Mõtted luulevormis

Andres Laiapea. "Ebakronoloogiline elu. Luuletusi aastatest 2003-2017". Loomepunkt 2017. 36 lehekülge.

Andres Laiapea teine luulekogu sisaldab tema eelmisega võrreldes uuemaid luuletusi. Mulle meeldisid need vähemalt ajakirja "Vikerkaar" omadest rohkem, kuigi on veel paremaid luuletajaid. Laiapea ütles ühes blogisissekandes, et ta ei tee kunagi nalja. Eriti seda raamatut lugedes tundub aga, et ka too väide oli nali. Raamatus on väljendatud ka pessimismi ja teadmatust asjade suhtes.

Ühe minu luulekogu toetamise soovitaja kirjutas käsikirja lugemata veendunult, et kogu sisaldab visuaalseid luuletusi. Laiapea kogus on suur osa tekste, mis keskenduvad pigem kõrvale kui silmale - sõnadest, muusikast, vaikusest. Teine kogu on esimesest ühtlasem, ei ole enam esimeses häirinud alkoholi teemasid. Autor on tegelenud blogis poliitika üle vaidlemisega ja kummutab ka luuletustes käibetõdesid, et kas muld on ikka must.