Maa ja kauge maa

Maal oli vaatepilt muutunud. Õunad olid suuremaks ja punasemaks läinud. Tõin osad kotiga linna. Bussis oli peale minnes vabu kohti, aga pärast ajalehest lugesin, et igale bussile kõik soovijad enam peale ei mahu. Kas siis peab mõne auto peale hääletama? Mitu protsenti autodest hääletaja peale võtab? Kui ma poleks bussile mahtunud, oleks mul olnud veel võimalus hilisemal kellaajal rongiga minna. Räägitakse, et seda vahemaad on võimalik jala ka läbida. Aga mitte nii raske õunakotiga. Käsi jäi isegi valusaks. Üks teine inimene, kes kotti ei tassinud, ütles ka, et tal käsi valutab. Muidu mul on tuju hea. Hea tujuga ma kirjutan vist rohkem. Üks tuttav ükskord väitis, et ta kirjutab kommentaare ainult siis, kui teda miski ärritab. Vahel võiks midagi kiita ka. Kiita võiks näiteks seda, et eile sõin maitsvat toitu. Täna mulle meeldis peeglisse vaadata. Praegu mulle meeldib kirjutada. Ekraanil on ilusad tähed. Halvem on see, et täna ma pean teiste inimestega samas ruumis viibides kirjutama. Uku Masing on kirjutanud, et on asju, mis pole ei head ega halvad. Asjade headeks ja halbadeks jagamine olevat indoeuroopalik dualistlik mõtlemine. Masing nimetas indouerooplasi indogermaanideks või indogermaanlasteks. Geograafia õppematerjalist lugesin, et rootslased on üks kõige kauem Euroopas ühe koha peal elanud rahvastest. Aga kaugemast ajaloost rääkides võidakse neid nimetada rootslaste asemel viikingiteks. On kirjutatud ka Eesti viikingiajast. Läänemere idakaldal elanud idaviikingid. Rooma rauaajast rääkides ei räägita põhjamaisest Roomast, vaid Rooma asus kaugel, aga selle mõjud ulatusid siia. Võibolla siis Nõukogude aeg oli ka juba enne Nõukogude okupatsiooni? Kas Eestis oleks olnud nii palju kaitseseisukorda ilma Nõukogude Liiduta?