Arvustusettekanded

Minu luulekogude kohta oli ilmunud samas ajalehenumbris kaks arvustust, üks eespool leheküljel ja teine tagapool. Eespoolse arvustuse autor hakkas samal teemal ka suulist ettekannet pidama. Kui ta oli lõpetanud, pidi jätkama teine arvustaja omapoolse ettekandega. Ütlesin, et ma kutsun enne kuulajad. Ettekandja vastas, et pole vaja. Kutsusin siiski. Kutsusin ainult oma pere liikemid, aga ka nii sai kokku neli kuulajat. Kuulajaid tuli rohkem. Tõmbasin uutele tulijatele ruumi tegemiseks oma tooli tahapoole. Jäin istuma tooliderivi pöördekohta. Aga see koht oli kitsam, nii et mu põlved puutusid kahe kõrvalistuja omadega kokku. Seetõttu tõmbasin tooli veelkord tahapoole. Kuigi nüüd enam jalad kokku ei puutunud, tuli üks senine kõrvalistuja pahandama, et ma teda puudutasin. Vaadati istujate taga asuvat televiisorit. Meie liigutuste tõttu läks sellel pilt halvaks. Proovisin mitmesuguseid nupuvajutusi, et pilti korda tagasi saada, aga miski ei aidanud. Vaatajate huvi oli nii suur, et keegi halva pildi pärast ei lahkunud.