Aasta 1848 Ungaris

Aastal 1848 puhkesid revolutsioonid mitmetes Euroopa riikides. Austria keisririigis haaras revolutsioon nii sakslasi või tänapäevase nimega austerlasi kui ka teisi rahvaid. Austria alamad olid ka ungarlased. Ungarikeelne vikipeedia kirjutab tolleaegsetest sündmustest Ungaris pealkirja all „Aastate 1848–49 revolutsioon ja vabadusvõitlus“. Artikli sissejuhatavas lõigus nimetatakse neid sündmusi Ungari rahvusliku identiteedi nurgakiviks ja ehk Ungari ajaloo tuntuimaks sõjaliseks konfliktiks. Praeguse Ungari valitsust peetakse Vene-sõbralikuks, aga tolle revolutsiooni kohta ütleb vikipeedia, et Habsburgide keisriperekond suutis ainult tänu Vene Keisririigi sõjalisele sekkumisele võita.

Sellest artiklist tõlkisin vaid avalõigu, seejärel vaatasin, mida on kirjutatud tolleaegse tegelase Lajos Kossuthi kohta, kelle perekonnanime olin vist ülikooli ajal pähe õppinud. Kossuthi eluaastad on 1802–1894, surnud on ta Itaalia linnas Torinos. 1848. esimeses revolutsioonilises Ungari valitsuses oli ta rahandusminister, hiljem on ta olnud ka valitsuse esimees. Ta olevat võidelnud rahvusliku sõltumatuse, seisuslike privileegide kaotamise ja kodanikuõiguste kindlustamise eest.

Artiklis Kossuthist oli viidatud István Széchenyile, kellest ma järgmisena lugesin. Tema eluaastad olid 1791–1860, ta on tegelenud kirjanduse ja majandusteadusega. Esimeses Ungari valitsuses oli ta transpordiminister. Teda on nimetatud suurimaks ungarlaseks. Aastal 1827 oli ta asutanud Londoni ja Pariisi klubielu eeskujul Rahvusliku Kasiino erinevast seisusest isamaalaste ühendamiseks. Ta on edendanud aurulaevandust, siidiussikasvatust, suhkrutootmist ja muud. Ta oli sõudevõistluste käivitaja ning ungarikeelse teatri algataja. Vikipeediaartikli sissejuhatavates lõikudes tegeleti peamiselt tema revolutsioonist varasema tegevusega.

Järgmiseks lugesin 1848. a. esimese põhiseadusliku valitsuse peaministrist Lajos Bathhyánist kes sündis aastal 1807 ja suri 6. oktoobril 1849 märtrina. Tema kohta on toodud tsitaat, et mälestus temast elab viimase ungarlase viimase hingetõmbeni. Seda ütlust seletab võibolla, et 1930. aastate eestikeelses raamatus „Maailma maad ja rahvad“ lk. 1817 on kirjas, et Batthyáni hukkamispaigal põleb „alaline tuli“.

Batthyáni vikipeedia artiklist tõlkisin ka alapeatükki „Batthyáni valitsus“. Tema valitsus loodi 17. märtsil 1848. Selleks saadi kuningas Ferdinánd V heakskiit, kes oli teise nime all Austria keiser. 23. märtsil esitati ministrite nimekiri ja 11. aprillil algas töö. Tähtsaimaks ülesandeks peeti põhiseadusliku omavalitsuse loomist. Püüti allutada valitsusele Ungaris paiknenud keisri-kuninga väed ja uute üksustena loodi rahvusvahtkond. Maikuus alustati Ungari sõjaväe organiseerimist. Viini õukonnas oldi Ungari valitsuse poliitikaga rahulolematud ja 11. septembril tungisid Ungarisse sisse horvaadi väed. Suurem osa valitsusest astus tagasi, aga nõustuti uuesti ametit vastu võtma. Monarh keeldus 25. septembril valitsust ametisse kinnitamast. Kuninga määratud Ungari sõjajõudude juhi raius rahvahulk tükkideks. 2. oktoobril loobus Batthyány monarhiga kokkuleppele jõudmata volitustest ja ka parlamendimandaadist. Sellega refereeritav alapeatükk lõppes, artikli järgneva osa sisu ma pole lugenud.

Ungari revolutsiooni küsimust vastasin ka ülikooli neljandal kursusel uusaja teise poole eksamil. Mäletan, et seal rääkisin, et revolutsioon suruti maha, aga vastupanu jätkus vigurluule kirjutamisega. Inglikeelsest raamatust Austria keisririigi kohta mäletan, et revolutsioon andis mahasurumise tõttu soovitule vastupidise tulemuse, riik muutus unitaarsemaks, enne kui paarkümmend aastat hiljem muudeti Austria keisririik Austria-Ungari keisririigiks. Sorokin ütleb raamatus revolutsioonidest, et see on tüüpiline, et revolutsioonid ei saavuta soovitud eesmärke. Eesti Laulva revolutsiooni järel iseseisvus saavutati, aga moodi läks ikkagi küsimus: „Kas me sellist Eestit tahtsime?“ Osade tõlgenduste kohaselt Euroopa Liitu astumisega iseseisvus uuesti kaotati. Kuigi ka nii väitjad ei ütle tavaliselt, et praegune aeg Nõukogude ajast parem ei oleks.