Ajakirjaluule

Lugesin "Loomingust" luuletusi. Mõtlesin, et ükskord kirjutati, et minu luuletuste sisu dikteerivad riimid, sellele vaidlesin vastu, et näiteks toodud luuletus on hoopis unenäokirjeldus, unenäo sisu oli valmis enne riime. Aga võib ka tuua näiteid, kus riimimine on sõnade valikut mõjutanud. Riimimine võib panna ropendama. On juhtunud, et panen rea lõppu riimsõnaks ropu sõna. Aga ei tule meelde kordi, kui oleksin pannud ropu sõna rea algusesse, kui selle koha peal riimi olema ei pea.

Mõnes "Loomingu" luuletuses eri autoritelt oli juttu puudest. Ühte sellist lugedes meenus mulle oma puudest rääkiv luuletus, mis ei olnud vahepeal vist aastaid meenunud, aga oli siiski veel üleni peas, võibolla pealkiri väljaarvatud.

Varasematel aastatel "Loomingut" lugedes mõtlesin, et luuletuste avaldamisprotsess kestab pool aastat, mistõttu suveteemalised luuletused ilmuvad talvel. Aga nüüd leidsin ka näite, kus talveteemaline luuletus ilmus tõesti talvel. Sellele järgnes küll kohe sügiseteemaline.

Oli taas avaldatud murdeluulet. Neid lugedes mõtlesin, et eesti murretest saan halvemini aru kui võõrkeeltest. Murdeluuletuste lõppu jõudes selgus siiski, et olid lisatud ka sõnaseletused. Aga seda polnud öeldud, mis piirkonna murdega on tegemist. Tuli meelde maleklubis kuuldud lugu, kuidas keegi hakkas õppima hispaania keelt, aga hiljem sai teada, et see on hoopis portugali keel.

Üks autor kirjutas punkstiilis, kasutades tähti x, y ja q. Q hääldus oli tal ku, mõnes keeles on tegelikult vist lihtsalt k. Minu esimeses luulekogus on luuletus, mis kritiseerib nii võõrsõnade kui ka võõrtähtede kasutamist. Mõtlesin, milline võiks olla punkstiil nendel rahvastel, kellel x ja y on tavalised tähed. Sakslastel oleks võibolla, et nimisõnad oleksid väikeste algustähtedega. Inglise keeles oli vähemalt vanasti traditsioon, et iga luulerida algas suure tähega, võibolla punkarid alustasid väikestega.

Kõiki luuletusi ma ei saanud sellest numbrist veel loetud, sest päev lõppes enne otsa.