad kaheksa jalaga putukad kaheksaks tükiks. Aga võibolla see polnudki selle kopsu pärast, vaid putukate paljunemisviis, sest ühe ja teise putuka kõik jalad jagunesid omavahel paaridesse. Siis läks vesi purgis justkui keema ja hakkas üle ääre ajama. Kui mullitamine lõppes, oli purki jäänud üle kahe korra vähem vett kui enne mullitamise algust. Putukaid enam vees ei olnud, nad olid torust alla voolanud. Mõtlesin, et mis siis ikka.

Särkide proovimine

Läksin naaberhoovi ja peitsin ennast maja taha, et mind otsima tuleja mind ei näeks. Mõtlesin, et pean minema maja nurgale lähemale, sest otsija vaatab maja poole, kui ta on juba natuke maad nurgast edasi kõndinud. Läksin oma trepikoja ette tagasi. Ema tuli majast välja ning tõi mulle särke, et ma valiks, millise ma selga panen. Lähedal olid ühed noored, ma ei tahtnud hästi nende nähes riideid proovida. Aga tegin seda siiski. Esimesena proovitud särk ei kõlvanud sellepärast, et sellel oli üks nööp puudu, teistel olid muud vead. Viimasena proovisin neoonvärvi särki. See ei meeldinud mulle juba värvi poolest. Ma ei olnud kindel, kas see on neoonvärv või ainult sarnane.

Väiksem variant

Tänasel kiirmaleturniiril said Peebo ja Trohhalev 6,5 punnkti, järgnesid Ojaste, Kure, Pavlov, Tätte ja Runnel kõik 4 punktiga. Veel 7 mängijat kogusid punkte vähem. Voore oli 7 ja mõtlemisaeg 15 minutit kummalegi. Täna sain teada, et nädalavahetusel toimub AVRO turniir. Mul ilmselt oli see uudis Maleliidu koduleheküljele vaadates kahe silma vahele jäänud. Aga kahte turniiri nädalas ma ei mängi.

*
Etturite ülekaal.
1. e4 e5 2. Rf3 Rc6 3. Rc3 f5 4. d4 fe 5. Re5 Rf6 6. Oc4 d5 7. Rd5 Rd5 8. Lh5+ g6 9. Rg6 hg 10. Lg6+ Kd7 11. Od5 (Siiani "Malekoolist".) Le8 12. Oc6 bc 13. Lf5+ Kd6 14. Of4+ Ke7 15. Le5+ Kf7 16. Lc7+ Oe7 17. 0-0-0 Oa6 18. La5 Ob7 19. Lf5+ Kd6 14. Of4+ Ke7 15. Le5+ Kf7 16. Lc7+ Oe7 17. 0-0-0 Oa6 18. La5 Ob7 19. Lf5+ Kg8 20. Le4 Ld7 21. Lg6+ Kf8 22. Oh6+ Vh6 23. Lh6+ Ke8 24. Vhe1 Kd8 25. Lh8+ Kc7 26. Le5+ Kd8 27. Vd3 Vc8 28. Vde3 Od6 29. La5+ Vc7 30. La7 Oc8 31. Ve8+ Le8 32. Ve8+ Ke8 33. La5 Oh2 34. g3 Og1 35. Le5+ Kd8 36. Le1 1:0.

Bioloogia vastamine

Oli bioloogia tund. Ma olin sel õppeaastal selle õppeaine tundidest puudunud ja mul ei olnud veel ühtegi hinnet. Nüüd õpetaja kutsus mind vastama. Erinevalt teistest õpilastest kutsus ta mind klassi ette, et oleks kindel, et ei ole sohitegemist. Võtsin vastama minnes kaasa osaliselt täidetud töövihiku. Oskasin bioloogiat hästi, ainult et oli oht, et võidakse küsida ka neid harjutusi, mis on jäänud täitmata.

*
Istusime vendadega väikse köögi laua taga. Püüdsin saada laua äärde rohkem ruumi. Istuti lauanurkadesse.

*
Vaatasin oma blogi loendurit. Nägin seal ühtesid sõnu, siis need asendusid siiski teiste sõnadega. Loendur oli nüüd hakanud näitama andmeid ka selle kohta, kes on blogi lugenud. Mõtlesin, et vaatan just neid andmeid, muu on vähem huvitav. Loendur ütles, et P. Simson on teinud 7 külastust vähem kui päev varem. Need, kellest ma kirjutasin, vähendasid üksteise järel lugemist, nähtavasti oli enda kohta lugeda raskem.

*
Vaatasin maleseisu. Vastane, kellega ma olin mänginud, oli pärast mängu lõppu arvanud, et ta oleks saanud teha ühe parema käigu. Vaatasin, et selle käigu järel tuleks tõesti matt. Siis vaatasin, et mul oleks võimalus põgeneda kuningaga lagedalt kuningatiivalt nuppe täis teise tiiva suunas.

Katkestusseis

Mängisin pikal maleturniiril. Kogusin 3 punkti 5 võimalikust. Mul läksid kõik turniirid hästi. Oli võimatu, et minu mängutugevuse juures halvasti läheks. Sellele turniirile pidi varsti järgnema teine pikk turniir. Mõtlesin, et sinna ma ei lähe. Siis mõtlesin, et võiks siiski minna. Kuigi kui ma mängin aastas 3 pikka  turniiri, kulub sellele 9 päeva ja jääb vähem aega tööd teha. Praegune turniir ei olnud veel lõppenud. Mul oli üks partii katkestatud. Ma ei hakanud katkestusseisu kodus analüüsima. Mõtlesin, et lähen mängima kohale ja siis vaatan, kas jätkan või alistun. Ainult et kui vastane tuleb ka mängu jätkama ja see kohe lõppeb, siis ei ole tal tegevust. Rei ütles, et ma kaotan järgmisel käigul viguri. Ma polnud kindel, kas tal on õigus. Võibolla pidin tõesti lipuga kahvli saama, aga võibolla ei saanudki kuningale tuld anda.